1-13-7084/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7084 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. juuli 2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maia Korhoneni (Korhonen) esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 208 lg-dest 1, 3, § 326 lg-st 2 ja § 323 lg 2 p-st 2 jätta Maia Korhoneni esindaja Tambet Laasiku kaebus Riigiprokuratuuri
3. juuli 2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele läbi vaatamata ja tagastada kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 10.05.2013 esitas Maia Korhonen Lõuna prefektuurile kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 123 tunnustel selles, et tema 73-aastane ema T.R. jäeti XXX i Erihoolduskeskuses erakorralises olukorras pikema perioodi vältel ilma arstiabita ning takistati põhjendamatult T.R. juurdepääsu erakorralisele meditsiinile, keelates meditsiinitranspordi töötajatel T.R. viimise erakorralise meditsiini osakonda.
5. 23.05.2013 teatega jättis uurimisasutus kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata, leides, et ei tuvastatud, et T.R. XXX i Erihoolduskeskuses viibimise ajal oleks põhjuseta piiratud juurdepääsu arstiabile ning jäetud ta eluohtlikku või tervist kahjustada võivasse olukorda. Samuti ei tuvastatud, et T.R. le oleks XXX i Erihoolduskeskuses viibimise ajal osutatud ebaõiget ravi.
6. M. Korhonen esitas oma lepingulise esindaja vahendusel kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, korrates kuriteokaebuse sisu ja taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebaja väitel oli T.R. jäetud KarS § 123 mõistes abita selleks, et varjata tema vara omastamist T.R. tütre ning kaebaja õe T.K. i poolt.
7. Ringkonnaprokuratuuri 17.06.2013 määrusega jäeti kaebus läbivaatamata põhjusel, et M. Korhonen ei ole KrMS § 207 mõistes kannatanu ning vastavalt KrMS § 207 lg 1 sätestatule võib vaid kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lg 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
8. M. Korhoneni esindaja esitas kaebuse Riigiprokuratuurile, milles on seisukohal, et T.K. ning XXX i Erihoolduskeskus M.P. i tegevuse läbi on lisaks T.R. le põhjustanud kahju ka kaebajale endale. Sealjuures tuleneb kaebaja kahju tema ema abita jätmisest. Nimetatud tegevusega on M. Korhonenile põhjustatud mittevaralist kahju, mis hõlmab VÕS § 128 lg 5 kohaselt eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Juhul, kui leida, et M. Korhonen ei ole menetlusväline kannatanu, on uurimisasutus M. Korhoneni kaebeõiguse osas eksitatud. Nimelt sedastas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmisega mittenõustumisel on teatise adressaadil M. Korhonenil õigus vastavalt KrMS § 207 esitada kaebus järelevalvet teostavale prokuratuurile, s.o Lõuna Ringkonnaprokuratuurile.
9. Riigiprokuratuur jättis 17.07.2013 määrusega kaebuse rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgnevalt. 6.1 Enda jätmisest kaebaja väidetud eluohtlikusse seisundisse ja/või vältimatu abita jätmisest pole T.R. kordagi avaldanud ei temaga suhelnud politsei- ja prokuratuuritöötajaile ega oma lastele T.K. ile ja Marko Regole, kes temaga on pidevalt kontaktis. Kriminaalmenetluse alustamist T.R. soovinud ei ole, pigem vastupidi, ta on 04.07.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile prokuröri ja kohtueelse menetleja juuresolekul omakäeliselt avaldanud, et teda ei ole ohtu asetatud ning ta ei soovi kellegi kriminaalkorras vastutusele võtmist. 6.2 Lisaks märkis Riigiprokuratuur, et samaaegselt kaebusega Riigiprokuratuurile esitas M. Korhonen kaebuse menetluse alustamata jätmisele T.R. allkirjaga Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Selle kaebuse kohta selgitas T.R. kirjalikult, et tema pole seda kaebust esitanud ning see on ekslikult tema poolt allkirjastatud, kuna ta ei lugenud M. Korhoneni poolt toodud kaebust läbi. 6.3 Olukorras, kus T.R. on ise välistanud enda kannatanuks olemise, on asjakohatu rääkida ka M. Korhonenist kui kannatanust. Kuna T.R. ise eitab mistahes kuriteo toimepanemist enda suhtes ja vähimagi kahju tekitamist, ei saa ka M. Korhonenil olla põhjustatud mitte mingisugust kahju ning ta pole kõnealusel juhul KrMS § 207 tähendatud kaebeõiguse isikuks. 6.4 Riigiprokuratuur möönis, et Lõuna Prefektuur on tõepoolest oma teates kasutanud kaebeõiguse selgitamisel eksitavat sõnastust, kuid sellega pole kuidagi kaebaja õigusi kahjustatud. M. Korhonen on saanud esitada kaebuse ringkonnaprokuratuurile ning viimane on teinud asjakohase otsuse kaebust sisuliselt mitte lahendada.
