Obsah (9)

§ 130§ 128§ 105§ 46§ 129§ 95§ 92§ 111§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-1

§ 130lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist.

Kuna maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel (Ülle Mesi kontode arest krediidiasutustes) ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, pöördus sissenõudja 09.02.2011 täitmisavaldustega nr 13-5/3029-10 (pöörates täitmisele eelmises lõigus nimetatud korraldused alustades 18.01.2011 korraldusest nr 13-11/5355), 135/3029-11, 13-5/3029-12, 13-5/3029-13, 13-5/3029-14, 13-5/3029-15, 13-5/3029-16, 135/3029-17, 13-5/3029-18, 13-5/3029-19, 13-5/3029-20, 213-5/3029-21, 13-5/3029-22

§ 130lg 2 alusel kohtutäituri Terje Tšapis´e poole.

Täitemenetlus, mille raames on täiturile edastatud 09.02.2012 täitmisavaldus nr 13-5/3029-14, algatati maksuhalduri 15.08.2011 korralduse nr 13-11/39833 alusel. Nimetatud korraldusega kohustas maksuhaldur tasuma Ülle Mesi´t maksuvõla summas 1 396,33 eurot 10 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates ning hoiatas Ülle Mesi´t sundtäitetoimingute rakendamise eest korralduse täitmata jätmisel. Vaidlus ei käi selle üle, et hageja poolt tasutud summa 1 369.33 eurot ei ole maksuhalduri poolt teiste kohustustega tasaarvestatud. Hageja poolt kohtule esitatud AS Swedbank 24.08.2011 maksekorraldus ning maksuhalduri andmebaasis kajastatud laekumine maksukohustuslase ettemaksukontole summas 1 369.33 eurot kinnitavad asjaolu, et Ülle Mesi poolt on nimetatud ülekanne sooritatud. Maksuhaldur ei nõustu hageja väitega, et korralduses toodud nõue on täidetud ning maksuhalduril puudub alus täitemenetluse algatamiseks nimetatud korralduse alusel. Tulenevalt Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest nr 3-4-1-4-09 ei arvestata uue, 1. jaanuaril 2009 jõustunud, korra kohaselt maksukohustuste täitmist maksuliigiti, vaid ühiselt. Maksumaksja ei saa valida, millisele kontole raha kanda ja mis järjekorras võlgu tasuda. Kostja on vaatamata hageja poolt AS Swedbank maksekorralduses märgitud viitenumbrile ning korralduse numbrile nr 11-11/39833 (maksuhaldur eeldab, et hageja poolt on ekslikult märgitud vale korralduse number, õige on 13-11/39833) lähtunud kohustuste täitmise kontrollimisel maksuvõlgade tekkimise järjekorrast. Hageja poolt 24.08.2011 maksuhaldurile tasutud summa 1 369.33 eurot on arvestatud tulenevalt

§-st 105 lg 6 varem tekkinud FIDEK 2009 sotsiaalmaksu kohustuse katteks. Hilisemad hageja poolt (pärast 24.08.2011.a) sooritatud maksed on tasaarvestatud 2009.aastal tekkinud maksukohustustega. Arvestades maksukohustuslaste registris kajastatud andmeid, järeldab maksuhaldur, et hagejale kostja poolt 15.08.2011 esitatud sundtäitmise hoiatus (korraldus) nr 13-11/39833 summas 1 369.33 nii täitemenetluse algatamise seisuga kui ka 19.04.2012 seisuga on Ülle Mesi poolt täitmata ning täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks puudub õiguslik alus. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohtu 23.10.2012 otsusega tunnistati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.08.2012 korralduse nr 13-11/39883 alusel alustatud sundtäitmine nr 169/2012/248 lubamatuks. Maakohtu põhjenduste kohaselt toimub maksuvõla sundtäitmine

ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides (TMS) sätestatud korras (

§ 128

lg 1).

