← Eesti

3-12-387/27

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 24§ 177§ 179§ 43§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-387 Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-12-387 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X X oli registreeritud maksukohustuslaste registris füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) perioodil 18.08.2003 kuni 30.09.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) andis 21.04.2010 korralduse nr 13-11/9878 maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega, kohustades X. Xut tasuma
  3. a I, II ja III kvartali sotsiaalmaksu võlgnevuse kokku 11 354 kr 10 päeva jooksul korralduse andmise päevast arvates. X. X vaidlustas korralduse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-10-1937). Kohtumenetluse ajal tunnistas PMTK 01.11.2011 otsusega nr 13-11/3747 oma 21.04.2010 korralduse nr 13-11/9878 kehtetuks ja halduskohus lõpetas 21.12.2011 määrusega haldusasjas nr 3-10-1937 menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata.

  1. X. X esitas 15.11.2011 PMTK-le taotluse 21.04.2010 korralduse nr 13-11/9878 alusel tasutud sotsiaalmaksu summade tagastamiseks.
  2. PMTK leidis 23.12.2011 otsuses nr 9-1.2/4396, et X. Xu perioodi 01.01.2009 30.09.2009 pangaväljavõttest järelduvalt tegeles X. X viidatud ajal ettevõtlusega, millest sai tulu. Seetõttu ei ole X. Xu taotlus põhjendatud ning lähtudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-st 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg-st 5, tuleb jätta X. Xule määratud
  3. a sotsiaalmaksu avansilised maksed jõusse.
  4. X. X esitas PMTK 23.12.2011 otsusele nr 9-1.2/4396 vaide, mille Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 26.01.2012 vaideotsusega nr 6-1/621-6 rahuldamata.
  5. X. X esitas 26.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 23.12.2011 otsuse nr 91.2/4396 tühistamiseks, leides,
  6. a eest sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise nõue on alusetu, sest
  7. a tulu saamisele suunatud ettevõtlusega kaebaja ei tegelenud ja tulu ei saanud. Kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvad küll erinevad laekumised auto varuosade hankimise ja remondi eest, kuid tegemist oli kaebaja hobitegevusega ja kvalifikatsiooni hoidmisega, mitte ettevõtlusega ja tuluga. Maksuhaldur ei saanud kaebaja ettevõtlusega tegelemist eeldada, kuna kaebaja saatis 15.03.2009 maksuhaldurile e-kirja, milles teatas, et ta FIE-na ei tegutse ja küsis, kuidas FIE-t registrist kustutada. 17.03.2009 MTA vanemspetsialisti A. Mäe telefonikõnest sai kaebaja aru selliselt, et kõnealuse e-kirja alusel tema tegevus FIE-na peatatakse, kuid registrist kustutamiseks tuleb esitada veel eraldi avaldus. SMS § 2 lg 8 järgi FIE, kes on äriseadustiku (ÄS) § 3 lg 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest, maksab sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga. Kuna kaebaja teavitas 15.03.2009 maksuhaldurit, et ta FIE-na ei tegutse, siis saab pidada kaebaja FIE-na tegutsemise perioodiks 01.01.2009-15.03.2009 ning ülejäänud aja eest sotsiaalmaksu nõudmine on lähtuvalt SMS § 2 lg-st 8 alusetu. Maksuhaldur ei ole kaebajat maksuvõlast teavitanud ning kaebaja polnud teadlik, et tema 15.03.2009 e-kirjaga polnud maksuhaldur arvestanud. 15.11.2011 kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud taotluse näol on tegemist haldusmenetluse mõistes toimingu menetluse alustamisega alusetult tasutud summade tagastamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 näeb ette, et toimingu menetlus lõppeb taotletud toimingu sooritamisega, põhjendatud otsusega taotletud toiming sooritamata jätta, taotluse tagasivõtmisega, taotluse läbi vaatamata jätmisega ning adressaadi surma või lõppemisega. Vaidlusalune 2

