2-13-31641 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Deniss Minzatov Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank) või kontole nr 333416110002 (Danske Bank) või kontole nr 17001577198 (Nordea Bank), viitenumber

1. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD AS Swedbank on esitanud Viru Maakohtule hagi N M vastu võlgnevuse, viivise ja intressi nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu järgmistest hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest:
2. aprilli 2007 laenuleping nr 07-073925-EV, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 19186 eurot (tl 6-9);
3. jaanuari 2008 laenuleping nr 08-002483-EV (tl 28-29), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 10232 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingustest kokku 23293,93 eurot, millest põhiosa on 19281,74 eurot, intress 918,02 eurot, varakindlustus 163,72 eurot, menetlustasu 38,40 eurot, leppetrahv 19 eurot, viivised 2854,12 eurot ja varakindlustuse viivised 18,93 eurot. Kohus võttis 2.07.2013 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale 14 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kostja sai kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte 30.07.2013, kuid ei ole hagile vastanud. Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi 19.09.
4. Kostja sai kohtukutse 2

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist ja ta on esitanud menetluskulud nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 750 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 750 eurot. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt.

§ 177

lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3