13. peatükk reguleerib sundtäitmist (§ 128 jj). Maakohus nõustus kostjaga, et kui sundtäitmise tulemusel saadud rahast ei piisa kõigi maksenõuete rahuldamiseks, arvestatakse sundtäitmise tulemusel laekunud summad erinevate maksude katteks

§ 105

lg 6 sätestatud järjekorras (maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras /…/), kuid ei pidanud viidatud sätet käesoleva vaidluse lahendamise pinnalt ainutähtsaks. Võlgnik võib esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale ning TMS § 221 lg 1 alusel esitada kohtusse hagi sissenõudja vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 nimetatud hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Korralduse lisa (tl 106) järgi on maksuvõlas

1. aasta juulikuus deklareeritud sotsiaalmaks, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse ja kinnipeetud tulumaks (TSD), mille tasumise tähtpäev oli 10.08.
2. a, võlasumma 1 369,33 EUR. Lähtudes korralduse sisus olevatest nõuetest, jõudis maakohus järeldusele, et korraldus maksuvõla 1 369,33 EUR tasumiseks on hageja kui maksukohustuslase poolt täidetud viisil nagu korralduses nõutakse, õigel ajal, nõutavas summas. Hageja on korralduse täitnud ning kostjal puudus õiguslik alus viidatud korralduse alusel
3. aastal kohtutäituri vahendusel sundtäitmist algatada. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja on ise valikuliselt otsustanud, millises järjekorras maksuvõlad tasuda. Haldusakt peab hea halduse tava kohaselt olema selge ja üheselt mõistetav. Kostja 15.08.
4. a korraldus on maksuhalduri haldusakt (

§ 46lg 1).

Kostja on jätnud tähelepanuta, et

§ 105lg 7 sätestab, et sama paragrahvi 6.

lõikes sätestatud kohustuste täitmise järjekorda ei arvestata, kui maksuhalduri haldusaktist tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev, sellisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud kuupäev.

§ 128sätestab sundtäitmise eeldused ja § 129 sundtäitmise hoiatuse.

15.08.2011. a korralduses on maksuvõla tasumiseks antud 10 päeva, mille möödumisel ja juhul, kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (

§ 130lg 1).

Kuna korraldus on hageja poolt täidetud nõuetekohasel viisil, puudus alus sundtäitmiseks ja täitemenetluse alustamise avalduse esitamiseks. Maakohus selgitas seonduvalt hageja taotlusega mõista välja täituri tasu ja võimalikud täitekulud kostjalt, et sellist nõuet ei ole esitatud kujul võimalik rahuldada, kuid TMS § 221 lg 4 alusel jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas Viru Maakohtu 23.10.2012 kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada ning teha asjas uue otsus, millega jätta Ülle Mesi avaldus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu kostja maakohtu vaidluste aluste tõlgendamisega. Viru Maakohtu otsuse p-st 30 nähtuvalt on kohus leidnud, et „pooled vaidlevad selle üle, kas hageja täitis kostja nõude, millal tuleb lugeda nõue täidetuks ning kas täitemenetluse algatamine oli põhjendatud.“ Kostja hinnangul vaidlevad pooled selle üle, kas täitemenetluse algatamine 15.08.2011 korralduse alusel oli põhjendatud. Tähtsust omab asjaolu, millal võlgnikule korraldusega esitatud ja täitmisele pööratud haldusakt sai täidetuks MK §105 lg 6 mõttes. 24.08.2011, kui toimus hageja poolt maksuvõla tasumine summas 1 366, 33 eurot, oli hageja maksuvõlg kokku 49 373,47 eurot. Hagejale 15.08.2011 esitatud korraldus sisaldas kohustusi, mille suhtes ei olnud maksuhaldur varem hagejale haldusakti esitanud ning käsitletav korraldus ei sisaldanud seega kogu vastustaja maksuvõlga, vaid ainult hageja poolt 2011 juuli eest deklareeritud kohustusi, mille täitmise tähtajaks oli 10.08.
2. Hageja poolt maksuhalduri kontole tasutud 1 369,33 eurot on arvestatud lähtuvalt

§ 105lg-st 6 varem tekkinud FIDEK 2009 sotsiaalmaksu kohustuste katteks.

15.08.2011 esitatud korralduses märgitud nõude rahuldamist, ajatamist või tasaarvestamist täitmisavalduse esitamise seisuga ei ole toimunud ja sundtäitmine on seega lubatav TMS § 221 lg 1 mõttes; 2) ei nõustu kostja kohtu tõlgendusega

§ 105lg-st 7.

