Obsah (4)

§ 430§ 432§ 168§ 661

2-13-36215 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2013.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-36215 Tsiviilasi Korteriühistu

§ 430ja § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Pooled loobuvad määruskaebuse esitamisest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule 15.09.2013. a esitatud kompromiss kinnitamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja 2 2-13-36215 vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulude jaotuse osas on hageja ja kostja leppinud kokku, et kostja kannab oma menetluskulud ise ning kostja hüvitab hagejale hageja õigusabikulud summas 405 (nelisada viis) eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 87,50 (kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, kokku 492,50 (nelisada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Käesoleval juhul loobuvad pooled määrusele edasi kaebamise õigusest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot. Hageja tasus 31.07.

1. a riigilõivu summas 150 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv hagi esitamise eest XXX vastu“. Täiendavalt tasus hageja 23.08.
2. a riigilõivu summas 25 eurot, selgitusega „tsiviilasi 2-13-36215 (XXX)“. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega tagastab kohus pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Korteriühistu XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, Swedbank AS. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik Kohtunik 3