2-12-27637 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 1671 lõigetele 1 ja 2 ning rõhutas, et XXX organiseeris ja mõjutas kõigi tehingute tegemist. Kostja vastutab solidaarselt koos XXX. Hagiavaldusele vaidleb kostja vastu põhjusel, et ta ei ole mingit raha saanud ning ka X ei ole raha saanud. Osade ostu-müügi tehing oli näilik. Kui hagi rahuldataks, oleks tegu alusetu rikastumisega. Kostja ja XXX olid vanad tuttavad. Kostja äriühingu juhina midagi ei teinud ja äriühing ei tegutsenud. Kostja ei teadnud, kes korraldas raamatupidamist. Kostja ei teadnud, mida ta alla kirjutab. Ta kirjutas tehingule alla, sest XXX palus tal seda teha.

1. Kohtukõne seisukohtades leidis kostja, et ta nõustus 2009.a XXX ettepanekuga olla ettevõtte juhatuse liige. Selline nõusolek on nende kahe isiku kokkulepe. Kostja ei mäleta kõiki kolmanda isiku ettepanekuid, kuid ei esitanud neile vastuväiteid. OÜ XXX omandamisega seotud ja muud kulud pidi kandma kolmas isik. Kõigi tööde lõppedes pidi XXX omandama kinnistu. Kostja ei mäleta, kas või milline kinnistu müügihind oli kolmanda isikuga kokku lepitud. Kolmas isik pidi kandma erastamise ja korrastamisega seotud kulud. 2009.a oktoobris teatas kostjale XXX, et on leidnud ettevõttele ostja. Hageja seaduslik esindaja viibis tehingute juures ja tal oli neist täielik teave. Üheski kohtule esitatud tõendis ei ole märgitud, et ettevõte müüakse koos kinnistuga. Kostja ei ole hageja seadusliku esindajaga kunagi kinnistu müüki arutanud. Asjaolu, et kostja andis kolmandale isikule volitused äriühingu asjadega tegelemiseks, ei tähenda veel kahju tekitamist. Kostja ei võõrandanud ettevõtet mitte juhatuse liikmena, vaid osanikuna. XXX sai omandada kinnistu, mille hinna määratlemisel arvestati kolmanda isiku kulutusi ja vahendeid erastamisel ning korrastamisel. Hageja ei ole tõendanud, et kinnistu eest raha ei laekunud. 4 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
2. Kolmas isik selgitas kohtu 21.01.2013.a istungil, et kostja ostis äriühingu koos erastamata maaga 18.05.2009.a. Kinnistu oli halvas seisukorras ja maja lagunemas. Kostja ja kolmas isik leppisid suuliselt kokku, et kolmas isik lõpetab maa erastamise ning omandab pärast seda kinnistu soodushinnaga. Hageja leppis kolmanda isikuga kokku, et 75 000 krooni on mõistlik hind. Enne tehingu tegemist tasus kolmas isik raha firmale. Kostja kandis raha hageja kassasse. Kolmanda isiku ja kostja vahel oli kokkulepe, et kolmas isik valmistab ette kinnistu ostu-müügi lepingu ja osa ostu-müügi lepingu ning kannab kõik kulud. Kolmas isik oli kinnistust huvitatud. Raha maksti kostjale sularahas. Notariaalse tehingu sõlmimise ajal viibisid notari juures XXX, kostja, kolmas isik ning viimase ema. Ei ole tõenäoline, et hageja ei teadnud, et ostis ettevõtte ilma kinnistuta.
3. Kohtuvaidluse seisukohtades leidis kolmas isik, et kostja ja XXX vahel puudus kokkulepe ettevõtte ostmiseks koos kinnistuga. Kokkulepe oli hoopis selles, et XXX pidi ettevõtte ostma ilma kinnistuta. Kolmas isik kinnitas, et XXX viibis kinnistu müügitehingu juures. Notar seda ei välistanud. Notar kinnitas, et tal ei tekkinud kahtlust, et XXX ei saa aru, mida ta ostab. Notari sõnul ei üritanud kolmas isik kinnistu müügitehingut varjata. See nähtub kolmanda isiku kirjavahetusest notaribürooga. Kui XXX oleks pidanud ostma äriühingu koos kinnistuga, oleks osa ostu-müügi tehing sõlmitud esimesena. Kostja ja kolmas isik ei varjanud aga seda, et OÜ-le XXX kinnistu enam ei kuulunud. XXX ei tõendanud, et ta ei teadnud kinnistu varasemast võõrandamisest.
4. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kinnistu müügist saadud 75 000 krooni ei laekunud hagejale. Hageja ei ole esitanud kontode väljavõtteid ega kassa aruandeid. Ettevõtte raamatupidamisdokumendid anti XXX üle. Ettevõtte 2009.a majandusaasta aruande järgi oli hagejal seisuga 31.12.2009.a kassas ja arveldusarvetel 251 613 krooni. Kolmas isik kinnitab, et andis 75 000 krooni hageja kassasse. Seda kinnitavad sisemaksekviitungid, mis anti hageja seaduslikule esindajale üle.
