Sama aegumistähtaeg kehtib ka muude töölepingu seaduses sätestatud nõuete kohta. Kui töötaja nõude aluseks on kollektiivlepingu sätted aegub nõue, nagu lõikes 1 ette nähtud. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni poole avaldusega 06.06.2011, töösuhe lõppes poolte vahel 05.07.2010, hageja nõue tuleneb kollektiivlepingust. Seega asub kohus antud juhul seisukohale, et hageja on esitanud nõude õigeaegselt ning nõue ei ole ilmselgelt aegunud. Töölepingu seaduse 1.
kohaselt kohaldatakse töölepingu seadust lepingule, millega töötaja kohustub isiklikult tegema tööd tööandja juhtimise ja järelevalve all palga või muud tasu eest. Töölepingu seaduse 2.
järgi peab tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas kehtiva kollektiivlepingu (üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis on seotud töötaja tööga või samaväärse tööga. Töölepingu tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepingu vastava sättega, on tühine ja selle asemel tuleb järgida üldkohalduva kollektiivlepingu sätet (tl 70). Üldkohalduvad kollektiivlepingud on Soome Vabariigis siduvad kõigile selle valdkonna tööandjatele. Üldkohalduvad kollektiivlepingud kehtivad mh ehitusvaldkonnas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt töötas hageja Soome Vabariigis kostja juhtimisel lepingu alusel. Seega rakendub Soome TLS 1.
ja 2.
kohaselt ka antud tsiviilasjas vastava ehitusvaldkonna kollektiivlepinguga kehtestatud üldkohustuslikud ehitustöölise palgakategooriad. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt töötas hageja abitöölisena (TVL 4-5, TVL 28, TVL 33) ning vastava valdkonna kollektiivlepinguga (Talotekniika 2009) 2009.a aastal abitöölise palga alammäär 9,20 eurot tunnis (TVL 37) ning 2010.a 9,29 eurot tunnis (TVL 38-39). Poolte vahel on vaidlus, kas tööandja on maksnud hagejale töötasu perioodil 2009.a august kuni 05. juuli 2010.a vähem, kui 9,20 eurot/h. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus töötundide osas (TVL 9). Hageja on kohtule esitanud tõenditena pangakonto väljavõtte laekumistega (TVL 17-18) ning nõude aluseks olevate summade arvutuskäigu koos arvandmetega alates august 2009.a kuni 05.07.2010.a (tl 27, tl 121). Kostja on kohtule tõenditena esitanud hageja palgalehed (tl 78-92) ning arvutused hageja palgaandmetega (tl 39-40, tl 93, tl 111-112). Tsiviilasjas esitatud tõenditest (TVL 17-18, tl 78-92) nähtuvalt erinevad kostja poolt esitatud palgalehtedel esitatud andmed tegelikult väljamakstud summadest. Kuivõrd hageja nõue algab 2009.a augustikuust ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada tsiviilasja lahendamisel mai kuni juuli 2009 palgaandmeid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 22.02.2013 hageja nõue (tl 128-129) summas 1750,73 eurot. Nõude arvutuskäigust ilmneb, et hageja arvutused põhinevad töötasu alusmääral 9,20 eurot/h, seega vaatamata asjaolule, et hagiavalduses ja hilisemates seisukohtades on hageja korduvalt märkinud, et kostja kohustus töötasu maksmisel juhinduma kollektiivlepingus sätestatud määradest, arvestab kohus nõude lahendamisel töötasu suurusena 9,20 eurot/h. Kohtu hinnangul on hageja täiendava töötasu nõude arvutuskäik järgmine: Kuu 2009 august september oktoober töötunde 219,5 179,5 174,5 Arvestuslik palk bruto € 2019,4 1651,4 1605,4 Arvestuslik palk neto € 1580,86 1298,28 1262,95 Makstud € vahe 1255,22 1166,39 1323,87 4 november detsember kokku 2010 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni+ juuli 167 118 159,5 160 178,5 136 150 118 kokku 1536,4 1086,5 1467,4 1472 1642,2 1251,2 1380 1085,6 1209,97 863,81 6215,87 1240,14 878,79 5864,41 1426,31 1430,78 1596,22 1216,17 1341,36 1055,2 8066,04 1145,94 1060,93 1284,94 1116,63 1111,63 946,7 6666,77 -351,46€ -1399,27€ -1750,73€ Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide, mille kohaselt ta on Soomes hageja majutamisega seoses kandnud kulutusi, samuti tasaarvestamise nõue ei ole juhindudes TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendatud. Lisaks peab kohus vajalikuks kosjale selgitada, et ka laevapiletite hüvitamise kokkuleppe olemasolu kohustus kostja kohtule tõendama. Antud juhul on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostja esitanud tõendid vaid laevapiletite kulude kandmise kohta (TVL 60-84). Seega juhindudes eeltoodud arvutuskäigust asub kohus seisukohale, et hageja nõue kuulub osalisele rahuldamisele s.o 1750,73 euro ulatuses. 1750,73 euro näol on tegemist neto töötasuga, s.t. nimetatud summalt kuuluvad kostja poolt tasumisele riigimaksud. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 3271,62 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 46,48 % ulatuses hageja ning 53,52 % ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.