TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1047 Otsuse kuupäev 27.09.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi I.J. kaebus Tartu Vanglalt materiaalse kahju 50 euro nõudes seonduvalt spordijalanõude kaotsiminekuga. Asja läbivaatamise kuupäev 09.09.2013, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta I.J. kaebus haldusasjas 3-13-1047 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 28.10.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolude kirjeldus I.J. on esitanud Tartu Halduskohtule 17.05.2013 kaebuse, milles taotleb välja mõista Tartu Vanglalt 50 eurot kaebajale tekitatud kahju seonduvalt jooksujalanõude Northbridge kaotsiminekuga. Kaebaja on esitanud 19.02.2013 Tartu Vanglale kahju nõude, milles palub tema kartseris viibimise ajal kaduma läinud jooksujalanõude tagastamist või jalanõude hüvitamist 50 eurot. Kaebaja sõnul on kaebaja viibinud 14.01.2013 kuni 19.01.2013 kartseris ning kartserisse paigutamise päeval andis vanemvalvur Artur Skutšas korralduse paigutada tema isiklikud asjad lahtiselt kapi peale, kuna isiklike asjade kapp kartseris ei ole piisavalt suur. Kaebaja on kinnitanud, et kartserist vabanedes olid jalanõud kaduma läinud. Tartu Vangla on vaideotsusega „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ 18.04.2013 nr. 1-13/27-1 jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlused ja põhjendused I.J. taotleb kohtul Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista kaotsiläinud jalanõude eest tekkinud kahju 50 eurot. Kaebaja on märkinud, et jalanõud on ta kartseris viibimise ajal asetanud vanglaametniku korraldusel lahtiselt kapi peale hoiule ning kartserist vabanemisel on jalanõud kaduma läinud. Kaebaja on märkinud, et tema jalanõud on kantud kaebaja vanglas olevate asjade ühtsesse nimekirja ning kartserisse paigutamise hetkel olid jalanõud kaebajal olemas. Kaebaja on märkinud, et ta on käinud jalanõusid otsimas ning on pöördunud ka selles küsimus märgukirjaga vangla poole. Kaebaja on seisukohal, et vangla süül on tema jalanõud Northbridge kaduma läinud ning seega tuleb vanglal kaebajale nimetatud jalanõude kaotsiminekuga seonduvalt hüvitada kahju, kaebaja on hinnanud kahju suurust 50 eurot. Tartu Vangla taotlused ja põhjendused Vangla on märkinud, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et I. J. viibis 14.01.2013 – 19.01.2013 kartseris ning sealt vabanedes teatas ta vanglaametnikele, et tema asjade hulgas ei ole spordijalanõusid Northbridge ning kaebaja neid ka ei leidnud, jalatseid ei leidnud ka ametnikud. Samuti on tõsi, et need jalanõud on kinnipeetava isiklike asjade ühtses nimekirjas, mistõttu ei ole kahtlust, et tal need jalanõud olid mingil ajahetkel olemas. Seega on küsimuseks eelkõige see, kas on tõendatud, et I. J. olid need jalatsid ka kartserisse saabudes kaasas ning mida tuleb eeldada juhul, kui objektiivseid tõendeid selle kohta ei leidu. Vangla märgib, et J. viibis vahemikus 24.11.2011 – 11.01.2013 katkematult Tartu Vangla Shoone avatud eluosakondades, kus tal on olnud igapäevaselt võimalus oma isiklikud asjad ära visata või neid mõnele teisele kinnipeetavale edasi anda. Kuigi tegemist oleks õigusvastase tegevusega, tähendab see, et tal on olnud võrdlemisi suur faktiline vabadus oma isiklike asjadega toimetamiseks ning vanglal seevastu pole olnud nende üle faktilist kontrolli. Sellisel juhul tuleks lähtuda tavapärasest tõendamiskoormusest ning kinnipeetav peaks tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kuna tal on enda jalanõudega seonduva tõendamiseks pigem paremad võimalused kui vanglal. Vaatamata objektiivsete tõendite nappusele on siiski üks asjaolu, mis võib viidata kinnipeetava kavatsusele esitada pärast kartserist vabanemist väide spordijalanõude kadumisest. Nimelt esitas I. J. veel kartseris viibimise ajal ehk teisisõnu ajal, mil ta veel ei olnud väidetavalt teadlik oma jalatsite kadumisest, 17.01.2013 kuupäevaga dateeritud pöördumise nr 23/245, milles ta palub fikseerida asjaolu, et kõik tema asjad ei mahtunud kappi. Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Tartu Vangla kinnipeetav I.J. on esitanud kohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes 50 eurot, milles kaebaja on palunud tema kartseris viibimise ajal kaduma läinud jooksujalanõude Northbridge eest rahalist hüvitist summas 50 eurot. Kaebaja sõnul viibis ta 14.01.2013 – 19.01.2013 kartseris ning kartserisse paigutamise päeval andis vanemvalvur Artur Skutšas korralduse paigutada tema isiklikud asjad lahtiselt kapi peale, kuna isiklike asjade kapp ei ole kartseris piisavalt suur ning kõik asjad ei mahtunud kappi. Kaebaja sõnul avastas ta 19.01.2013 kartserist vabanedes, et kartseris viibimise ajal olid talle kuuluvad jalatsid Northbridge kaduma läinud. Tartu Vangla on märkinud, et pole teada, kas kinnipeetaval olid jalatsid olemas kartserisse saabudes. Asjaolude kontrollimisel on vangla tuvastanud, et kaebaja on paigutatud 14.01.2013 eelvangistushoone 1 osakonna kartseri kambrisse nr. 1003 ning kaebaja isiklikud esemed paigutati lattu, kuna asju oli palju ja need ei mahtunud kappi ära, nõustus kaebaja osade esemete paigutamisega kapi peale. Vanemvalvur A. Skutšas teostas 17.01.2013 kaebaja isiklike asjade läbiotsimise, mille käigus on ära võetud aktiga 195 esemed: sõel, sõrmkindad, spordikindad, habemelõikurid ning taskupeegel. Kaebaja isiklike asjade ühtses nimekirjas on märgitud spordijalanõud „Northbridge“, kuid seda, kas need spordijalanõud olid kaebajal olemas kartserisse saabudes, ei ole teada, kuna kaebaja ei ole sellekohaseid tõendeid vanglale esitanud. 2 Kaebaja on teavitanud 19.01.2013 vanemvalvurit sellest, et väidetavalt jäid jalanõud kartseris olevasse lattu. Vanemvalvur Kristjan Koppel on käinud koos kaebajaga kartseris olevaid kappe ja riiete ladu üle vaatamas, kuid jalanõud jäid leidmata. Vanglal on pärast asjaolude kontrollimist alust arvata, et kartserisse minekul ei olnud kaebajal spordijalanõusid kaasas. Vangla on täiendavalt märkinud, et arvesse tuleb võtta, et kui jätta kõrvale kartserisse paigutamisele eelnenud kolme päeva, viibis I. J. varasemalt üle aasta S-hoones avatud eluosakondades, kus puutus kokku suure hulga teiste kinnipeetavatega, mistõttu on olnud võimalik kaebajal endal jalanõud kas minema visata või need kellelegi anda. Sellest lähtuvalt on olnud kaebajal võimalus oma isiklike asjadega toimetamiseks, mille üle oleks vanglal raske teostada kontrolli. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt tõendamata asjaolu, et kaebajal olid jalanõud kartserisse minnes kaasas ning tõendamata on asjaolu, et kinnipeetava jalanõud läksid kaduma kartseris oleku ajal vangla süül. Kartseris lubatud isiklikud asjad on loetletud vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1, ülejäänud asjad paigutab kinnipeetav selleks ettenähtud kappi, mis lukustatakse. Kui kinnipeetav kartserist vabaneb, saab asjad kätte. Vangla tunnistab, et kaebajal oli asju rohkem , mis ei mahtunud kappi ning need paigutati kapi peale, kuid tegemist on ruumiga, kuhu pääsevad vaid vanglaametnikud. Kohus nõustub siinkohal vanglaga, et antud juhul ei ole võimalik vanglal tõendada, et kaebajal olid kartserisse saabudes kaasas jalanõud Northbridge ning kui jalanõud oleks asetatud kapi peale kartserisse saabudes, oleks need seal olnud ka kaebaja kartserist vabanemise hetkel, kuna ruumi oli ligipääs ainult vanglaametnikel ning jalanõude kadumine nimetatud ruumist oleks vähetõenäoline. Samas möönab kohus, et vanglal oleks edaspidi vajalik pidada ka arvestust kartserisse saabuvate isikute asjade üle, seda enam kui need ei mahu ära lukustatud kappi ja asetatakse kapi peale või mujale ruumis. Vangla on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, mis võib viidata kinnipeetava kavatsusele esitada pärast kartserist vabanemist vaide spordijalanõude kadumisest. Nimelt on esitanud I. J. veel kartseris viibimise ajal ehk ajal, mil ta veel ei olnud väidetavalt teadlik oma jalatsite kadumisest, 17.01.2013 kuupäevaga dateeritud pöördumise nr 2-3/245 (tl. 26), milles ta palub fikseerida asjaolu, et kõik tema asjad olid kartseri isiklike asjade lattu paigutatud lahtiselt (kapi otsa). Seega viitab kaebaja asjaolule, et ööl vastu 17.01.2013 otsiti tema asjad läbi. Vangla on märkinud, et läbiotsimise fakt vastab tõele, kuid niisuguse pöördumise esitamine seoses läbiotsimisega on arusaamatu, sest kinnipeetaval oli teada juba alates 14.01.2013 kartserisse saabumisest, et osa tema asju ei asu kapis, vaid kapi peal. Vangla on märkinud, et samas on tegemist eelkõige illustreeriva materjaliga ning eeltooduga ei võta Tartu Vangla selget seisukohta selle kohta, kas I. J. faktiväited on tõesed või väärad, sest niisuguse seisukoha üheseks esitamiseks puuduvad tõendid. Küll aga ei ole need eeltoodut arvestades eluliselt usutavad. Eeltoodut arvesse võttes ei ole vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, kohus ei ole tuvastatud vangla süülist käitumist kaebaja spordijalanõude kaotsiminekul ning sellest tulenevalt puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuleb kohtul tuvastada peale kahju olemasolu, kas toiming, millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu (tegevus või tegevusetus) vahel esineb põhjuslik seos. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 3