5. Kinnistu müümise kohta võttis vastu otsuse OÜ XXX osanik. See otsus anti hageja seaduslikule esindajale üle koos raamatupidamise dokumentidega. Otsus on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud. Kinnistu müügi eesmärgiks ei olnud selle võõrandamine võimalikult kõrge hinnaga, vaid see tuli võõrandada selleks, et tagada XXX ning kostja vahel sõlmitud tehingut osade müümiseks ilma kinnistuta. Kostja ei varjanud, et OÜ-le XXX enam kinnistu ei kuulu. Kostja käitumine on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kinnistu müük alla turuhinna ei tekitanud kellelegi kahju ja kinnistu turuhind ei ole seetõttu oluline. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja kolmanda isiku seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja (endise nimega OÜ XXX) omandas 06.05.2004.a ehitiste müügilepingu alusel XXX talus asuvad ehitised ja rajatise; 2) kostja sai 2009.a hageja (endise nimega OÜ XXX) juhatuse liikmeks ja osanikuks; 3) kostja ja XXX kui kolmanda isiku ema vahel sõlmiti 22.10.2009.a leping XXX kinnistu võõrandamiseks hinnaga 75 000 krooni; 5 4) eelnimetatud kinnistu võõrandati XXX hinnaga, mis on oluliselt väiksem kinnistu turuväärtusest; 5) kostja ja XXX vahel sõlmiti 22.10.2009.a osaühingu osa müügileping, mille alusel XXX omandas hageja isa nimiväärtusega 190 000 krooni ehk 100% osakapitalist; 6) kolmas isik korraldas kostja asemel mõlema ülaltoodud tehingu tegemise ning sisuliselt andis kostjale korralduse tehingute tegemiseks.
8. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on OÜ XXX endise juhatuse liikmena tekitanud kinnistu alla turuhinnaga võõrandamisel hagejale kahju ning kas kahju seisneb ka selles, et notariaalses ostu-müügi lepingus märgitud hinda kinnistu eest hageja tegelikult ei saanud.
9. Hageja on käesolevas asjas väitnud, et XXX soovis OÜ XXX osa osta hinnaga 190 000 krooni nimelt seetõttu, et ettevõttele kuulus Saare kinnistu. Hageja seaduslik esindaja võttis seetõttu ettevõtte ostmiseks laenu ning soovis hakata arendama jahindustalu. Kostja võõrandas ilma hageja seadusliku esindaja teadmata enne osa müüki ettevõttele kuulunud kinnistu. Kinnistu müügist sai hageja seaduslik esindaja teada alles hiljem ning ettevõttele ei antud üle müüki puudutavaid dokumente. Kostja tekitas hagejale kahju juhatuse liikmena, sest võõrandas kinnistu alla turuhinna ning kinnistu müügilepingusse märgitud summat hageja tegelikult ei saanud. Hageja leidis, et kostja ja kolmanda isiku vastuväited tulenevalt osade ostu-müügi lepingu sisust ning kolmanda isiku ja kostja omavahelistest suhetest on käesolevas vaidluses asjakohatud ega välista kostja vastutust. Kostja väited selle kohta, et hageja seaduslik esindaja soovis osta ettevõtte ilma kinnistuta, kuid pooled leppisid osa hinnaks kokku 190 000 krooni, ei ole usutavad.
10. Kostja väitis, et asus OÜ XXX osanikuks ja juhatuse liikmeks XXX palvel, kes samas korraldas kõik ettevõttele kuuluva kinnistuga seotud toimingud. XXX korraldas kostja eest mõlemad notariaalsed tehingud. Hageja seaduslik esindaja pidi ostma ettevõtte ilma kinnistuta ning ta oli teadlik, et kinnistu võõrandati enne osa ostu-müügi lepingu sõlmimist. Kostja ei ole mingit raha saanud ega kahju tekitanud. Osa ostu-müügi tehing oli näiline ja tühine, sest hageja seaduslik esindaja osa eest tegelikult raha ei maksnud. Kostja ei teadnud, mis tehingutele ta alla kirjutas, sest teda mõjutas kolmas isik. Kuna kolmas isik kandis erastamisega seotud ja muud kulud, pidi ta tööde lõppedes omandama kinnistu. Hageja seadusliku esindajaga ei ole kostja kinnistu müüki arutanud.
11. Kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud XXX leidis samuti, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli kokkulepe müüa osaühing ära ilma kinnistuta. Raha kinnistu eest tasus kolmas isik ettevõtte kassasse, mis nähtub majandusaasta aruandest. Kinnistut ei pidanudki müüma võimalikult kõrge hinnaga, vaid see tuli võõrandada selleks, et tagada XXX ning kostja vahel sõlmitud tehingut osade müümiseks ilma kinnistuta. Kõik raamatupidamise dokumendid, samuti otsus võõrandamise kohta, on hageja seaduslikule esindajale üle antud. Kostja võttis otsuse kinnistu võõrandamise kohta vastu osanikuna, seda otsust ei ole vaidlustatud ja see on kehtiv.
12. Äriseadustiku (

) § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

§ 187

lg 2 näeb ette, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

1. Analoogilised normid näeb juhatuse liikme kohustuste ja vastutuse osas ette tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). TsÜS § 35 kohaselt peavad juhatuse liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 37 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku 6 ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
2. Eeltoodust tuleneb, et kui juriidilise isiku juhatuse liige on ettevõtte suhtes olnud ebalojaalne või rikkunud muul moel oma kohustusi ja on sellega tekitanud kahju, vabaneb ta vastutusest siis, kui tõendab, et on kohustusi siiski täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti võib juhatuse liige vastutusest vabaneda, kui ta tegutses vastavalt üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kohus märgib, et käesolevas asjas on kolmas isik paljasõnaliselt väitnud, et kostja tegutses juhatuse liikmena vastavalt tema enda poolt ainuosanikuna vastu võetud otsusele, mis on kehtiv. Kostja ei ole vastavaid väiteid esitanud. Kostja ega kolmas isik ei ole kohtule väidetavat osaniku otsust esitanud, mistõttu on kolmanda isiku väited jäänud paljasõnalisteks. 33.

§ 1671

lg 1 näeb ette, et oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju.

§ 1671

lg 2 sätestab, et eelviidatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega ei näe seadus ette, et kui juhatuse liige rikub oma kohustusi mõne kolmanda isiku mõjul, vabaneb ta ainuüksi vastava mõjutamise olemasolu tõttu vastutusest. Kui juhatuse liige rikub oma kohustusi mõne kolmanda isiku mõjul, vabaneb ta vastutusest vaid siis, kui täitis oma kohustusi mõjule vaatamata korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja ei saa vabaneda vastutusest ainuüksi seetõttu, et tegi tehinguid kolmanda isiku mõju all ja tema korraldusel.

