) § 96, § 97 p 2 ja § 100 lg 1 alusel palus hageja mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatise igakuise elatusrahana 200 eurot tagasiulatuvalt alates 01.07.2012 kuni Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis (KTG) õpingute lõppemiseni, tasudes elatise hageja kontole igakuuliselt
§-le 99 on hageja ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks rahasummaks vähemalt 469,58 eurot, mille moodustavad kulutused toidule 100 eurot (30 p kuus x 3,33 eurot päevas); eluasemele 69,15 eurot (elektrikulu 12,70 eurot (127/5 - ühe kuu keskmine kulu, peres on kaks inimest 25,4/ 2, seega 12,70 eurot); eluaseme laenukulu 53,39 eurot (106,77/2), kodukindlustuskulu 3,06 eurot (73,44/12/2 = 3,06)); sideteenustele 25,93 eurot (telefonikulu 10 eurot; internetikulu 10,94 eurot; digi-TV kasutamiskulu 4,99 eurot (9,98/2)); transpordile 34,50 eurot (hageja kasutab bussiliiklust vähemalt 15 p kuus kahel korral päevas (1,15x2x15)); hügieenitarvetele 60 eurot; riietele ja jalanõudele 80 eurot; kultuurivajadustel (teater, kino jms) 10 eurot; tervishoiule 10 eurot; koolitarvetele 20 eurot; taskurahale 60 eurot (keskmiselt 30 päeva kuus, 2 eurot päevas). KTG-sse õppima asumist ei saa lugeda
Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg-le 2 on gümnaasium põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Vastavalt PGS § 2 lg 3 p-le 6 on gümnaasiumi tegutsemise vormiks mh ka põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe. PGS § 22 lg 1 kohaselt võib koolis toimuda statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne õpe. PGS § 22 lg 3 järgi on mittestatsionaarne õpe täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. KTG põhimääruse § 3 kohaselt kooli tegutsemise vorm on mittestatsionaarse õppega põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Eeltoodust ei tulene, et põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamist mittestatsionaarses õppes loetakse tasemekoolituseks.
ei erista statsionaarses õppes ja mittestatsionaarses õppes õppimist. Ülalpidamisõiguse eelduseks on
p 2 kohaselt kestev põhi- või keskhariduse omandamine pärast täisealiseks saamist. Vanemal on kohustus ülal pidada täisealiseks saanud gümnaasiumi tasandil õppimist jätkavat last. Põhiharidusega isikute võimalused tööd saada on piiratud. Piisava hariduse puudumise tõttu ei ole hageja tööturul konkurentsivõimeline. Seega on hageja isikuks, kes on
Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et haginõue ei ole ülepaisutatud. Hageja ei ela Kuressaares elukaaslase vanematele kuuluvas elamus. Hageja viibib sõbra juures üks kuni kaks korda kuus, mitte ei ela seal püsivalt. Hageja elab koos emaga emale kuuluval elamispinnal. Kostja ei ole välja toonud, millised oleksid mõistlikud kulud hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele. Hageja on noor tütarlaps, kes vajab igapäevaselt hügieenitarbeid. Asjaolust, et hageja ei kasva, ei saa järeldada, et uue garderoobi ja jalanõude muretsemiseks vajadus puudub. Tõele ei vasta, et kostja on suure osa hageja riietest ja jalanõudest ostnud. Hageja noore inimesena soovib aeg ajalt sõprade 2 koos aega veeta, käia ööklubides, sõita väljapoole Saaremaad, osaleda sünnipäevadel, mistõttu tekib igakuiseid ootamatuid väljaminekuid. Seega on taskuraha nõue põhjendatud.
