4-13-5176/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-5176 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus väärteo eest mõistetud rahatrahvi asendamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku Severin Marinitševi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 194 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2013 määrus muutmata ning menetlusaluse isiku Severin Marinitševi määruskaebus rahuldamata. VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD
4. Severin Marinitševile määrati 29.09.2010 PPA Lõuna prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2860,10,002588 rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni. Otsus jõustus 15.10.
5. Süüdlane rahatrahvi ei tasunud ja tema suhtes alustati täitemenetlust. 30.07.2013 teavitas Tartu tööpiirkonna kohtutäitur T.P. kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Rahatrahvi täitmise võimatuse teatest nähtuvalt ei ole rahatrahvi tasumise tähtaega pikendatud, samuti nähtub, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 palub avaldaja otsustada S. Marinitševi osas rahatrahvi asendamine arestiga.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 08.08.2013 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele S. Marinitševile määratud rahatrahvi asendamiseks.
7. Tartu Maakohtu 16.10.2013 määrusega rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus rahatrahvi asendamiseks ja S. Marintševile määratud rahatrahv 4800 krooni asendati 8ööpäevase arestiga, mis kuulub VTMS § 205 lg-st 2 tulenevalt kandmisele viivitamatult pärast S. Marintševi karistuse kandmiselt vabanemist kriminaasjas nr 1-13-
8. Maakohus, osundades VTMS § 211 lg-s 1 ja KarS § 72 lg-tes 1-3 sätestatule, põhistas oma otsustust järgmiselt. 3.1 S. Marinitšev ei ole rahatrahvi tasunud määratud tähtajaks ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. S. Marinitšev viibib hetkel Tartu Vanglas, kus kannab temale kriminaalasjas nr 1-13-1673 mõistetud 2 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust alates 10.10.
9. Rahatrahvi vangistuse ajal tasuda ei ole võimalik, ka ei ole andmeid selle kohta, et vabaduses oleks see võimalik. Kohtutäituri T.P. e kinnitusel ei ole S. Marinitševil ka vara, millele sissenõuet pöörata. Trahv on määratud ligi kolm aastat tagasi, kuid vaatamata sellele laekumisi ei ole toimunud. Seetõttu on põhjendatud S. Marinitševile määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. S. Marinitševile on karistuseks määratud rahatrahv LS § 741 lg 1 alusel 80 trahviühikut, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 8 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis S. Marinitševile karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. 3.2 S. Marinitšev kannab hetkel karistust Tartu Vanglas kriminaalasja nr 1-13-1673 raames, mistõttu ei ole asenduskaristuse täitmisele pööramine koheselt võimalik. Kohus määrab tulenevalt VTMS § 205 lg 2, et S. Marinitševil tuleb asuda asenduskaristuseks määratud aresti kandma vahetult pärast vangistuse kandmiselt vabanemist.
10. Tartu Maakohtu 16.10.2013 määruse peale esitas S. Marinitšev määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaebuse esitaja märgib kokkuvõtvalt järgmist. 4.1 S. Marinitšev ei ole nõus talle Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 29.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 2860,10,002588 määratud trahviga 4800 krooni (306,78 eurot), mis asendati Tartu Maakohtu poolt arestiga 8 ööpäeva. Ta märgib, et ta ei olnud teadlik talle määratud rahatrahvist kuni asenduskaristuse määramiseni. Samuti lisab ta, et karistus on määratud teo eest, mida ta ei ole toime pannud. Nimelt on karistus määratud ühe isiku ütluste põhjal. Nende alusel koostati Urvaste valla konstaabli poolt väärteoprotokoll, millele aga S. Marinitšev keeldus alla kirjutamast, kuna ta tunnistati süüdi kaudsete tõendite alusel. Nii toimides võib igaühe ütluste alusel kellegi kohta avalduse koostada. Üldjuhul ei tohiks kedagi karistada tõendite puudumisel ainult ütluste põhjal. Seega on süü tõestamata ja rahatrahv ning arestiga asendamine kuuluvad tühistamisele. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub seisukohale, et Tartu Maakohtu 16.10.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohus on tuvastatud asjaolude pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et esineb alus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotluse rahatrahvi 8-ööpäevase arestiga rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 5.1 S. Marinitšev on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkinud, et ta ei ole nõus enda süüditunnistamisega. Väärteoprotokollile ta alla ei kirjutanud ja ei teadnud ka endale määratud rahatrahvist. Nagu maakohtu istungi protokollist nähtub, on kohus S. Marinitševile ka selgitanud, et tema süü küsimust ei arutata enam, kuivõrd tegemist on jõustunud otsusega väärteoasjas (tlk 15). S. Marinitšev kinnitas, et ta on teadlik tema suhtes koostatud väärteoprotokollist, ent sellele alla kirjutamast ta keeldus. VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Viidatud sättest järeldub, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (Riigikohtu 05.02.2009 lahend 3-1-1-83-08, punkt 13). Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja otsuse kättetoimetamist menetlusalusele isikule, vaid sätestab VTMS §-s 70, et menetlusosalisele toimetatakse kätte väärteoprotokoll ja tehakse teatavaks kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aeg ja koht. 5.2 S. Marinitšev on maakohtus avaldanud, et on teadlik rahatrahvist, ent tal puuduvad rahalised võimalused trahvide tasumiseks (lk 15). Maakohus on tuvastanud, et S. Marinitšev ei ole 2 rahatrahvi tasunud määratud tähtajaks ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole ka pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäituri kinnitusel puudub S. Marinitševil ka vara, millele sissenõuet pöörata. Trahv on määratud ligi kolm aastat tagasi, kuid vaatamata sellele ei ole laekumisi toimunud (maakohtu otsus, lk 30 pöördel). Seega esinevad VTMS § 211 lg-st 1 tulenevad alused väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamiseks arestiga ja karistuse täitmisele pööramiseks.
12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus S. Marinitševi määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Kohtunik 3