(6)3-12-387 23.12.2011 otsus, millega otsustati jätta jõusse kaebaja
  1. a avansilised sotsiaalmaksu maksed, ei ole HMS § 43 lg-ga 4 kooskõlas. Lisaks märgib kaebaja, et tal ei ole
  2. a eest sotsiaalmaksu tasumise kohustust ka tulenevalt asjaolust, et 21.04.2010 kaebajale antud korraldus maksuvõla tasumiseks on maksuhalduri enda poolt 01.11.2011 otsusega kehtetuks tunnistatud.
  3. MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus tuleneb SMS-st ning seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmisel tekib FIE-l automaatselt maksuvõlg. 21.04.2010 korraldusega nr 13-11/9878 määrati maksukohustuslasele tähtaeg tekkinud maksuvõlgnevuse likvideerimiseks ning tehti sundtäitmise hoiatus. Viidatud korralduse kehtetuks tunnistamine ei mõjutanud seadusest tulenevate avansiliste maksete tasumise kohustust. Kaebaja 15.11.2011 taotlust käsitles maksuhaldur tagastusnõudena MKS § 33 mõttes, mille õiguspärasust on maksuhalduril alati õigus kontrollida. Seda käesoleval juhul ka tehti. Kaebaja pangakonto väljavõttest ilmnes, et maksukohustuslane oli
  4. a I, II ja III kvartalis tegelenud autoremondiga, so FIE-na registreeritud tegevusalal, ning ta sai perioodil 01.01.2009 - 30.09.2009 seoses autode remondiga erinevatelt isikutelt raha. Selline tegevus on kvalifitseeritav tulu saamisele suunatud ettevõtlusena ning kaebajal oli kohustus tasuda
  5. a I, II ja III kvartali sotsiaalmaksed. Kaebajal puudus kõnealusel perioodil palgatulu. Maksete tasumise või tasumata jätmise kohta ei saadeta igas kvartalis eraldi teatisi ning kui kohustust tähtpäevaks ei täideta, on maksuhalduril selle sissenõudmiseks aega seitse aastat.
  6. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2012 otsusega X Xu kaebuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot. X. Xu kohtuistungil täpsustatud seisukoha järgi maksuvõla tasumise korralduse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri enda 01.11.2011 otsusega ja haldusasjas nr 3-10-1937 tehtud kohtumääruse jõustumine tähendab seda, et kaebajal ei oleks tulnud
  7. a eest sotsiaalmaksu maksta. Halduskohus nõustub kaebajaga ning leiab, et 21.04.2010 korralduse kehtetuks tunnistamise ning vastava kohtumenetluse lõpetamise järgselt ei saa mõne aja möödudes sama küsimuse juurde uuesti tagasi pöörduda. Haldusasjas nr 3-10-1937 toimunud kohtuvaidluse tulemusena selgus, et kaebaja ei pea vaieldavast olukorrast tingitud väidetavat sotsiaalmaksuvõlga
  8. a eest tasuma, mis tähendab sisuliselt ka seda, et kaebajal
  9. a sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei olnud ning (ekslikult) tasutud summa või ettemaks tuleb sellekohase taotluse esitamise korral tagastada. PMTK 01.11.2011 otsusest nähtub, et 21.04.2010 korraldus tunnistati kehtetuks mh seetõttu, et selle korralduse peale esitatud kaebuse kohtus menetlemisele oleks vastustaja kulutatav ressurss ületanud tasumata maksuvõla ja sellelt arvestatavate intresside suuruse ning kohtumenetluses osalemisest tingitud riigieelarve kulu ületab selgelt riigieelarve tulu, mida selles menetluses osalemine võiks tuua. Samuti viidati PMTK 01.11.2011 otsuses Riigikohtu praktika muutumisele seonduvalt SMS sätete kohaldamisega. Otstarbekuse kaalutlustel haldusakti kehtetuks tunnistamise ja vastava menetluse lõpetamise korral ei saa vastustaja hiljem sama küsimuse juurde tagasi pöörduda.

§ 177

lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Sama põhimõte kehtib ka jõustunud kohtumääruste suhtes (

§ 179lg 3).

