KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 08.10.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-13-3147 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Konstantin VIHROVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Konstantin VIHROV sünd. 14.08.1986, isikukood 38608142235, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.09.2009 ja lõpp 09.12.2014 Jätta Konstantin VIHROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Konstantin VIHROVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 20 €, kohtuistungil osalemine 20 €, käibemaks 8 €). Välja mõista Konstantin VIHROVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 17.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Konstantin Vihrovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Konstantin Vihrov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.05.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §275 ja §274 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, 3 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 29 päeva alates 10.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuses määratud 31 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuid kuriteod on muutunud raskemaks, vägivallatase on pidevalt tõusnud. Viimane kuritegu on toime pandud vanglas. Soodusteguriks võib pidada emotsionaalset seisundit ja oskamatust probleemide lahendamisel. Vanglas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid xxx, xxx, töötamisest vanglas on kinnipeetav keeldunud. Hetkel viibib kinnipeetav kinnises kambris. Üldse on kinnipeetav täitnud ainult ühe talle täitmiskavas ettenähtud tegevustest. Kinnipeetaval on lõpetamata kutseharidus, kuna tekkis kriminaalse taustaga suhtlusringkond ja kool jäi pooleli. Kinnipeetaval puuduvad tööoskused, töökogemused ja eriala. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 9400 €. Kinnipeetava ema sissetulekuks on xxx xxx €, millest tasub igakuiselt ka võlga xxxle. Eluaseme eest on võlgnevused ca 4500 €. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja xxx elav õde, omavahelised suhted on rahuldavad, suheldakse telefoni teel, kokkusaamisel ema käinud ei ole. Kinnipeetav laseb ennast mõjutada, tema suhtlusringkond on kriminaalset mõtteviisi toetav. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vajavad arendamist, tema käitumises on esinenud nii impulsiivsust kui enesevalitsemise kaotamist, kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega, oma tegevuste tagajärgedele ei mõtle, eesmärgid on enesekesksed ja ebamäärased. Kinnipeetav on kriminaalhoolduse ajal toime pannud uue kuriteo. Kinnipeetav ei näe koostööst ametnikega mingit kasu ning võib olla ebaviisakas ja koostööst keelduda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, kes elab xxx ja õde, kes elab xx. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxx, kust edasi saadeti ta xx, kuna xxx. Kinnipeetava suhted lähedastega on rahuldavad, suheldakse telefoni teel, poja sõpradest ei tea ema midagi. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema korterisse, tegemist on 2 –toalise rahuldavas seisus korteriga, kus elab ema üksinda. Ema on nõus, et poeg tema juurde elama asub. Kinnipeetava ema sissetulekuks on xxx. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja eriala, töökogemused on vähesed. Kinnipeetava isikutunnistus on kehtetu, kehtivusaeg lõppes 05.06.
- Kinnipeetav on kuus korda kriminaalkorras karistatud, enamus kuritegusid on sooritatud vägivalda kasutades. Kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vabastamise, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve tähtajaks 10 kuud. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Konstantin Vihrov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et tema suhtes on algatatud menetlus uues kriminaalasjas, kuritegu on toime pandud vanglas. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev palus arvestada, et materiaalsed eeldused on täidetud ja kinnipeetav on vanglas läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust vanglas toime pandud kuriteo eest. Lisaks sellele on tema suhtes algatatud uus kriminaalmenetlus taas vanglas toime pandud kuriteos. Vanglas on kinnipeetavale määratud 31 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ülaltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole oma karistustest teinud mingeid järeldusi ja ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Maakohus leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega katseajal, ei ole piisavad kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamiseks, seda isegi elektroonilise järelevalve kohaldamisel. Kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuuleka isikuga. Maakohus nõustub kaitsjaga, et elukoha olemasolu ja sotsiaalprogrammide läbimine on antud asjas positiivsed asjaolud, kuid vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi erandlikku asjaolu, mis oleksid aluseks kinnipeetava vabastamisele vangistuse täielikult ärakandmisest. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- 3 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4