10. Riigiprokuratuuri määrusele esitas 08.08.2013 määruskaebuse M. Korhoneni esindaja, taotledes Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning T.K. i ning OÜ XXX i Erihoolduskeskuse juhataja M.P. i suhtes kriminaalmenetluse algatamist KarS § 123 sätestatud tunnustel. 2 7.1 Kaebuse esitaja märgib, et Riigiprokuratuuri väide, justkui oleks T.R. ise välistanud enda kannatanuks olemise, ei ole eluliselt usutav. T.R. l on juba 1974 diagnoositud püsikululine paranoidne skisofreenia ning ta on nüüdseks juba peaaegu kolme aastakümne vältel saanud asjakohast ravi. Sealjuures esinevad tal tugevad mäluhäired. Viimati Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 11.06.2013 otsusega nr 988646 on ekspertarsti arvamuse alusel tuvastatud, et T.R. l on sügav puue, millest tingituna vajab ta pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist ja järelevalvet. 7.2 Kuriteoteates sedastatud asjaolude kontrollimiseks ei ole tehtud mitte midagi peale kahtlustatava käest selgituste küsimist, kes loomulikult igasugust rikkumist eitab ning hoolimata sellest, et tõendite kogumiseks ühtegi objektiivset takistust ei esine. Kuriteoteate menetlemisest on kaebuse esitaja hinnangul keeldutud ilma sisuliste põhjendusteta. 7.3 Määruskaebuse kohaselt on arusaamatu, kuidas on T.R. õigusi üldse võimalik kaitsta, kui ta psüühikahäirest lähtuvalt seda ilmselgelt ise teha ei suuda, kuid tema lähedastel puudub kaitseõigus, et seda teha tema eest. M. Korhoneni ainus eesmärk on kaitsta enda ema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalmenetluse alustamata jätmist puudutavate materjalidega, asub seisukohale, et M. Korhoneni esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 17.07.2013 määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtukolleegium nõustub ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri motiveeritud seisukohtadega ning leiab sarnaselt, et M. Korhonen ei saa läbivaadatavas asjas olla käsitatav kannatanuna, mistõttu puudub tal tulenevalt KrMS §-st 207 ja §-st 208 kaebeõigus süüdistuskohustusmenetluses.
12. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on oma põhistustes kaebuse läbivaatamata jätmisel tuginenud kriminaalasjas nr 13260101898 kogutud materjalidele ning nimelt väidetava kannatanu T.R. ütlustele, kes eitab enda suhtes kuriteo toimepanemist XXX i Erihoolduskeskuses. Määruskaebusest tulenevalt ei ole T.R. l diagnoositud rasket psüühikahäiret arvestades usutavad tema ütlused, milles ta välistab enda kannatanuks olemise. 9.1 Osutatud asjas annab T.R. ütlusi, mis langevad kokku samas kriminaalasjas teiste tunnistajate T.K. i (tl 16-19), Marko Rego (tl 23-25), Kärt Kleini (tl 38-40) ja Mart Kleini (tl 41-43) ütlustega. Oma ütluste kohaselt ei ole T.R. l mingeid pretensioone Tarvastu Hoolduskeskuse, s.o XXX i Erihoolduskeskuse vastu, lisades, et temaga käituti seal hästi ning keegi abita jätnud teda ei ole (tl 34). Kuivõrd ringkonnakohus ei tähelda T.R. antud ütlustes lahknevusi teiste tunnistajate ütlustega, siis pole mingit põhjust tema ütlusi ebaadekvaatseks pidada. Hinnata eraldi ja valikuliselt T.R. ütluste seda osa raskest psüühikahäirest kantuks, mis kirjeldab tema hooldamist XXX i Erihoolduskeskuses, on põhjendamatu ning vastuolus põhimõttega, mille kohaselt tuleb ütluste usaldusväärsust hinnata tervikuna. Seetõttu loeb ringkonnakohus T.R. ütlused tervikuna usaldusväärseteks ning peab erinevalt määruskaebuse esitaja väitest usutavaks T.R. ütlusi XXX i Erihooldusekeskuse kohta. Lisaks viitab ringkonnakohus, et T.R. on ajavahemikul 22.04.2013 kuni 04.07.2013 kirjutanud neli avaldust (tl 44-47), milles väljendab korduvalt soovi olla XXX i Erihoolduskeskuses ning lükkab ümber enda ohtu asetamise seal. Ka nende avalduste sisu adekvaatsuses pole ringkonnakohtul alust kahelda. 9.2 Määruskaebusele lisatud Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 11.06.2013 otsus nr 988646 T.R. tervisliku seisundi kohta ei kahanda iseenesest T.R. ütluste tõeväärtust viidatud 3 kriminaalasjas ega kinnita tõsikindlalt, et T.R. psüühikahäire oleks ütluste andmise ajaks sedavõrd progresseerunud, mis seaks tervikuna kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsuse.
13. Arvestades ülaltoodut on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras, kus T.R. on kategooriliselt välistanud enda ohtu asetamise XXX i Erihoolduskeskuses ning tema sellekohased ütlused on adekvaatsed ja usaldusväärsed, ei tule kahju tekkimine M. Korhonenil ega tema kannatanuna käsitamine kõne alla. Sellest lähtuvalt jagab ringkonnakohus ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohta ning leiab sarnaselt, et M. Korhonenil puudub kaebeõigus süüdistuskohustusmenetluses.
14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 3, § 326 lg-st 2 ja § 323 lg 2 pst 2 leiab ringkonnakohus, et M. Korhoneni esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 17.07.2013 määrusele tuleb läbivaatamatult tagastada. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4