1. Riigikohus on leidnud, et nõude esitamisel juhatuse liikme vastu peab äriühing tõendama, et talle on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi ning just need rikkumised põhjustasid kahju. Pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamiskoormus VÕS § 103 lg 1 järgi (RK TKo 02.11.2011.a, nr 3-2-1-91-11, p 11, 11.05.2005.a, nr 3-2-1-41-05, p 22). Juhatuse liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (RK TKo 18.04.2012.a nr 3-2-1-21-12, p 11).
2. Riigikohus on samuti leidnud, et juhatuse liige peab täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega ehk nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmelt samuti VÕS § 620 (RK TKo 04.05.2010.a, nr 3-2-1-33-10, p 10). Juhatuse liikmete poolt osaühingu vara võõrandamist äriühingule ebasoodsatel tingimustel seotud isikutele võib käsitleda juhatuse liikmete vastutust eeldava asjaoluna, millisel juhul välistab vastutuse see, kui juhatuse liige tõendab, et samas olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev professionaal sama moodi (samas, p 18). Seega peab kohus käesolevas vaidluses esmalt kontrollima, kas kostja võõrandas hagejale kui äriühingule kuuluva vara ebasoodsatel tingimustel, rikkudes seeläbi oma kohustusi ja tekitades hagejale kahju.
3. Kostja poolt esindatud XXXOÜ ja XXX sõlmisid 22.10.2009.a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (toimiku
4. kd, lk 15-17), millega võõrandati Harjumaal, XXX kinnistu (registriosa number XXX) hinnaga 75 000 krooni (lepingu punkt 3.1.). Lepingu punktis 3.2 kinnitas kostja, et hind on müüjale tasutud enne antud lepingu sõlmimist. Tehing kanti notari ametitoimingute raamatu registrisse numbriga
5. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kinnistu võõrandamise tehing sõlmiti vahetult enne osa ostu-müügi tehingut.
6. AS RIME Kinnisvara Vahendus on koostanud eksperthinnangu nr XXX, milles on XXX kinnistu turuväärtuseks seisuga 22.10.2009.a hinnatud 20 000 eurot (toimiku
7. kd, lk 18-35). Eksperthinnangu koostajad vaatasid kinnistu üle 16.04.2012.a, kuid ülevaatust ei õnnestunud teostada elamu siseruumides. Kinnistu turuväärtuse hindamisel on kasutatud võrreldavate 7 kinnistute müügiandmeid võrreldavas piirkonnas. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud asjaolu, et võõrandas kinnistu turuhinnast oluliselt väiksema hinnaga. Seega on hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja juhatuse liikmena võõrandas kinnistu hinnaga, mis ei vastanud turuväärtusele.
8. Kostja ja kolmas isik on menetluse käigus asunud väitma, et kinnistu võõrandati kolmanda isiku emale hinnaga 75 000 krooni selleks, et hüvitada kolmandale isikule kinnistu erastamise ning kordategemisega seotud kulusid. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma väiteid. Kostja ega kolmas isik ei ole vastavate väidete tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Seega on kostja ja kolmanda isiku väited jäänud paljasõnalisteks. Kohus selgitas kostjale 21.11.2012.a eelistungil (toimiku
