Obsah (4)

§ 133§ 162§ 367§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-35706 Tsiviil

§ 133lg 2 tulenev viivis on 259,89 €.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes Korteriühistuseaduse §7 lg 4 ja §15¹ lg 1, VÕS § 76 lg-le 1 , 82 lg-le 1 , 100 ja §101 lg 1. p-le 1 ja 6 ja

§ 162palus hageja 1.

Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1017,19 eurot;

1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised arvestusega alates 01.08.2013.a. 0,07% suuruses määras hagi põhinõudelt summas 1017,19 eurot kuni vastava nõude täitmiseni;
2. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda;
3. Teha tagaseljaotsus juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile. Kostja vastuväited Kostja esitas 28.07.2013 kohtule avalduse, milles palub luba maksta võla täielikult hiljemalt 31.07.
4. Võlaosa on kostja juba maksnud. Kostja esitas kohtule ka 29.07.2013 maksekorralduse 300 euro tasumise kohta. Hagi täiendus Kohus edastas kostja vastuse 29.08.2013 hagejale ja palus kohtule hiljemalt 3 tööpäeva jooksul teatada, kas kostja on pärast hagiavalduse esitamist Korteriühistule XXX mingeid summasid tasunud, kas hagi esitamisel on arvesse võetud juurdelisatud maksekorralduses näidatud 300 euro tasumist ning kas Korteriühistu XXX jääb oma nõude juurde. Hageja esitas 02.09.2013 hagi täpsustuse, milles soovib täpsustada nõude suurust seisuga 01.09.2013.a. Võttes arvesse asjaolu, et Kostja esitas kohtule maksekorralduse nr 000001 29.07.2013.a Hagejale 300.- euro tasumise kohta, mille Hageja oli arvestanud hagi esitamisel, et augustis tasuti Hagejale Kostja eest 380.- eurot võla katteks ning, et seisuga 01.09.2013.a muutusid sissenõutavateks kommunaalteenuste arved nr 513060521 05.07.2013.a. ja nr 513070521 06.08.2013.a. (lisa 2 ja 3). Hageja muutis nõue suurust Kostja vastu , mille suurus on järgmine: Põhivõla suurus : – 848,78 € Viivis : - 0.€

§ 133

lg 2 tulenev viivis on 216,86 € Hagi hind : - 1065,64 € Ühtlasi Hageja teatab, et ei näe võimalikuks kompromissi sõlmimist Kostjaga kuna Kostja ka eelnevalt ei ole täitnud oma lubadusi võla tasumise osas. Võttes arvesse asjaolu, et kui 29.07.2013.a. Hageja tasus riigilõivu 175.- € Hagejal puudus informatsioon Kostja 300.- euro tasumise kohta, mille võrra vähenes Hageja nõue Kostja vastu, siis vähenes ka hagi hind, millelt pidi tasuma riigilõiv 150.- € ulatuses. Seega hagi esitamisel Hageja poolt oli ülemakstud riigilõiv 25.- € ulatuses. Võttes arvesse ülaltoodu hageja täpsustas nõuet kostja vastu ja palus:

1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 848,78 eurot.
2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised arvestusega alates 01.09.2013.a. 0,07% suuruses määras hagi põhinõudelt summas 848,78 eurot kuni vastava nõude täitmiseni.
3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4. Teha tagaseljaotsust juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile.
5. Tagastada 25 .- eurot ületasutud riigilõivu ning palub vastava summa kanda KÜ XXX Swedbank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Kohus edastas hagiavalduse täienduse kostjale ja andis sellele seisukoha esitamise tähtajaks hiljemalt 11.09.
6. Kostja hagiavalduse täienduse suhtes seisukohta ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
7. Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
8. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja on Tallinnas, Linnamäe tee 35-52 asuva korteriomandi omanikuks, mis nähtub ka kinnistusraamatust. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud korteri on tekkinud tasumata kommunaalmaksete võlgnevus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt näidatud kommunaalmaksete põhivõlgnevuse summa 848,78 eurot osas. Kostja vastuväited, milles kostja palub luba maksta võla täielikult hiljemalt 31.07.2013, ei ole arvestatavad, sest nimetatud tähtpäev on möödunud ja kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid võla tasumise kohta. 29.07.2013 kostja poolt tasutud summat 300 eurot on hageja oma nõudes juba arvesse võtnud. Kohus lähtub kostja võlgnetava summa osas hageja 02.09.2013 hagiavalduse täpsustusele lisatud kostja võlgnevuse arvestuse tabelist.
9. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike XXX mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1). KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eelviidatud sätetest tuleneb, et kostja kui korteriomandi omanik on korteriühistu liikmena kohustatud kandma elamuga seotud majandamiskulusid. Tegemist on korteriomaniku seadusest tuleneva kohustusega.
10. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt tulevikku suunatud viivise tasumist.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja ei nõua viivise väljamõistmist kindla summana, on kohtul võimalik viivis välja mõista protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisele järgnevast päevast. 5.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Antud juhul on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 150 eurot (enam tasutud 25 eurot tagastab kohus hagejale eraldi määruse alusel) ja õigusabikulud summas 150 eurot vastavalt arvele nr XXX . /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik