lg 1 sätestab, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Niisiis esinevad seaduses sätestatud eeldused eeltõendamismenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt võib eeltõendamismenetluses korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. Vastavalt
§-le 244 lg 3, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal esineb õiguslik huvi
mõttes.
lg 4 sätestab, et isikul on õiguslik huvi
Kui XXX pöörduks hagiga koostamise siis peaks ta, võttes arvesse, et vaidluse all on tehniline vaid ekspertiisi läbiviimisega lahendatav küsimus, esitama hagimenetluse käigus taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisi käigus selgub, kas seadmete energiatarve on suurem ning kui, siis mis ulatuses. Sellest tulenevalt võib olla, et XXX ei olegi lepingu alusel rahalist nõuet XXX vastu. Hagimenetlus on reeglina ajamahukam kui eeltõendamismenetlus, mis tähendab et tulenevalt ventilatsiooniseadmete spetsiifikast võib selleks ajaks olla raskendatud tõendi kasutamine või võib tõend üldse olla kaduma läinud, kui XXX seadme välja vahetab. Samas kui eeltõendamismenetluse resultaadina selgub, et XXX paigaldatud seadmete energiatarve ongi suurem kui lepinguga ettenähtud, ei pöördu XXX ilmselt hagiga kohtusse ehk eeltõendamismenetlus aitab vältida kohtuvaidlust. XXX leiab, et ekspertiisi võiks teostada kas XXX Osaühing (registrikood XXX) või Osaühing XXX (registrikood xxx). Adekvaatseks ning lõpliku vastuse andvaks tulemiks tuleb ekspertiisi käigus teostada järgnevad tööd: 1) mõõdistada SV-1, SV-2 ja SV-3 üldõhuvoolu hulgad ning ventilaatorite mootorite elektritarbivus. Mõõta tuleb nii sisse-, kui ka väljapuhe seadmeid; 2) Elektritarbivuse mõõtmisel tuleb mõõta seadme ventilaatorite mootorite 3 elektritarbivust, kuna seadme kui terviku osad on lisaks veel pumbad, ventiilid, ajamid mis tarbivad voolu, kuid need pole seotud üldõhuvoolu hulga saavutamiseks vajamineva elektrienergia kuluga; 3) Arvutada ja võrrelda mõõdistatud tulemusi XXXOÜ poolt 15.11.2011 esitatud ventilatsiooniseadmete tehniliste väljatrükkidega; 4) Mõõdistused teostada puhaste filtritega, vastavalt normidele ning pooltele sobivatest mõõtepunktidest. Vältimaks võimalikke täiendavaid erimeelsusi soovib XXX poolte esindajate kohalolu mõõdistuse teostamise ajal, kes kinnitavad aktiga, et on nõus mõõdistamise kõigi protseduuridega ning hindavad neid asjakohasteks. Ühtlasi olgu osundatud, et tuleb arvesse võtta, et seadmete aastane tööaeg ei ole 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas. Soome Vabariigis analoogsete mõõdistuste teostamisel on arvesse võetud, et seadmete kasutamise tööpäevi aastas on 360 ning töötunde ööpäevas 14 h. Mõistlik on need arvud aluseks võtta. XXX palub eksperdile esitada järgnevad küsimused: 1) Mis on ventilatsiooniseadmete SV-1, SV-2 ja SV-3 üldõhuvoolu hulkadeks? 2) Mis on seadme SV-1 ventilaatorite mootorite hetke elektritarbivus punktis 1 mõõdetud üldõhuvoolu hulga juures? Sellest tulenevalt arvutada aastane elektritarbimus. 3) Mis on seadme SV-2 ventilaatorite mootorite hetke elektritarbivus punktis 1 mõõdetud üldõhuvoolu hulga juures? Sellest tulenevalt arvutada aastane elektritarbimus. 4) Mis on seadme SV-3 ventilaatorite mootorite hetke elektritarbivus punktis 1 mõõdetud üldõhuvoolu hulga juures? Sellest tulenevalt arvutada aastane elektritarbimus. 5) Mis on 15.11.2011 esitatud ventilatsiooniseadmete elektritarbivus vastavalt tehnilistele väljatrükkidele? 6) Mis on paigaldatud seadmete energiakulu muutuseks aastas, võrreldes 15.11.2011 esitatud seadmete tehniliste väljatrükkidega? 7) Mis on aastase elektrienergia maksumuseks, võttes arvesse paigaldatud seadmete energiakulu? 8) Mis on aastase elektrienergia maksumuseks, võttes arvesse 15.11.2011 esitatud seadmete tehniliste väljatrükke? 9) Mis on energia maksumuse muutuseks aastas? 10) Kas ja kui, siis mis seadmed töötavad väiksema energiakuluga kui 15.11.2011 esitatud seadmete tehniliste väljatrükkidega seadmed? Puudutatud isiku seisukoht XXX on seisukohal, et avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta aluse puudumise tõttu rahuldamata (menetlus algatamata). Kui kohus otsustab siiski eeltõendamismenetluse algatada, ei ole põhjendatud määrata seadmete vastavuse tuvastamiseks (kokkulepitule) ehitustehnilist ekspertiisi XXX poolt 19.07.2013.a. koostatud avalduses esitatud viisil (st tuvastada paigaldatud Seadmete üksikud omadused – üldõhuvooluhulgad ja seadmete mootorite elektritarbivus-, ja võrrelda neid poolte vahel kokkulepitud seadmete tehnilises spetsifikatsioonis tootja poolt määratud omadustega). XXX on alternatiivselt (kui kohus peab ekspertiisi määramist eeltõendamismenetluses siiski põhjendatuks) seisukohal, et antud olukorras saab olla põhjendatud üksnes arvutuslik ekspertiis, st võrrelda saab poolte vahel kokkulepitud seadmete tehnilisi näitajaid (spetsifikatsioone) XXX poolt tegelikult tarnitud Seadmete tehniliste näitajatega (tootja poolt väljastatud spetsifikatsioonidega). 16.11.2011 edastas XXXXXX(15.11.2011 kuupäevaga) seadmete detailsed spetsifikatsioonid sektsioonide kaupa, mis kooskõlastati XXX poolt 29.11.2011.a. tellimuskinnitusega. Ebaõige on XXX taotluse p-s 5 esitatud väide, mille kohaselt olevat XXX olnud kohustatud paigaldama SV-1, SV-2 ja SV-3 „tüüpi“ seadmed. Kõikide seadmete tehnilised spetsifikatsioonid (parameetrid) olid detailselt kooskõlastatud ja kokku lepitud, mitte ei olnud kirjeldatud umbmääraselt „tüüpi“ seadmetena. XXX palus 29.11.2011(Seadmete spetsifikatsioonide kooskõlastuskuupäev) tellimuskinnituses, et XXX kontrolliks, et tellitud 4 saavad õige kuupäevaga seadmete spetsifikatsioonid. Samal päeval (29.11.2011) kinnitas XXX, et nii on tehtud. XXX edastas 06.12.2011 tarnekinnituse. Seega pidi iga tarnitav seade olema tervik ning ilma kooskõlastuseta ei olnud XXX õigustatud muutma kooskõlastatud seadmete detaile ega parameetreid. XXX on oma taotluses eksitavalt lühendanud loetelu tegelikust mahust kooskõlastatud ventilatsiooniagregaatide parameetritest. Nimelt viitab XXXOÜ sellele, et kooskõlastatud parameetrid on leitavad XXX enda poolt pärast 15.11.2011 koostatud tabelitest. XXX juhib tähelepanu sellele, et kooskõlastatud seadmete tehniliste näitajate aluseks on ainult 15.11.2011 koostatud ning 29.11.2011 XXX poolt (samuti OÜ XXX poolt) kooskõlastatud agregaatide täiskomplektsed tehnilised väljatrükid. Seega ei ole võimalik hinnata XXX poolt esitatud avalduse alusel XXX poolt tegelikult tarnitud Seadmete vastavust kokkulepitule. Mais 2012 toimunud hoone ülevaatuse käigus avastas tellija (OÜ XXX) järelevalve, et XXX poolt on teostusdokumentatsioonina esitatud seadmete passid, mis ei vasta 15.11.2011 kooskõlastatud seadmetele. 01.06.2012 kinnitas XXX esindaja tellija järelevalvele, et esmaselt esitatud seadmete passid olid ekslikult „kõige algsemad tehase andmed“. XXX esindaja kinnitas samas kirjas, et praeguseks on projektijuht juba esitanud viimased õiged andmed ja asendanud need ka üleandmiskaustas. Tellija järelevalve tuvastas pärast väidetavalt õigete passide võrdlemist esialgsetega mitmeid küsitavusi ja vastuolusid (mõlemad dokumendid sama tellimisnumbriga). Tellija järelevalve soovis seejärel saada seadmete valmistajatehase kinnitust sellele, et tarnitud on kooskõlastatud Seadmed. XXX koostas 15.06.2012 tellijale kirja, kus kinnitab, et tarnitud seadmete üksikud osad ei vasta kooskõlastatud parameetritele ja tehas ei nõustu rohkem infot andma. Hoone tellija tellis seadmete energiatarbe kontrollmõõdistused xxx OY-lt ja edastas selle tulemused juulis 2012.a. XXX . Mõõdistustest nähtuvalt oli tarnitud mittevastavad seadmed. Saamaks selgust, millised seadmed XXX tegelikult tellis ja tarnis, pöördus XXXjuunis 2012 seadmete teise ametliku maaletooja (OÜ XXX) poole palvega saada Wolf-tehasest tegelikult tarnitud seadmete spetsifikatsioonid. OÜ XXX edastas XXX poolt tegelikult tarnitud seadmete spetsifikatsioonid XXX26.06.2012. 28.06.2012 toimunud koosolekul kinnitas XXX esindaja veelkord, et tarnitud on hoone tellijaga kooskõlastatud seadmed ning XXX poolt algselt esitatud täitedokumentatsioonis kirjeldatud seadmeid ei ole tarnitud. 28.06.2012 edastas XXX Wolf tehasest saadud tegelikult tarnitud seadmete spetsifikatsioonid XXX , samuti nõude asuda mittevastavaid seadmeid välja vahetama. XXX sellele ei reageerinud. Saamaks ülevaate tegelikult tarnitud ja kooskõlastatud seadmete energiatarbe erinevustest, tellis XXX sõltumatu eksperthinnangu OÜ-lt XXX. 16.08.2012 on OÜ XXX andnud eksperthinnangu, mille kohaselt on XXXOÜ poolt paigaldatud seadmed suurema energiakuluga kui lepinguga kooskõlastatud seadmed. Täpsemalt on võrreldes kooskõlastatud seadmetega paigaldatud elektrikulu 39,8 MWh võrra ja soojusenergia kulu ligikaudu 28,6 MWh võrra aastas suurem ning ligikaudu 1,7 MWh aastas kasutatakse soojusenergia asemel elektrienergiat. OÜ XXX poolt teostatud eksperthinnang tugineb kõikide võrreldavate seadmete osas kooskõlastatud ja tehasest saadud tegelikult tarnitud seadmete spetsifikatsioonidele. 23.08.12 edastati OÜ XXX poolt teostatud ekspertiisi tulemused ka XXX-le. Ühtlasi esitas XXX XXX nõude, et käivitataks kontrollmõõdistamised. XXX poolt samal päeval, so 23.08.2012 koostatud vastuse kohaselt ei vaidlusta XXX OÜ XXX poolt koostatud ekspertiisi sisu, vaid viitab mõõdistamisel saadud suurematele õhuhulkadele. 5 Ebaõige on XXX avalduses esitatud väide, nagu oleks OÜ XXX teostanud 10.07.2012 XXX tellimusel arvutusliku ekspertiisi seadmete energiatarbimuse osas. XXX Osaühing teostas mõõdistuse (ei teostanud ekspertiisi) XXX tellimusel. Nimetatud mõõdistusele tuginedes on XXX koostanud detsembris energiaarvutuste tabeli (avalduse lisa nr 11). Nimetatud võrdlustabeli andmed on ebaõiged ning sisaldavad loogika- ja arvutusvigu. Suurema sisetakistusega agregaadid ei suuda toimida sama kasuteguriga kui 29.11.2011 kooskõlastatud agregaadid. Seega ei ole vaidluse all, et XXX on tarninud võrreldes 29.11.2011 kooskõlastatuga erinevad ja seega kokkuleppele mittevastavad seadmed. Lisaks üritas XXX teadlikult eksitada (petta) nii XXXt kui ka hoone tellijat, võltsides seadmete passe ning andes teadvalt ebaõigeid kinnitusi (varjamaks tema poolt paigaldatud seadmete kokkulepitule mittevastavust). Ebaõige on XXX väide nagu oleks hoone tellija (OÜ XXX) võtnud vastu kõik XXX poolt tehtud tööd. OÜ XXX on esitanud XXX pretensioonid seoses XXX poolt paigaldatud seadmetega ning keeldus SV-3 seadet vastu võtmast ning nõudis selle ümbervahetamist. Tellija alandas seoses SV-1 ja SV-2 seadmetega lepingu hinda. Tulenevalt OÜ XXX pretensioonidest esitas XXX15.11.2012 XXX SV-1 ja SV-2 seadme osas hinna alandamise avalduse ning esitas ühtlasi nõude SV-3 seadme vastavusse viimiseks (täitmise nõue). Sama nõuet kordas XXX ka 09.01.2013 esitatud kirjas, edastades vastava kirjaga XXX ühtlasi tööde üleandmise-vastuvõtu akti projekti, mille allakirjastamisest XXX on senini keeldunud. Kuna XXX keeldus SV-3 seadet parandamast, siis teatas XXX oma 27.02.2013 kirjas XXX , et alustab toimingutega SV-3 seadme vastavusse viimiseks poolte vahel kokkulepituga. XXX tellis SV-3 seadme asendamisega seotud tööd XXX OÜ-lt vastavalt alltöövõtulepingule nr 94 TLP-33/XXX VT ning XXXOÜ-t automaatika ümbertõstmise tööd. Käesolevaks hetkeks on seade SV-3 välja vahetatud. OÜ XXX võttis asendatud seadme SV-3 AS-lt XXX vastu 21.08.2013. XXX esitas 27.08.2013.a. XXX kõik selleks ajahetkeks selgunud rahalised nõuded seoses SV3 seadme väljavahetamise ning XXX poolt lepingu rikkumisega ning teostas nõuete tasaarvetuse seni kinnipeetud lepingu viimase osamaksega. Seega on ebaõige ka XXX poolt märgitud eeldus, nagu oleks SV-3 seade välja vahetamata ning on oht, et seade vahetatakse välja. XXXOÜ poolt esitatud taotlusest nähtub, et XXXOÜ-le on jäänud arusaamatuks, kas AS XXX on agregaatide SV-1 ning SV-2 täitmise vastu. AS XXX juhib tähelepanu sellele, et on võtnud agregaatide SV-1 ning SV-2 täitmise vastu oma 15.11.2012 kirjas, kuna on teostanud nimetatud seadmete osas hinna alandamise. XXX on seisukohal, et puuduvad
-s kirjeldatud alused eeltõendamismenetluse algatamiseks.
lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist korraldada määrusega eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. XXX teatab, et ei nõustu eeltõendamismenetluse algatamisega. XXX on seisukohal, et puudub alus eeldada nagu võiks tõend kaduma minna või selle kasutamine raskeneda. Tellija (OÜ XXX) on teatanud, et võtab mittevastavad seadmed SV-1 ja SV-2 vastu ning on nendega seoses üksnes alandanud XXXga sõlmitud lepingu hinda. Puudub igasugune alus arvata, nagu hakkaks tellija nimetatud seadmeid välja vahetama. XXX teadaolevalt on tellija sellekohane seisukoht olnud tingitud asjaolust, et SV-1 ja SV-2 seadme väljavahetamine ei oleks võimalik 6 ilma Prisma kaupluse tegevust peatamata ning nende seadmete asendamine käesoleval ajahetkel eeldaks ka üldehituslikke tööde tegemise vajadust. SV-3 seade on käesolevaks ajahetkeks tellija nõudel välja vahetatud ning seega pole võimalik XXX poolt paigaldatud seadme osas avalduses märgitud ekspertiisi teostada. XXX oli teadlik XXX poolt SV-3 seadme väljavahetamise kavatsusest. Ebaõige on ka XXX väide, mille kohaselt ventilatsiooniseadmete kasutusaja pikenedes pidavat suurenema ka mõõdetud energiakulu nihe võrreldes paigaldamise ajahetkega. SV-1 ja SV-2 seadmete jätkuv kasutamine ei takista hilisemat antud seadmete võimalikku lepingutingimustele vastavuse hindamist ajahetke seisuga, mil vastavad tööd XXX üle anti. XXX peab vajalikuks märkida, et seadme SV-3 lepingutingimustele vastavuse kohta ei saa teha järeldusi ka SV-1 ning SV-2 agregaatide mõõdistamistulemustele tuginedes, kuna tegemist on suuruselt ja kasutuse põhimõttelt erinevate seadmetega. Seega ei ole täidetud
§-s 244 lg 1 märgitud alused eeltõendamismenetluse algatamiseks. Puudub alus eeldada, et SV-1 ja SV-2 seadmete seisund võiks muutuda või et need võivad minna kaotsi. Eeltõendamismenetluse eesmärk on tagada, et tõendid, millega menetlusosaline soovib käimasolevas või tulevases kohtumenetluses oma väiteid tõendada, ei häviks ega läheks kaotsi. Nii näiteks võib eeltõendamismenetluse raames olla vajalik viia läbi eseme ekspertiis, kui on oht, et aja jooksul vaatlemist või hindamist vääriv ese hävib või tema seisukord muutub. Puudub igasugune alus eeldada, et alates seadmetega SV-1 ja SV-2 võiks kuni võimalikuks hagimenetluses ekspertiisi määramiseni juhtuda midagi sellist, mis raskendaks nende suhtes ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimist. Seega puudub ka mõjuv põhjus eeltõendamismenetluse algatamiseks
lg 1 alusel.
lg 3 kohaselt kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks:
lg 4 mõttes sellest, et XXX ei pöörduks kohtusse, juhul kui ekspertiisi tulemusena selguks, et XXXOÜ poolt paigaldatud seadmete energiatarve on suurem kui lepinguga ette nähtud. XXX selle seisukohaga ei nõustu. XXXOÜ poolt paigaldatud seadme SV-3 osas ei ole ekspertiisi teostamine võimalik, sest seade SV-3 on välja vahetatud. Seega ei ole võimalik seadme SV-3 seisundi tuvastamine kohapealsete mõõdistamistega viisil, nagu XXX on kohtule esitatud taotluses esitanud. XXX ei pea võimalikuks ka ekspertiisi teostamist viisil, mille puhul asendatakse XXXpoolt paigaldatud seadme SV-3 osas mõõtmistulemused varasemate, XXX OÜ poolt saadud mõõtmistulemustega. Selliselt läbiviidava ekspertiisi teostamiseks puuduks XXXOÜ-l õiguslik huvi, sest vastava ekspertiisi tulemused ei aitaks hoida ära kohtuvaidlust. Sellise ekspertiisi, kus kasutataks varasemaid mõõdistamistulemusi, mis on saadud teistsugustes tingimustes mõõdistamisel, ei oleksid võrreldavad ega usaldusväärsed. XXXOÜ-l puudub õiguslik huvi määrata ekspertiis seadmetele SV-1 ning SV-
Alternatiivselt on puudutatud isik seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et eeltõendamismenetlus ekspertiisi teostamiseks tuleb siiski läbi viia, tuleb teostada arvutuslik ekspertiis. Puudutatud isik palub jätta OÜ XXX taotlus rahuldamata ja eeltõendamismenetlus algatamata. Juhul, kui kohus leiab, et eeltõendamismenetlus tuleb algatada ja läbi viia ekspertiis, siis tuleks eksperdile esitada üksnes puudutatud isiku välja toodud küsimused. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud 100 % ulatuses avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud avaldaja avalduse, esitatud tõendite ning puudutatud isiku seisukohaga, leiab, et avaldaja taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. 8 Eeltõendamismenetlus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 2 kohaselt hagita asi.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine
Nimelt ei ole puudutatud isik selleks nõusolekut andnud (lk 77), samuti ei ole tegemist olukorraga, kus tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda. Avaldaja soovib ekspertiisi läbi viimist seoses Annelinna Primasse paigaldatud SV-1, SV-2 ja SV-3 seadmetega. Nähtuvalt esitatud andmetest on SV-1 ja SV-2 näol tegemist ventilatsiooniseadmetega, mis on ehitisse püsivalt paigaldatud ning puudub alus eeldada, et kõnealuse seadmed võiksid kaduma minna, nende kasutamine raskeneda või omadused oluliselt muutuda. Ventilatsiooniseade SV-3 on puudutatud isiku esitatud andmete kohaselt juba ehitisest eemaldatud ja uue seadmega asendatud. Seega ei ole antud seadme osas avaldaja taotletud ekspertiisi läbiviimine võimalik. Lähtuvalt eeltoodust puuduvad eeldused
lg 1 alusel eeltõendamismenetluse läbiviimiseks.
lg 3 kohaselt, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks isiku seisund või eseme seisund või väärtus; kahju või eseme puuduse põhjus; kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud.
lg-st 4 tulenevalt on õiguslik huvi
lõikes 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust. Antud juhul on avaldaja seisukohal, et esineb õigustatud huvi eeltõendamismenetluse läbiviimiseks, kuna ekspertiisi tulemusest sõltuvalt saaks avaldaja otsustada, kas ta pöördub puudutatud isiku vastu kohtusse. Kohus märgib, et nähtuvalt avaldaja esitatud andmetest on OÜ XXX, keda avaldaja nimetab ühe võimaliku eksperdikandidaadina, 10.07.2012 juba esitanud avaldajale oma arvamuse ventilatsioonisüsteemide omaduste kohta (lk 46-47). Samuti on OÜ XXX andnud 16.08.2012 eksperthinnangu ventilatsiooniseadmete elektri- ja soojusenergia kulule (lk 49-51). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus nii avaldaja enda tellitud asjatundja kui puudutatud isiku tellitud ekspert on avaldanud seisukohta paigaldatud seadmete omaduste kohta, on avaldajal piisavalt lähteandmeid otsustamaks, kas puudutatud isiku vastu kohtusse pöördumine on otstarbekas. Kohus leiab, et antud juhul, kus avaldaja nimetatud eksperdi poolt on juba seisukoht esitatud, ei ole põhjendatud eeltõendamismenetluses uue ekspertiisi määramine, kuna eelduslikult ei tohiks pädeva eksperdi arvamus samale küsimusele vastust andes olulisel määra erineda. Seega puudub ka
Lähtuvalt eeltoodust tuleb avaldaja taotlus eeltõendamismenetluse korraldamiseks jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võttes 9 arvesse, et kohus jätab avaldaja taotluse rahuldamata, on kohus seisukohal, et tsiviilasja menetluskulud tuleb
Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.