9. kd, lk 128), et kui tehing sõlmiti oluliselt teistsugustel tingimustel, kui tehingus endas kirjas, tuleb kostjal seda tõendada.
10. Kolmas isik on väitnud, et ta tasus kinnistu hinna hageja kassasse sularahas ning raha mittesaamist peaks tõendama hageja, sest hageja seaduslikule esindajale anti üle kõik raamatupidamise dokumendid. Samuti nähtuvat raha tasumine hageja 2009.a majandusaasta aruandest. Kohus leiab, et raha mittesaamist kui negatiivset asjaolu ei saa tõendada hageja. Kostja on kinnistu võõrandamise lepingus andnud isikliku kinnituse selle kohta, et raha on tasutud, millest tulenevalt läks vastava eelduse tõendamise kohustus üle kostjale. Kostja ega kolmas isik ei ole kohtule esitanud tõendeid raha tasumise kohta. Kostja ja kolmas isik ei ole esitanud kohtule ka taotlust nõuda vastavad tõendid hagejalt välja seetõttu, et dokumendid on hageja seaduslikule esindajale üle antud.
11. XXXOÜ 2009.a majandusaasta aruande kohaselt (toimiku
12. kd, lk 19-30) lõpetas ettevõte 2009.a 21 773 krooni suuruse kahjumiga. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2009.a raha summas 251 613 krooni, kuid samas olid kohustuste suuruseks 189 396 krooni. Rahavoogude aruandest (toimiku
13. kd, lk 23) nähtub, et raha ja selle ekvivalendid on 2009.a alguses olnud 257 510 krooni ning 2009.a lõpus 251 613 krooni. Muutuse suuruseks on seega -5 897 krooni. Seega ei tõenda kolmanda isiku esitatud ettevõtte 2009.a majandusaasta aruanne seda, et kolmas isik oleks tasunud hagejale kinnistu eest sularahas 2009.a lõpul kassasse 75 000 krooni. Ettevõttele 2009.a jooksul täiendavaid rahalisi vahendeid ei lisandunud.
14. Muid tõendeid raha tasumise kohta hagejale kostja ega kolmas isik ei esitanud. Seega leiab kohus, et kostja ega kolmas isik ei ole tõendanud raha laekumist hagejale kinnistu ostu-müügi tehingu järgi. Järelikult on tõendatud hageja väited selle kohta, et kostja juhatuse liikmena võõrandas XXX hageja ainsa kinnistu alla turuhinna ning hageja ei saanud kinnistu võõrandamistehingust mistahes vastusooritust. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et sellise tehingu tegemisel tegutses ta korraliku ettevõtja hoolsusega ning et iga teine isik oleks samasuguses olukorras tegutsenud sama moodi. Seega rikkus kostja juhatuse liikmena kohusust tegutseda korraliku ettevõtja hoolsusega ja olla hagejale kui ettevõtjale lojaalne.
15. VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
16. Kostja on oma vastutuse välistamisel esile toonud kaks asjaolu. Esiteks on kostja väitnud, et ta ei teadnud, millele ta alla kirjutas, sest teda mõjutas kõiges kolmas isik. Teiseks on kostja väitnud, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja pidi äriühingu ostma ilma kinnistuta, ei ole kostja kellelegi kahju tekitanud. Kohus leiab, et kumbki asjaolu ei ole käsitletav kostja rikkumist vabandava asjaoluna. Nagu kohus on juba märkinud, ei näe