alusel oleks hagejal võimalik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt alates 27.11.2011 (3-2-1-33-11, p 24; 3-2-1-26-12 p 12). Sellele vaatamata nõuab hageja ülalpidamist alates 01.06.2012. Kostja väide, justkui esineks
lg 1 p 3 tulenev alus kostja vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest, ei vasta tõele. Samuti ei oma hageja iseseisvat sissetulekut, kuna ta ei tööta. Hageja on pidevalt tööd otsinud, kuid tal ei ole õnnestunud seda leida. Kostja vastuväited hagile Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole
Hageja õppis pärast põhikooli lõpetamist Kuressaare Ametikoolis, kust ta 21.06.2011 heideti välja ja kustutati õpilaste nimekirjast õppetöös esinenud võlgnevuste tõttu. 01.09.2011 asus hageja õppima KTG 10. klassi. Hageja sai täisealiseks KTG-s õppimise ajal. Täiskasvanute gümnaasiumi õppima asumist tuleb
Põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamist mittestatsionaarses õppes loetakse tasemekoolituseks. Kuna täiskasvanute gümnaasiumis õppimist ei võrdsustata õppimisega põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ei ole kostjal kohustust hagejale ülalpidamist anda. Hageja nõue on ülepaisutatud. Hagiavalduses märgitud eluasemekulud ei ole hageja kulud. Hageja elab Kuressaares oma elukaaslase Risto Kaunissaare vanematele kuuluvas elamus. Seega ei ole hagejal vajadust sõita bussiga ema kodust Kuressaarde. Kahe sõidupileti esitamine kohtule ei tõenda, et hageja sõidab bussiga 15 päeva kuus kahel korral päevas. Hageja kulud hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele on ülepaisutatud. Hageja ei ole enam kasvav laps, kelle garderoobi tuleb pidevalt uuendada, kuna tema riided ja jalanõud jäävad talle kasvamise tõttu väikeseks. Lisaks on suure osa hageja riietest ja jalatsitest ostnud kostja. Põhjendamatu ja arusaamatu on hageja taskuraha nõue. Hageja saab nõuda tagasiulatuvalt elatise maksmise kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist
Lisaks esineb
Hageja on pannud toime kostja ja tema lähikondsete vastu vähemalt kaks kuritegu. Ta ärandas kostjale kuuluva sõiduauto ja põhjustas auto lõhkumisega 300-eurose varalise kahju. Lisaks varastas hageja kostja ema kuurist küttepuud ja müüs need naabritele, tekitades kahju vähemalt 420 eurot. Mõlema juhtumi kohta on algatatud kriminaalasi. Hageja töötas suvel Kuursaalis ettekandjana ja töötab käesoleval ajal Johan SPA-s. Täisealisele töövõimelisele töötavale lapsele ei pea maksma elatist. Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) alusel on täiskasvanud õppija see, kelle jaoks õppimine ei ole põhitegevus, see tähendab, et ta õpib töölkäimise, lastekasvatamise või mõne muu tegevuse kõrvalt. Täiskasvanul on tasemekoolituse raames võimalik omandada gümnaasiumiharidus. Õppimine täiskasvanute gümnaasiumi mittestatsionaarses õppes ei ole võrdsustatav
Hageja on pärast põhikooli lõpetamist olnud küll Kuressaare Ametikooli ja KTG õpilaste nimekirjas, kuid tema käitumisest ei nähtu, et ta võtab midagi selleks ette, et õpinguid lõpetada.
p 2 ei kohaldu, kui täiskasvanud laps on kooli nimekirjas, kuid tegelikkuses õppetööga ei tegele. KTG 24.01.2013 teatise nr 3.1-11/1 kohaselt alustas hageja KTG 10.klassis õpinguid 10.09.2011 ja 24.01.2013 on tal 10.klass endiselt lõpetamata. Kuressaare Ametikooli 28.01.2013 tõendi nr 4-11/1 kohaselt arvati hageja 21.06.2011 direktori käskkirjaga nr 4-4/175 õppevõlgnevuste ja põhjuseta puudumiste eest 3 õpilaste nimekirjast välja. Seega jäid hageja õpingud enne täisealiseks saamist pooleli temast endast olenevatel põhjustel. KTG-s on hageja on 2011/2012 õppeaastal saanud kolmeteistkümnest vajalikust neli aastahinnet. Lisaks on tal ühes õppeaines vastatud I poolaasta materjal ja sooritatud üksikud jooksvad tööd. 2012/2013 õppeaastal võimaldas kool hagejal jätkata õpinguid 10.klassis ja üksikaine õppijana 11.klassis. Hageja andis koolile lubaduse likvideerida 2012 detsembri lõpuks 10.klassi võlgnevused. Seisuga 24.01.2013 ei ole hageja mitte ühtegi oma võlgnevust likvideerinud ja ei ole õppetöös osalenud. Hageja klassijuhataja kaalub ettepaneku tegemist hageja kustutamiseks õpilaste nimekirjast. PGS § 22 lg 6 kohaselt ei ole üksikaine õppimine mittestatsionaarses õppes gümnaasiumihariduse omandamine. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses tsiviilasjas nr 2-06-27534 leidnud, et
lg 2 kohaldamiseks ei piisa täisealiseks saamise ajal õppimisest KTG-s ja et õpingute katkestamiseks
Kuni 01.07.2010 kehtinud
lg 2 reguleeris olukorda, mida reguleerib hetkel
p 2 ning ringkonnakohtu seisukoht on laiendatav
