Obsah (6)

§ 74§ 54§ 142§ 143§ 153§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-24494 Tsiviilasi Kohtutäi

§ 74

lg-st 1 tulenevalt korteriomandi arestimisel ühtlasi läbi viima ka selle hindamise. Kaevatavast kohtumäärusest ei selgu, millised on need erakorralised asjaolud, millest tulenevalt on kohtutäituril vajalik korteriomandit teistkordselt arestida või arestimisel juba läbiviidud toiminguid, sh korteriomandi hindamine, teistkordselt teha; 2) on

§ 74

lg 3 ja lg 4 kohaselt kohtutäituri poolt iseseisvalt arestitud asjale hinna määramine põhjendatud üksnes pärast seda, kui võlgnik ja sissenõudja ei ole arestitud asja hinnas omavahel kokkuleppele jõudnud; 3) peavad sissenõudja ja võlgnik läbirääkimisi täitemenetluse lõpetamiseks kokkuleppe sõlmimiseks. Sissenõudja ja võlgniku vahel on käesoleval ajal erimeelsused üksnes selles, kas kokkuleppe saavutamiseks kuulub võlgniku poolt sissenõudjale tasumisele 50 000 eurot või 50 700 eurot ning kas kokkulepitav summa tuleks sissenõudjale tasuda 30-60 päeva või 120 päeva jooksul; 4) on kohtutäituri töötaja võlgniku korterisse ülemäärast jõudu kasutades sisenenud ka varem. Eelnimetatud asjaoludel esitati kohtutäituri töötaja tegevuse kohta kaebus politseile. Kohtutäituri poolt korterisse sisenemine peaks toimuma üksnes range järelevalve all ning ilma võlgniku ja tema lapse juuresolekuta. 3 VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE 4. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kõik menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt 1) on

§-st 8 ja § 52 lg-st 1 tulenevalt hüpoteegi realiseerimise menetluse käigus võlgnikule kuuluva ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja arestimine kohtutäituri kohustus mitte aga valikuvõimalus. Kinnisasja arestimise toiming seisneb vara käsutamise keelamises (

§ 54

lg 3), vara üleskirjutamises (

§ 142

lg 1) ja varale hinna määramises (

§ 143p 4, § 144, § 137, § 74).

Käsutamise keeld tehakse nähtavaks kinnistusraamatusse keelumärke kandmisega. Kuid käsutamise keelumärke sissekandmisega ei saa arestimistoimingut pidada lõpetatuks. Kinnisasja puhul kuuluvad arestimisele ka asja päraldised ja olulised osad, mille määratlemine ja üleskirjutamine ei ole võimalik ilma asjaga vahetult tutvumata ja üle vaatamata (

§ 142

); 2) peab kinnisasja sundmüüki korraldav kohtutäitur omama täielikku infot realiseeritava objekti kohta, muuhulgas peavad tal olema ka korteri fotod, mida on võimalik objekti tutvustamiseks müügikulutustes kasutada. Fotode kasutamine objekti parema müügitulemuse saavutamiseks on kohtutäituri jaoks seadusest tulenev kohustus (

§ 153lg 2).

Riigikohus on määruse nr 3-2-1-107-12 p-s 11 leidnud, et loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks võib anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks; 3) on hinna kujundamine menetlusosaliste kokkuleppel ajaliselt võimalik kas enne arestimistoimingut või arestimise käigus.

§ 74

lg 3 ja 4 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Vaidlusalusel juhul teavitas kohtutäitur osapooli arestimistoimingu läbiviimisest ja kinnisasja ülevaatamisest. Ükski osapooltest ei tulnud arestimistoimingu juurde. Sissenõudja on kohtutäiturile kinnitanud, et pooled ei pea praegu läbirääkimisi ning täitemenetlus peaks jätkuma tavapärases korras.

1. Sissenõudja AS Swedbank vaidles määruskaebusele vastu ning palus menetluskulud jätta võlgniku kanda. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt: 1) nõustub sissenõudja kõigi kohtutäituri poolt
2. mai 2013 avalduses ja
3. juuni 2013 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade ja põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata; 2) oli täitementluse peatatud seoses võlgnikupoolse apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisega perioodil
4. oktoober 2011 kuni
5. veebruar 2013, s.o 1 aasta ja peaaegu 4 kuud. Seejuures on kohtud läbi kolme astme olnud seisukohal, et sundtäitmine on lubatav. Sissenõudja ja võlgniku vahel peetud läbirääkimised on lõppenud kokkulepet saavutamata. Sellest hoolimata jätkab võlgnik täitemenetluse läbiviimise takistamist, kuna vaidlustab kõiki kohtutäituri poolt tehtavaid toiminguid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Nõlvak-Donohoe määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
7. mai 2013 määrus muutmata. 4 Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega hakka neid TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel täielikult üle kordama. Järgnevalt vastab ringkonnakohus lühidalt määruskaebuse väidetele.
8. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt ei saa ainuüksi kinnistusraamatusse käsutuskeelu kandmisega lugeda lõpuleviiduks kinnisasja arestimise toiminguid

§ 142jj mõttes.

Arestimistoimingu oluliseks osaks on nii arestitava esemega vahetu tutvumine kui ka selle hinna määramine. Kinnisasja puhul tuleb üles kirjutada ka selle päraldised jm esemed, millele ulatub hüpoteek (

§ 142lg 1).

Korteriomandi hinna määramine ei saa olla täielikult objektiivne ilma arestitava korteriomandiga vahetult tutvumata.

§ 28

lg 2 võimaldab kohtul anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks muuhulgas juhul, kui see on vajalik võlgnikule kuuluva kinnisasja hinna kindlaksmääramiseks (samale seisukohale asus Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-107-12 p 11). Olukorras, kus isik (võlgnik) on kohustatud alluma sundtäitmisele, ei ole täitemenetluse läbiviimine võimalik ilma, et sellega kaasneks määruskaebuse esitaja kodu puutumatuse rikkumine. Kodu puutumatuse rikkumise intensiivsust aitab vähendada üksnes võlgniku enda poolt kohtutäituriga koostöö tegemine, s.o võimaldamine kohtutäituril pääseda korterisse võlgnikuga kooskõlastatud ajal, selle asemel, et kohtutäitur peaks laskma avada lukustatud uksi võlgniku tahte vastaselt (

§ 28lg-d 1 ja 2).

8. Ringkonnakohtu arvates ei muuda arestimistoimingu läbiviimist kohtutäituri poolt taotletud viisil ebaseaduslikuks asjaolu, et võlgniku (määruskaebuse esitaja) arvates on korteriomandi väärtus piisavalt selge ning see ületab ilmselt sissenõutava võlgnevuse suurust. Kohtutäitur on õigesti viidanud

§ 74lg-tele 3 ja 4, mis reguleerivad arestitud asja hindamist.

Kuna ei võlgnik ega sissenõudja ei kasutanud võimalust osaleda kinnisasja ülevaatamisel ega avaldada seisukohta selle hinna kohta, tekkis kohtutäituril

§ 74lg 4 järgi õigus ja kohustus vara ise hinnata.

Sissenõudja ja kohtutäituri poolt kohtule edastatud kirjavahetusest (t lk 114) nähtub, et võlgnik ja sissnõudja ei ole täitemenetluse jooksul vaidlusaluse korteriomandi müügihinnas kokkuleppele jõudnud ning sissenõudja soovib täitemenetluse jätkumist. Seega pole asjakohased võlgniku väited korteriomandi hinnas ja täitemenetluse lõpetamise osas sissenõudjaga kokkuleppele jõudmise kohta. 9. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 järgi E. NõlvakDonohoe kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5