§ 1671

ette, et ainuüksi 8 mõjutamise tõttu oma kohustusi rikkunud äriühingu juhatuse liige ise ei vastuta ning kahju tekitamise eest vastutab ainult konkreetne mõjutaja. Kohus leiab samuti, et osa ostu-müügi tehingut puudutavad kostja ja kolmanda isiku vastuväited on käesolevas vaidluses asjakohatud ja tõendamata.

1. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ja XXX vahel sõlmiti 22.10.2009.a osaühingu osa müügileping (toimiku
2. kd, lk 11-14), millega kostja müüs 190 000 krooni eest OÜ XXX osa, mis moodustas 100% osakapitalist. Lepingu punktis 3.1 kinnitasid pooled, et ostuhind on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, millist asjaolu kinnitas kostja oma allkirjaga lepingul. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et osa müügitehing sõlmiti vahetult pärast kinnistu müügitehingut. Osa müügitehingus endas puuduvad mistahes viited ettevõttele kuuluvale kinnistule ega sellele, et kinnistu on enne osa võõrandamist juba müüdud.
3. Notariaaltoimiku materjalidest nähtub, et XXX saatis notaribüroo töötajale 21.10.2009.a ekirja (toimiku
4. kd, lk 162), milles avaldas soovi teha kinnistu ostu-müügi tehing ja osade ostumüügi tehing. Kinnistu uueks omanikuks pidi saama XXX ning kinnistu hinnaks pidi olema 30 000 krooni, milline summa on tasutud. Kirjas on selgelt märgitud: „Uueks OÜ XXX, reg.kood XXX omanikuks peale kinnistu müüki tuleb X, X...“. Selle tehingu hinnaks on XXX teatanud 40 000 krooni, milline summa olevat täielikult makstud tasaarvelduse teel. Seega korraldas XXX kahe tehingu tegemist ning palus selgelt teostada kinnistu müügi enne, kui võõrandatakse OÜ XXX osad. Teisalt nähtub tema e-kirjast, et esialgselt soovitud tehingu tingimused erinesid rahaliste summade osas tegelikult sõlmitud tehingutest olulisel määral: kinnistu müügihinnaks märgiti lepingusse 75 000 krooni ja osade müügihinnaks 190 000 krooni.
5. Tunnistajana istungil ära kuulatud notar Mari-Liis Parmas (toimiku
6. kd, lk 226-227) ütles, et ta tundis varasemast ajast XXX, kes oli käinud tema juures tehinguid tegemas. Tema täpset seost vaidlusaluste tehingutega notar ei teadnud. Notar ei välistanud, et kuivõrd tehingud tehti järjest, viibisid kõik tehingutega seotud isikud korraga tema kabinetis. Notar pidas tavapäraseks, et tehingu tingimused kohapeal muutuvad. Notar pidas kõigi asjaosaliste korraga kohalviibimist tõenäoliseks, kuid ei saanud seda kinnitada. Notari hinnangul oli põhimõtteliselt võimalik ka see, et osa ostja ei teadnud kinnistu müügist. Samas ei soovinud XXX tehingute kirjeldatud viisil toimumist varjata, mis nähtus tema e-kirjast.
7. Vande all ära kuulatud hageja seaduslik esindaja XXX rääkis istungil (toimiku
8. kd, lk 227228), et OÜ XXX ostmise ettepaneku tegi talle XXX, kes ütles, et tal on kinnistut omav äriühing ning oleks hea mõte teha jahindustalu. X esitas dokumendid, millest nähtus, et kinnistu oli firma bilansis 170 000 krooniga. Muud vara peale kinnistu ettevõttel ei olnud ja hageja seaduslik esindaja pidi osa ostma nimiväärtusega. XXX pidi aitama asju ajada. Kostjaga kohtus hageja seaduslik esindaja esimest korda alles notari juures. Kui hageja seaduslik esindaja pisut varem notari juurde jõudis, istusid teised juba notari juures kabinetis. Notar küsis, kes on hageja seaduslik esindaja ja tõi talle osa ostu-müügi lepingu. Päev varem oli hageja seaduslik esindaja maksnud X osa eest raha – kogu summa maksti X, sest viimane kinnitas, et tegemist on tema tehingu ja tema varaga. Järgmise aasta jaanuaris hakkas raamatupidaja tegema majandusaasta aruannet ja avastas, et kinnistu on küll ettevõtte bilansis, kuid mitte registris. Raha ettevõtte ostmiseks laenas hageja seaduslik esindaja eurodes Venemaalt ning andis XXX kroonides üle. Maksedokumenti ta ei küsinud, sest tal olid X head suhted. Raha kinnistu müügist hagejale ei tulnud ning hagejal ei olnud ühtegi dokumenti müügi kohta.
9. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et XXX ja OOO XXX vahel oli 19.09.2009.a sõlmitud laenuleping (toimiku
10. kd, lk 152-153, tõlge eesti keelde, toimiku
11. kd, lk 210-214), mille kohaselt anti XXX projekti elluviimiseks kaheks aastaks laenu summas 10 000 eurot. Samuti kirjutasid pooled alla kavatsuste kokkuleppe (toimiku
12. kd, lk 154, tõlge eesti keelde, toimiku
13. kd, lk 214) jahibaasi arendamisel. Laen väljastati XXX 19.09.2009.a (kviitung toimiku
14. kd, lk 9 155, tõlge eesti keelde, toimiku