Maakohus on jätnud arvestamata

§ 105

lg-s 7 sulgudes sisaldava informatsiooni.

§ 105

lg 7 viitab

§-des 95 ja 111 nimetatud haldusaktidele, mis käsitlevad vastavalt maksuotsust ja maksuvõla tasumise ajatamist. Maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise järjekorra sätestab § 105 lg 6, mille kohaselt on esmaseks kriteeriumiks kohustuse tekkimise aeg, st varasem nõue täidetakse enne hilisemat. Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel lahendatakse võimalikud vastuolud vastavalt lõikes 6 antud loetelule. Samas kui rahalise kohustuse tasumiseks on maksuhaldur oma haldusaktiga (nt maksuotsusega) määranud muu tähtpäeva, st seadusest tulenevast erineva tähtpäeva, toimub tasumine/tasaarvestamine haldusaktis määratud tähtpäeval; 3) ei nõustu kostja maakohtu põhjendustega, et argument sundtäitmise lubatavusest lähtuvalt

§ 105lg-st 6 pole ainutähtis.

Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 26.06.2009 otsuses nr 3-4-1-4-09 leidnud, et enne 01.01.2009 kehtinud korra kohaselt oli iga maksu- makse- ja intressikohustuse arvestamise ja täitmise jaoks eraldi viitenumber ja nende arvestust peeti eraldi isikukontodel. Uue, alates 01.01.2009 jõustunud korra kohaselt ei arvestata maksukohustuste täitmist maksuliigiti, vaid ühiselt. Maksumaksja ei saa enam ise valida, millisele kontole raha kanda ja mis järjekorras võlgu tasuda. Enammaksete ja võlgade tasaarvestused toimuvad samuti automaatselt ega sõltu enam maksumaksja taotusest. Uus kord vähendab juhuslikkust maksude laekumisel, kuna välistab maksukohustuslase vabaduse otsustada, mis järjekorras erinevaid makse tasuda.

1. Vastustaja Ülle Mesi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning jääb kõigi varasemalt kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ülle Mesi hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 169/2012/248 Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.08.2011.a korralduse nr 13-11/39833 alusel tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) apellatsioonkaebuse.
3. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust hageja Ü. Mesi maksuvõla suuruse ega kujunemise aluste üle, ega ka selle üle, millistel kuupäevadel ja missugustes summades on Ü. Mesi Maksu- ja Tolliametile makseid teinud. Ringkonnakohus märgib, et ehkki hageja Ü. Mesi on maakohtu menetluses tuginenud asjaoludele, mille kohaselt maksuvõla tekkimise põhjustas kehtinud notari tasu regulatsioon (notariaaltoimingute alatasustatus), mille tõttu tekkis ulatuslik kahjum, ei saa nimetatud asjaolud olla tsiviilkohtumenetluses maksuvõlgnevuse sissenõudmise õiguspärasuse hindamise aluseks.
4. Maakohus on õigesti märkinud, et maksuvõla sundtäitmine toimub Maksukorralduse seaduses (

) ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 128

lg 1) ning juhul, kui sundtäitmise tulemusel saadud rahast ei piisa kõigi maksunõuete rahuldamiseks, arvestatakse sundtäitmise tulemusel laekunud summad erinevate maksude katteks

§ 105lg-s 6 sätestatud järjekorras.

Seega kuuluvad maksukohustuslase rahalised kohustused tasumisele või tasaarvestamisele kohustuste tekkimise järjekorras. Vaidlust ei ole selles, et 24.08.2011.a, mil Ü. Mesi tasus maksuvõla summas 1369,33 eurot, oli tema maksuvõlg kokku 49 373,47 eurot ning võlgnevuse suurus ei olnud talle teadmata. Samuti ei ole vaidlust, et 2011.a jooksul esitas Maksu- ja Tolliamet Ü. Mesi’le korduvaid sundtäitmise hoiatusi eri alusel ja summades tekkinud maksuvõlgnevuste täitmiseks. Ajavahemiku 18.01.2011 – 04.05.2011 kohta oli apellant esitanud vastustajale kokku 9 sundtäitmise hoiatust (korraldust

§ 129mõttes) ning ka nimetatud korralduste alusel on alustatud täitemenetlusi.