Tulenevalt

§ 43

lg 1 p-st 2 ei ole menetluse lõpetamise kohta tehtud kohtumääruse jõustumisel sama kaebuse esitamine lubatud, mis kehtib ka teise menetlusosalise suhtes selles mõttes, et sama küsimust ei saa hiljem enam ümber hinnata. Vastustaja on teinud selles osas olulisi kaalutlusvigu ning vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada. Seetõttu ei ole vaja hinnata menetlusosaliste väiteid, mis seonduvad sellega, kas kaebaja 2009. a tegevus oli vaadeldav ettevõtlusega tegelemisena või mitte. 3

(6)3-12-387 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. MTA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta X. Xu kaebus rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja kanda. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud ja hinnanud haldusasjas nr 3-10-1937 arutamisel olnud küsimusi ja asjas tehtud kohtumääruse mõju käesolevale asjale. Kohus on ka

§ 43

lg 1 p-i 2 ebaõigesti kohaldanud ning tuvastanud valesti MTA poolt enda seisukoha kinnituseks esitatud asjaolud. Asjas nr 3-10-1937 oli vaidluse esemeks MKS § 129 alusel antud haldusakt, millega anti võlgnikule viimane võimalus maksuvõlgnevus vabatahtlikult tasuda ning hoiatati, et vastasel juhul hakatakse maksuvõlga sisse nõudma sundkorras; X. Xu sotsiaalmaksu võlgnevuse olemasolu kohta selles haldusasjas seisukohta ei võetud ning kohus tuvastas valesti, et haldusasja nr 3-10-1937 raames arutati ka X. Xu sotsiaalmaksuvõlgnevuse olemasolu üle ja et nimetatud asja raames selgus, et kaebajal ei ole

  1. a sotsiaalmaksuvõlgnevuse tasumise kohustust. Maksuvõla sundtäitmise hoiatuse kehtetuks tunnistamine ei ole sama, mis maksuvõla kehtetuks tunnistamine. X. Xu maksukohustus tuleneb otseselt seadusest ning maksuvõlgnevuse sissenõudmiseks tehtud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei muuda maksuvõlga automaatselt kehtetuks. Eeltoodu alusel on ebaõige kohtu seisukoht, et käesolevas asjas arutatakse sama küsimuse üle, mis oli arutamisel haldusasjas nr 3-10-1937 ja et selles asjas kohtumenetluse lõpetamise järgselt ei saa sama küsimuse juurde enam tagasi tulla. PMTK 23.12.2011 otsuse tegemisel oli vaidlusaluseks küsimuseks see, kas 15.11.2011 taotluse esitamise ajal oli X. Xul kehtiv sotsiaalmaksu tasumise kohustus
  2. a esimese kolme kvartali avansiliste maksete osas. Tegemist ei ole pärast kohtumenetluse lõpetamise kohta tehtud määruse jõustumist sama küsimuse hiljem ümber hindamisega. Pealegi tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-79-11 p-st 13, et ka maksotsuse tühistamisel ei ole keelatud ega õigusvastane sama maksukohustuslase suhtes ja samadest tehingutest tuleneva maksusumma määramiseks toimingute läbiviimine ja uuesti maksu määramine, kuni tegutsetakse MKS § 98 lg-s 1 sätestatud ajalistes piirides. Riigikohtu seisukohtadest järeldub seega, et isegi kui käesoleval juhul olekski haldusasja nr 3-10-1937 raames tuvastatud, et kaebajal puudub
  3. a I, II ja III kvartali sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus, ei tähendaks see, et maksuhalduril polnud muutnud asjaoludel õigust asi hiljem uuesti üle vaadata. PMTK vaidlusalune otsus on õiguspärane ning maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja tegevus
  4. a I, II ja III kvartalis oli vaadeldav ettevõtlusega tegelemisena, millest ta ka tulu sai ning maksukohustuslase vastupidised väited on paljasõnalised. Ettevõtlusega tegelemiseks piisab kaebaja poolt teistele isikutele järjepidevalt autoremonditeenuse osutamisest, sõltumata sellest, kas ja kui palju tulu teeniti. MKS
  5. a kehtinud redaktsiooni § 23 lg 1 järgi oli FIE kohustatud oma tegevuse lõpetamisest teatama MTA piirkondlikele struktuuriüksustele 5 tööpäeva jooksul, ning § 24 lg 2 kohaselt tehti registrikanne FIE tegevuse lõpetamise kohta isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga. Kaebaja 15.03.2009 e-kirja ei saa käsitleda FIE-na tegutsemise peatamise avaldusena, kuna selles küsiti vaid, mida tuleb teha enda FIE-na registrist kustutamiseks. Maksuhalduri vanemspetsialist andis maksukohustuslasele sellekohased käitumisjuhised. MKS § 23 lg 3 kohaselt tuli FIE-l tegevuse peatamiseks esitada avaldus, kus on märgitud mh ajavahemik, millal ettevõtlus peatatakse. Kaebaja polnud sellist avaldust MTA-le esitanud.
  6. X. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega. Kaebaja oli MTA-le teada andnud, et ta FIE-na ei tegutse, mistõttu ei saa eeldada, et ta oli maksukohustuse tekkimisest teadlik. Kuna MTA tühistas maksuvõla tasumiseks antud korralduse, siis eeldas kaebaja, et tal ei ole kohustust tasuda avansilisi sotsiaalmaksu makseid. Kaebajal on 4

