KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 08.10.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5927 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kristjan SUTI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kristjan SUTT sünd. 20.04.1986, isikukood 38604200265, xxx Karistuse kandmise algus 08.07.2012 ja lõpp 15.05.2014 Jätta Kristjan SUTT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 08.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Kristjan Suti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kristjan Sutt on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.07.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8; §121; §201 lg.2 p.1; §209 lg.2 p.1; §344 lg.1; §349 ja §184 lg.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.1, §64 lg.1, §63 lg.1, §76 lg.6, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 9 kuud 13 päeva alates 13.11.
- Tartu Maakohtu 07.10.2011 määrusega vabastati Kristjan Sutt vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 17.07.2012 määrusega pöörati täitmisele Kristjan Sutile Harju Maakohtu 04.07.2008 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud 7 päeva karistuse kandmise algusega alates 08.07.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, on lisandunud vägivald ja soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav töötab vanglas xxx-s abitöölisena; suhtleb lähedastega telefoni ja kirja teel; 12.05.2013 käis 1 lühiajalisel väljasõidul, mille raames kohtus lähedastega; 08.03.2013 paigutati avavanglaosakonda, kuid alates 07.06.2013 paigutati seoses distsipliinirikkumisega tagasi kinnisesse osakonda; lisaks on kinnipeetav töötanud vanglas majandustöödel ja õppinud keevitaja erialal, kuid see jäi pooleli. Vabaduses on kinnipeetav töötanud ametlikult, ka peale vabanemist on töökoht garanteeritud. Varem moodustasid kinnipeetava sissetuleku ebaseaduslikul teel omandatud tulud, millest enamus kulus narkootikumidele. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 558,78 € ja vabanemisfondis on 135,92 €. Kinnipeetava lähedasteks on ema, kasuisa, noorem vend ja elukaaslane, suhted on head ning perekond on valmis kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt toetama. Elukaaslasega plaanib kinnipeetav abielluda. Kinnipeetav hakkas vanemate sõpradega läbi käies käima pidudel, jooksis kodust ära ja tarvitas narkootikume. Kinnipeetava elustiil oli hoolimatu ja riskiv, tekkis narkosõltuvus. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama alates 2002, on tarvitanud kanepit, fentanüüli, ecstasyt, kokaiini ja amfetamiini, peamiselt fentanüüli kord päevas. Kinnipeetav on korduvalt sõltuvuse tõttu pöördunud Wismari haiglasse, paiknes ka Tartu Vanglas sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Vanglast vabanemise järel esialgu narkootikume ei tarvitanud, kuid siis karistati teda üledoosi eest. Kandmata karistus pöörati täitmisele. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetaval on esinenud puudusi probleemide lahendusstrateegiate leidmisel ning ta on tegutsenud tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetav on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel käitumiskontrolli all, viimased kaks katseaega ebaõnnestusid. Ametnike suhtes on kinnipeetav üldiselt positiivse hoiakuga, püüab jätta endast võimalikult soodsat muljet. Kinnipeetava suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS §330 tunnustel. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema, kasuisa, noorem vend ja elukaaslane. Telefonivestlusest kinnipeetava emaga selgus, et perekond on valmis kinnipeetavat vabanemise järgselt toetama, ema sõnade kohaselt tunnistab kinnipeetav oma probleeme. Vestlusest kinnipeetava elukaaslasega selgus, et suhted on positiivsed, kooseluni jõuti 2012 ning peale kinnipeetava vabanemist on plaanis abielluda. Elukaaslase sõnade kohaselt saab kinnipeetav hästi läbi ka tema 3,5-aastase lapsega. Kinnipeetava lähedastel puudub info kinnipeetavale negatiivset mõju avaldavate isikute kohta. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama elukaaslase juurde, tegemist on 2-toalise üürikorteriga, kus elab elukaaslane koos lapsega. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht müügiesindajana. Kinnipeetava käitumist vabaduses võivad mõjutada tutvusringkonna negatiivne mõju ja sõltuvusprobleemid. Maakohtu istung Kinnipeetav Kristjan Sutt taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et asub elama uue elukaaslase juurde. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu vabastamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust 7 erineva sätte järgi toimepandud kuritegude eest. Sama karistuse kandmisest oli kinnipeetav 2011 vabastatud tingimisi enne tähtaega, katseaeg kinnipeetav nõuetekohaselt ei läbinud ning karistus pöörati taas täitmisele. Maakohus leiab, et sama karistuse kandmisest teistkordne vabastamine antud kinnipeetava puhul ei ole millegagi põhjendatud. Ka eelmisel korral oli kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht, kuhu elama asuda, vaatamata sellele ei järginud ta katseaja nõudeid ja xxx Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et tegemist on narkootikume tarvitava kinnipeetavaga, kes alustas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel taas narkootikumide tarvitamist. Käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes menetluses uus kriminaalasi KarS §330 järgi, mis näitab ilmekalt tema suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava teistkordne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus on juba kahel korral andnud talle võimaluse ja teda karistuse kandmiselt vabastanud, kuid kinnipeetav on katseajal toime pannud uusi kuritegusid, jätkanud narkootikumide tarvitamist ning rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodust nähtub, et piirangud, mis on seotud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, ei välista kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist ning narkootikumide tarvitamist. Samuti on antud kinnipeetava puhul säilinud käitumiskontrollist kõrvalehoidumise ja selle nõuetest mittekinnipidamise risk. Karistuse vangistuses lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mis oleks erandiks ja annaks aluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3