9. Kolleegium leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud

§ 105

lõikeid 6 ja 7 ning TMS § 221 lg-t 1, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

§ 105

lg 6 kohaselt kuuluvad maksukohustuslase rahalised kohustused üldjuhul tasumisele või tasaarvestamisele kohustuste täitmise järjekorras. Seega arvestatakse maksukohustuslase poolt selleks määratud kontole tasutud summad esmajoones varem tekkinud maksuvõlgnevuse katteks ning reeglina saab alles pärast varasemate võlgnevuste kustutamist lugeda tasutuks hiljem tekkinud maksuvõlad. Seega kehtib maksukorralduses põhimõte, et maksuvõlga tuleb sissenõudmise seisukohalt lugeda ühtseks n-ö summeeritud võlaks, mitte seevastu erinevate osavõlgnevuste kogumiks, mida oleks võimalik ilma sellekohase haldusaktita kustutada valikuliselt, nt täites hiljem tekkinud (deklareeritud) maksukohustuse enne varasemat. 10. Erisused

§ 105

lg-s 6 sätestatud järjekorrast tulenevad sama paragrahvi lg-st 7, mille kohaselt ei arvestata lg-s 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda, kui maksuhalduri haldusaktist (§-d 95 ja 111) tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev. Sellisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on

§ 105

lg-t 7 tõlgendanud ebaõigesti, jättes arvestamata selles sisalduvad viited

§-dele 95 ja 111.

§ 95

käsitleb haldusaktina maksuotsust, millega

§ 92kohaselt määratakse maksukohustuse suurus kindlaks esmakordselt.

Maksuotsuse kohta sätestatu laieneb ka haldusaktidele, mis on antud maksusoodustuse või -vabastuse kohaldamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (

§ 95

lg 6).

§ 111reguleerib maksuvõla tasumise ajatamist.

Nii maksuotsuse tegemisel kui maksuvõla tasumise ajatamisel määratakse maksu tasumise tähtaeg kindlaks vastava otsuse kui haldusakti alusel. Seevastu üldjuhul tekib maksukohustus vahetult seaduse alusel. Samuti tuleneb maksukohustuse täitmise tähtpäev üldjuhul vahetult seadusest.

§ 31

lg 1 p 1 kohaselt võivad maksuseadusest või

-st tuleneda rahalised nõuded ja kohustused, sealhulgas maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus). Nimetatud nõuded ja kohustused tekivad seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti (

§ 31lg 2).

Sellele seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis haldusasjas nr 3-3-1-4810, p

2. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 15.08.2011.a korralduses nr 13-11/39833 näidatud maksukohustus summas 1369,33 eurot tekkis
3. a juulikuu osas hageja kui maksukohustuslase poolse vabatahtliku deklareerimise tulemusena, mistõttu tulenes ka maksu tasumise tähtpäev (10.08.2011.a) vahetult seadusest. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et

§ 129

alusel antava sundtäitmise hoiatust sisaldava korralduse näol ei ole tegemist

§ 105

lg 7 tähenduses maksu tasumiseks seadusest tulenevast tähtajast erineva tähtaja andmisega. Korralduse sisuks on hoiatada võlgnikku eesootavast sundtäitmisest, andes talle ühtlasi võimaluse võlgnevuse tasumise teel sundtäitmise algatamist vältida. Korralduse andmise ajaks on tegelikult maksusumma tasumiseks seadusest tulenenud tähtaeg juba möödunud, kuid korraldusega ei määrata võlgnikule mitte uut seaduses sätestatust erinevat tähtaega, vaid võimaldatakse tal võlgnevus kustutada tagantjärele.

1. Tulenevalt maksukohustuse kumuleeruvast iseloomust ei võimalda korralduses märgitud maksuvõlgnevuse tasumine vältida sundtäitmist olukorras, kus maksumaksja poolt maksuhaldurile tasutu ei kata kõiki isikule tekkinud maksuvõlgnevusi. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et tulenevalt maksukohustuse ja –võlgnevuse eripärast ei sisaldanud hagejale (vastustajale) 15.08.2011 esitatud korraldus mitte kogu hageja maksuvõlgnevust vaid üksnes neid maksukohustusi, mille osas ei olnud maksuhaldur varem hagejale haldusakti esitanud. Seadustest ei tulene, et eri ajavahemikel ja eri alustel tekkivate maksuvõlgnevuste sissenõudmisel tuleks sundtäitmise aluseks olevas täitedokumendis igakordselt ära näidata maksuvõlgnevuse kogusuurus. Vastustaja (hageja) ei ole tuginenud sellele, nagu oleks tema maksuvõlgnevuse kogusuurus olnud talle teadmata või ei olnuks tal piisavalt teavet maksukohustuste arvestamise aluste ja võlgnevuse kujunemise kohta. Ringkonnakohus nõustub ka apellandi seisukohaga, et korralduses nr 13-11/39833 näidatud maksuvõlgnevuse tasumisega summas 1369,33 eurot ei tasunud hageja (vastustaja) tema poolt
2. a juulikuu eest võlgnetavat maksusummat, kuivõrd tal oli maksuhalduri ees varasemaid täitmata maksukohustusi, mille osas oli võlgnikku teavitatud ja teda ka sundtäitmisest hoiatatud.
3. Iseenesest on õige vastustaja seisukoht, et üldjuhul saab täitemenetluse võlgnik TMS § 2 lg-s 1 loetletud täitedokumentides kajastatavate kohustuste puhul lähtuda sellest, et tasudes konkreetses täitedokumendis märgitud summa on ta vastava kohustuse täitnud ning edasine täitemenetlus selle täitedokumendi alusel enam võimalik ei ole. Maksukohustuse täitmine aga erineb ülejäänud rahaliste kohustuste täitmisest olulisel määral sellega, et võlgniku kohustused n-ö summeeritakse. Kuna maksuvõlgnevuste kustutamisel on seadusega kehtestatud reegel, et maksukohustused loetakse täidetuks kohustuste tekkimise järjekorras, kehtib sama põhimõte ringkonnakohtu arvates ka sundtäitmise korral.

§ 105ja §§ 128 – 130 tuleb tõlgendada nende koostoimes.

Ringkonnakohtu arvates puudub alus asuda seisukohale, et kui raha laekus maksukohustuse katteks sundtäitmise käigus, siis kehtiksid maksude tasutuks lugemise ja arvestuse osas erinevad põhimõtted võrreldes maksusummade vabatahtliku tasumisega maksukohustuslase poolt. Olukorras, kus maksukohustuslase suhtes on alustatud juba mitu täitemenetlust, ei saa maksukohustuslane seega endiselt valida, missuguse osa maksuvõlgnevusest ta täidab, tasudes nt hiljem koostatud täitedokumendis (korralduses) näidatud summa, kuid jättes tasumata varasemates täitedokumentides kajastatud kohustused.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et teatud juhtudel on kohtutäituril võimalus ja ka kohustus sissenõudja rahalised nõuded ühe võlgniku vastu summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse, eesmärgiga vältida suuremaid täitekulusid (vrd RKTKo 3-2-1-15704). See eeldab siiski, et tegemist on ühe ja sama täitedokumendi alusel toimuva sundtäitmisega. Samuti ei näe kehtiv täitemenetlusõigus ette võimalust menetleda samade sissenõudja ja võlgniku vahelisi täiteasju nn jooksva konto põhimõttel, kus sissenõudja poolt uute nõuete täitmiseks esitamisel liituksid need juba käimasoleva täitemenetlusega, ehkki maksuvõlgnevuste sissenõudmise eripära arvestades võiks niisugune lahendus olla otstarbekohane. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on täiteasjas nr 169/2012/248 täitemenetlus peatatud kohtutäitur Terje Tšapis’e 29.04.2012.a otsusega TMS § 46 lg 2 p 4 alusel, s.o täitemenetluse peatamise aluseks ei olnud hagi tagamise korras tehtud kohtulahend. Kohtutäituril on võimalik käesoleva otsuse jõustumisel uuendada täitemenetlus TMS § 47 lg 2 alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/