(6)3-12-387 õiguspärane ootus, et tühistatud haldusakt jääbki tühiseks. Arusaamatuks jääb, kuidas saab olla sotsiaalmaksu võlg kehtiv, kui korraldus maksuvõla tasumiseks on tühistatud. Vaidlusalusel perioodil hankis kaebaja autode varuosasid ja tegi autoremonditöid hobi korras ning tegemist polnud ettevõtlusega. Mõne autoomaniku poolt kompensatsiooni maksmist autoremondiks kasutatavate materjalide eest ei saa pidada tulu saamiseks. MTA on maksuvõla tasumiseks korralduste andmisel rikkunud HMS § 40 lg-d 1, kuna ei andnud kaebajale võimalust esitada omapoolset arvamust. Vaidemenetluses sai kaebaja küll oma seisukohad ja vastuäiteid esitada, kuid nendega pole arvestatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ning halduskohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada. Käesoleva vaidluse esemeks on PMTK 23.12.2011 otsus, milles leiti, et X. Xu taotlus tagastada talle sotsiaalmaks summas 234,16 eurot ei ole põhjendatud, kuna X. X on vaidlusalusel perioodil (01.01.2009 – 30.09.2009) reaalselt tegelenud ettevõtlusega, ning seetõttu otsustas maksuhaldur jätta X. Xule määratud
  2. a sotsiaalmaksu avansilised maksed jõusse. Sellega otsustas maksuhaldur kaebaja taotletud toimingut mitte sooritada ning põhjendatud pole kaebuse väide, et maksuhalduri antud haldusakt ei ole kooskõlas HMS § 43 lg-ga
  3. Vaidluse lahendamiseks oleks tulnud kohtul hinnata menetlusosaliste väiteid ja asjas kogutud tõendeid ning võtta seisukoht selles, kas kaebaja
  4. a esimese kolme kvartali tegevus autode tagavaraosade remondiga seonduvalt on vaadeldav ettevõtlusena nagu maksuhaldur väidab. Halduskohtu seisukoha järgi kaebaja ettevõtlusega tegelemist käsitlevate väidete hindamine pole vajalik asjaolu tõttu, et haldusasjas nr 3-10-1937 toimunud kohtumenetluse tulemusena selgus, et kaebaja ei pea
  5. a sotsiaalmaksuvõlga tasuma, mis tähendab sisuliselt kaebajal
  6. a sotsiaalmaksuvõla tasumise kohustuse puudumist ja tasutud summade tagasisaamise õigust; samuti leidis halduskohus, et maksuhaldur on vaidlusaluses otsuses hakanud ümber hindama haldusasjas nr 3-10-1937 vaidluse all olnud küsimusi, mis on

§ 43lg 1 p-st 2 tulenevalt lubamatu.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.

§ 43

lg 1 p 2 reguleerib halduskohtule korduva kaebuse esitamise lubatavust ega ole käesoleval juhul asjassepuutuv säte. Käesoleval juhul pole tegemist ka pärast menetluse lõpetamise kohta tehtud kohtumääruse jõustumist sama küsimuse hiljem ümber hindamisega. PMTK 01.11.2011 otsusest (mille andmise õigusliku alusena on viidatud mh HMS § 65 lg-le 2, mis sätestab õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamist) ega haldusasja nr 3-10-1937 lõpetamise määrusest ei nähtu, et selles haldusasjas oleks arutatud ja võetud seisukoht N. Xu sotsiaalmaksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus tuleneb mitte maksuhalduri haldusaktist, vaid SMS-st ning maksuvõla olemasolu sõltub sellest, kas seaduses sätestatud normi kohaldamise koosseis on täidetud. SMS § 2 lg 1 p 5 järgi (siin ja edaspidi

