KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2013.a Tartu Tsiviilasja number 2-13-30188 Tsiviilasi Egon Jaeger’i taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- juuni 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Egon Jaeger’i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (taotleja): Egon Jaeger (IK: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- juuni 2013.a määrus muutmata ja Egon Jaeger’i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
- Egon Jaeger (taotleja) esitas Tartu Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib saada Tartu Vanglalt temale mittenõuetekohase läbiotsimisega tekitatud moraalse kahju hüvitist summas 1597,79 eurot. Taotleja vajab riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks, isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja isiku esindamiseks haldusmenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi, kuna menetlus EIK-s on jõudnud staadiumi, kus oleks vajalik advokaat.
- Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis
- juuni 2013 määrusega E. Jaegeri taotluse menetlusse võtmata. Määruse põhjendustes märkis kohtunikuabi, et E. Jaegeri taotlusest ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et menetlus EIK-s juba toimub. Sellisel juhul ei saa riigi õigusabi 1 enam Eesti kohtust taotleda. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, võib käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-sse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Kohtunikuabi leidis, et antud juhul ei ole Eesti kohus enam pädev riigi õigusabi taotlust lahendama ja esitatud taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg l p 1 alusel, kuna taotlejal on tekkinud võimalus taotleda õigusabi EIK-lt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- E. Jaeger esitas Tartu Maakohtu
- juuni 2013 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja taotles maakohtu määruse tühistamist ja palus määrata endale riigi õigusabi korras advokaat EIK-s esindamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on taotleja ammendanud siseriiklikud edasikaebevõimalused ja pöördunud isesiesvalt EIKsse. EIK-st on taotlejale teatatud, et ta peaks võtma endale advokaadi või taotlema advokaati riigi õigusabi korras. Seetõttu pole õige maakohtu seisukoht, et taotleja peaks riigi õigusabi taotlema EIK-st, kuna EIK-st on avaldajale kirjavahetuses selgelt teatanud, et taotleja peaks õigusabi paluma Eesti riigilt; 2) puuduvad taotlejal endal piisavad õigusteadmised ning ta ei valda ka võõrkeeli. Juba praegu ei saa taotleja EIK-st temale saadetud inglisekeelsetest kirjadest aru. Taotleja viibib üle 4 aasta ja 7 kuu kinnipidamisasutuses, mistõttu puuduvad tal ka vahendid ise õigusabi eest tasumiseks.
- Kohtujurist ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu kohtunikule. Tartu Maakohtu kohtunik korraldas
- juulil 2012 määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi. Maakohtu kohtunik samuti määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg-te 5 ja 6 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu E. Jaegeri taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele tulenevalt sellest, et menetlus Euroopa Inimõiguste Kohtus on jõudnud juba sellisesse faasi, kus isikul (kaebajal) on võimalik taotleda õigusabi EIK-st. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
- Vastavalt Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõikele 1 võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja 2 põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Õigusabi taotlemist Euroopa Inimõiguste Kohtult on reguleeritud Euroopa Inimõiguste Kohtu reglemendis. Toimikus oleva EIK poolt määruskaebuse esitajale edastatud EIK reglemendi
- reegli lõike 1 kohaselt võib Koja esimees konventsiooni artikli 34 kohaselt kaebuse sisse andnud kaebaja palvel või omal algatusel määrata kaebajale tasuta õigusabi seoses kohtuasja EIK-le esitamisega alates hetkest, kui kirjalikud seisukohad selle kaebuse vastuvõetavuse kohta on laekunud kostjast osalisriigilt kooskõlas
- reegli punkti 2 alapunktiga b või kui tähtaeg nende esitamiseks on möödunud. EIK poolt määruskaebuse esitajale edastatud praktilistest juhistest ja selgitustest õigusabi taotlemise kohta tuleneb, et EIK-le on võimalik esitada taotlus õigusabi saamiseks juba pärast seda, kui isik on EIK poole pöördunud. Asjaolu, et EIK reglemendi
- reegli lõike 1 kohaselt ei lahendata õigusabi taotlust enne, kui kostjast osalisriik (käesoleval juhul: Eesti Vabariik) on esitanud oma seisukohad kaebuse vastuvõetavuse kohta või kui sellekohane tähtaeg on möödunud, ei tähenda, nagu ei oleks isikul sel ajal juba võimalik õigusabi taotleda.
- Käesolevas asjas on määruskaebuse esitaja enda väidete kohaselt pöördunud avaldusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse 17.12.2012.a ning lisaks on ta pöördunud EIK poole järelepärimisega õigusabi osas 16.06.2013.a. EIK 24.06.2013.a kirjaga on määruskaebuse esitajale edastatud materjalid õigusabi taotlemise võimaluste kohta ning ka vastav taotlusvorm. Seega oli isikul Tartu Maakohtult riigi õigusabi taotlemise ajaks juba tekkinud võimalus taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult. Vastavalt eelmärgitule otsustatakse EIK reglemendi
- reegli lõike 1 kohaselt kaebajale EIK poolt õigusabi andmine pärast kaebuse vastuvõetavuse osas seisukohtade saamist Eesti Vabariigilt. Olles esitanud iseseisvalt kaebuse EIK-le, sõltub edasine menetlus kuni kaebuse vastuvõetavuse otsustamiseni seega EIK poolsetest toimingutest. Sellest lähtudes puudub ringkonnakohtu arvates ka sisuline põhjendus anda käesolevas menetlusetapis kaebajale riigi õigusabi Eesti riigi kulul. Õige ei ole määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks EIK-lt saadud kirjades avaldajale teatatud, et ta peaks õigusabi paluma Eesti riigilt. EIK poolt edastatud materjalides on kirjas, et avaldajal tuleb leida endale ise advokaat, seda sõltumata õigusabi rahastamise allikast. Eesti riigi poolt õigusabi andmise aluseks ei ole ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei valda võõrkeeli, mis takistab tal Euroopa Inimõiguste Kohtuga suhtlemast.
- Eeltoodust lähtudes asus maakohus õigesti seisukohale, et RÕS § 37 lg 1 alusel ei kuulu taotlus rahuldamisele ja TsMS § 371 lg 1 p 1, § 475 lg 2 ja § 477 lg 1 koostoimes tuli jätta E. Jaegeri taotlus riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3