15. kd, lk 215-216). Samuti on XXX 11.02.2010.a väljastatud jahitunnistus (toimiku
16. kd, lk 90).
17. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus usutavateks ja tõendatuteks hageja väiteid, milliste kohaselt soovis hageja seaduslik esindaja omandada äriühingu osaluse koos äriühingule kuuluva kinnistuga. Mitte ühestki kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et XXX ja kostja oleksid kokku leppinud, et hageja seaduslik esindaja ostab osaühingu osa selle nominaalväärtuses, saades vastu kohustusi omava ja kinnistut mitteomava ettevõtte (kohus märgib, et äriühingu kohustused kolmandate isikute ees nähtuvad 2009.a majandusaasta aruandest). Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks, et hageja seaduslik esindaja oleks pelgalt soovinud omandada tegutseva äriühingu ilma mistahes varata ja seda olukorras, kus ettevõttel on olemas varasem tegevus ja kohustused. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja seaduslik esindaja võttis äriühingu osa omandamiseks laenu ja soovis ettevõttele kuuluval kinnistul arendada jahindustegevust.
18. Tunnistajana istungil ära kuulatud XXX (toimiku
19. kd, lk 228) rääkis, et tundis varasemalt XXX, kui viimane töötas XXX, kus tunnistaja on omanik. OÜ XXX teine omanik tegi tunnistajale ettepaneku hakata firma kaasomanikuks. Koos osteti üks talu selleks, et hakata tegelema jahindusega. 2006.a sai tunnistaja teada, et talu maa ei ole erastatud. Tunnistaja palus XXX kui kinnisvaraga tegeleval isikul sellega tegeleda. XXX teatas, et maa erastamise hind on liiga kõrge ja on probleemid naabritega. Seetõttu müüs tunnistaja OÜ XXX maha inimesele, kes X sõnul oli ostmisest huvitatud. 2009.a sai tunnistaja teada, et XXX oli ettevõtte ostnud koos taluga. Ta oli šokeeritud, kui sai sellest teada, sest X oli teda veennud, et maad ei saa erastada. Ka antud tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et hageja seaduslik esindaja oleks soovinud osta ettevõtet ilma kinnistuta.
20. Kohus leiab, et kostja kui ettevõtte juhatuse liikme tegevuse seaduslikkuse hindamisel ei oma tegelikult sisulist tähendust, milline oli hageja seadusliku esindaja kui uue osaniku ja kostja kui eelmise osaniku vaheline kokkulepe osade omandamisel. Kostja on kinnitanud, et ta mistahes viisil tehingu sõlmimise üle hagejaga läbirääkimisi ei pidanudki. Ettevõtte juhatuse liikmena pidi kostja olema lojaalne ettevõttele ning tagama korraliku ettevõtjana selle, et ettevõte toimib jätkuvalt ja on võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Kostjal oli kahtlemata õigus võõrandada kinnistu enne osa ostu-müügi lepingu sõlmimist, kuid korraliku ettevõtjana oleks kostjal tulnud kinnistu võõrandada tingimustel, mis on mõistliku kolmanda isiku seisukohalt lähtudes ettevõttele majanduslik vajalik ja kasulik. Antud juhul kostja sellisel viisil ei käitunud, vaid ta viis ettevõttest selle olulise vara välja viisil, kus ettevõte ei saanud temale kuulunud kinnistu eest mistahes võrdväärset vastusooritust. Kostja ega kolmas isik ei ole ka tõendanud, et hagejal ei olnudki õigust saada kinnistu eest suuremat tasu, sest hagejal oleks olnud kohustus XXX ees. Need väited on jäänud paljasõnalisteks. Seega ei välista kostja ega kolmanda isiku väited osa ostu-müügi tehingu osas kostja vastutust hageja kui äriühingu ees.
21. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 20 000 eurot, milline summa vastab kinnistu turuhinnale selle võõrandamise hetkel. Hageja on samuti palunud kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates 23.10.2009.a kuni 10.07.2012.a ning alates 11.07.2012.a TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kostja ei ole hageja viivisenõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude kostja vastu, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista 24 360 (kakskümmend neli tuhat kolmsada kuuskümmend) eurot, millest 20 000 eurot on põhinõue ja 4 360 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 11.07.2012.a VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõude 20 000 euro summalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 10
22. Kohus märgib, et ülejäänud menetlusosaliste poolt käesolevas asjas esitatud tõendid ei ole antud vaidluses asjakohased. Kohus märgib samuti, et kuivõrd kolmas isik XXX mõjutas kostjat tehingute tegemisel, võib kostjal olla omakorda õigus esitada nõue XXX vastu solidaarset vastutust reguleerivate õigusnormide alusel.
23. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 11