  1. a redaktsioon) makstakse sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse (TuMS) § 14 tähenduses, millest on tehtud TuMS-s lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sama paragrahvi lg-tes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu (palga) alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Vastavalt SMS § 2 lg-le 5 füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas üldjuhul mitte vähem kui SMS §-s 2.1 nimetatud kuumäära (mis kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega) 12kordselt summalt. SMS § 9 lg 3 järgi FIE on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena MTA pangakontole iga kvartali kolmanda kuu
  2. kuupäevaks jooksva kvartali eest (vähemalt) kolmekordselt §-s 2.1 nimetatud kuumääralt arvuta5

(6)3-12-387 tud summas. SMS § 2 lg 8 ja § 9 lg 5.1 järgi FIE, kes on ÄS § 3 lg 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest, maksavad avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga. Seega sätestab SMS sotsiaalmaksu objekti, maksusumma kujunemise, sotsiaalmaksu tasumise korra ja kuupäevad, mistõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole saatnud maksete tasumise või tasumata jätmise kohta eraldi teatisi. Avansiline sotsiaalmaks on FIE-le seadusest tulenev kohustus, mille täitmise tähtpäevadest peab maksukohustuslane teadlik olema ja millise kohustuse SMS-s sätestatud tähtajaks täitmata jätmise korral tekib automaatselt maksuvõlg. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 91 lg 1 näeb ette, et tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. PMTK 21.04.2010 korraldus on antud MKS § 128 lg 1 ning § 129 lg-te 1 ja 3 alusel, mis reguleerivad maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla sundtäitmist, sundtäitmise hoiatuse tegemist ja maksuhalduri õigust enne sundtäitmise algatamist anda maksukohustuslasele 10-päevane tähtaeg maksuvõla vabatahtlikuks tasumiseks. Korralduse maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega kehtetuks tunnistamine ei mõjuta SMS-st tulenevat sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustust ega muuda maksuvõlga olematuks. Riigikohus on 22.06.2010 määruse nr 3-3-1-22-10 p-s 8 (viitega lahenditele nr 3-3-1-37-01 ja nr 3-3-1-35-03 ) leidnud, et FIE sotsiaalmaksuga maksustamisel pole oluline, kas isik teatas õigeaegselt ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest, vaid oluline on maksustamisperioodil ettevõtlusest tulu saamine või maksumaksja reaalne majandustegevus, mis on suunatud tulu saamisele ning sotsiaalmaksu objektiks on seega mitte üksnes tulu, vaid ka tulu saamisele suunatud ettevõtlus. TuMS § 14 lg 2 peab ettevõtluseks isiku iseseisvat majandus- või kutsetegevust, mille eesmärgiks on tulu saamine. Vaidlust pole selle üle, et FIE-na tegeles kaebaja autoremondiga. Vaidlusaluses otsuses on viidatud kaebaja Swedbank`i konto väljavõttele perioodist 01.01.2009-30.09.2009 ning nende andmete põhjal järeldatud, et N. X tegeles nimetatud perioodil ettevõtlusega ja sai sellest ka tulu. Kõnealusest pangakonto väljavõttest nähtub, et kaebaja on saanud kõnealusel perioodil erinevatelt isikutelt (K. X, K. X, X. X, X. X, X. X, X. X, X. X, X. X) raha seoses nende autode remondiga. Viidatud isikute sõidukite remontimist ja sõidukitele varuosade hankimist kinnitas kaebaja ise iga pangakontol nähtuva laekumise kohta antud selgituses, mille ta vaidele lisas, väites, et tegemist oli kvalifikatsiooni säilitamiseks viljeletava hobitegevusega. Sarnaselt maksuhalduriga on ringkonnakohus seisukohal, et erinevate isikute autode remontimine ja selle eest raha saamine on kvalifitseeritav ettevõtlusena TMS § 14 lg 2 mõistes ning tähendust pole sellel, kuidas kaebaja ise oma tegevust nimetab. Kuna perioodil jaanuar – september 2009 tegeles kaebaja jätkuvalt tulu saamisele suunatud majandustegevusega, siis on asjassepuutumatud kaebaja väited selle kohta, et 15.03.2009 ekirjaga teavitas ta maksuhaldurit FIE-na tegevuse peatamisest. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab X. Xu kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka apellandi võimalikud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.