Kostjal puuduvad olukorras, kus hageja õppetööga ei tegele ja käitub ebamõistlikult, kohustused hageja ees. Kui hageja oleks tegelenud õppetööga ja jätkanud õpinguid Kuressaare Ametikoolis, oleks kostja olnud nõus teda õpingute lõpetamiseni rahaliselt toetama. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 160 eurot alates 01.07.2012 kuni hageja õpingute lõpuni Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Puudub alus arvata, et KTG ei ole kool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks (PGS § 2 lg 3) ja et KTG ei ole õppeasustus
Sarnasele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 28.10.2008 otsuses nr 2-08-87979. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-83-06 selgitanud, et
lg-t 2 tuleb mõista selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega reguleeris
lg 2 olukorda, mida reguleerib hetkel kehtiv
p 2 ning Riigikohtu eelviidatud seisukoht on laiendatav
Hageja sai täisealiseks 24.06.2012. KTG 27.09.2012 ja 15.11.2012 tõendite kohaselt õpib hageja alates 01.09.2011 KTG 10.klassis ja ta jätkas õpinguid peale täisealiseks saamist ning õpib seal käesoleva ajani. Seega õppis hageja täisealiseks saamisel
p-s 2 tähendatud õppeasutuses, mistõttu hagi rahuldamine on seaduslik ja põhjendatud. Asjaolu, millised olid põhjused alaealisena KTGsse õppima minekuks ning milline oli/on hageja õppeedukus, ei oma
Tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et hageja õpingute kõrvalt töötab ja omab iseseisvat sissetulekut. Asjaolu, et hageja elab Kuressaares elukaaslase vanematele kuuluvas elamus ning et hageja ja tema ema kodus elab viimase elukaaslane, ei ole tõendamist leidnud. Hageja kulusid riietele ja jalanõudele 80 eurot kuus ei saa pidada ülepaisutatuks. Asjaolust, et hageja ei kasva, ei saa järeldada, et uue garderoobi ja jalanõude muretsemiseks vajadus puudub. Ka igapäevasel kandmisel riided ja jalanõud noorel inimesel kuluvad, mistõttu ei ole välistatud, et need vajavad aasta vältel 960 euro väärtuses uuendamist. Tõendamata on, et kostja on suure osa hageja riietest ja jalanõudest ise ostnud. Põhjendatuks tuleb pidada 18-aastase neiu taskuraha suurust 60 eurot kuus (2 eurot päevas). Samas kulud hügieenitarvetele on ülepaisutatud. Vaatamata sellele, et hageja on noor tütarlaps, kes vajab igapäevaselt hügieenitarbeid (pesupulber, dušigeel, šampoon, palsam, 4 kosmeetikavahendid jne) ei ole kõigi nimetatud tarvete ostmine igakuuliselt siiski vajalik. Seetõttu peab kohus mõistlikeks kuludeks hügieenitarvetele 20 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-11 p-s 24 ja 3-2-1-26-12 p-s 12 leidnud, et
regulatsioon vastab oma sisult
alusel oleks hagejal võimalik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt alates 27.11.2011, kuid hageja nõuab ülalpidamist alates 01.07.2012. Kostja ei ole tõendanud, et esineb
Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on asunud väärale seisukohale, et hageja suhtes kuulub kohaldamisele
p 2.
p 2 kohaselt peab õigustatud isik ülalpidamise saamiseks täisealiseks saanuna jätkama põhi- või keskhariduse omandamist. Hageja oli küll täisealiseks saamise päeval (24.06.2012) ja maakohtus menetluse toimumise ajal KTG õpilaste nimekirjas, kuid ta ei tegelenud keskhariduse omandamisega. Üksikaine õppimist mittestatsionaarses õppes ei saa lugeda keskhariduse omandamiseks. Kuna hageja ei käi koolis ja ei soorita nõutavaid kontrolltöid, arvestusi, eksameid, on ta isik, kes ei tegele keskhariduse omandamisega. 2011/2012 õppeaastal sai hageja kolmeteistkümnest vajalikust aastahindest neli. 2012/2013 õppeaastal ei olnud hageja 24.01.2013 seisuga mitte ühtegi oma eelmise õppeaasta võlgnevust likvideerinud ja ei olnud õppetöös osalenud (KTG 24.01.2013 teatis nr 3.1-11/1). 25.03.2013 saatis kostja KTG-le järelepärimise, et saada teada, kas hageja on asunud pärast maakohtu otsust õppetööga tegelema ja keskharidust omandama. 26.03.2013 KTG teatisest nr 3.1-11/2 (lisatud kaebusele) selgub, et hageja ei olnud 26.03.2013 seisuga ühtegi õpivõlgnevust likvideerinud. Tal oli teatise väljaandmise ajaks läbimata ka üksikainena õpitava 11.klassi eesti keele ja kirjanduse kursus. Hageja kustutati KTG õpilaste nimekirjast 30.08.2012 direktori käskkirjaga nr 3.1-10/28 edasijõudmatuse tõttu. Hageja võeti õppijate nimekirja direktori 27.09.2012 käskkirjaga nr 3.1-10/3 üksikaine õppijana. Üksikaine õppimist mittestatsionaarses õppes ei saa lugeda keskhariduse omandamiseks. Hageja oli KTG nimekirjas täisealiseks saamisel, kuid hageja sai täisealiseks suvepuhkuse ajal, mil koolides õppetööd ei toimu. Suvepuhkuse eelviimasel päeval kustutati hageja KTG õpilaste nimekirjast. Seega ei ole hageja alates 30.08.2012 keskharidust omandav õpilane. Hageja ei ole täisealiseks saamisel ega pärast seda õppetööga ja keskhariduse omandamisega tegelenud, seega hagejal puudus hagi esitamise ajal kaitstav õigus. Õppetööga mittetegelemine on hageja enda valik. Seega ei ole hageja isikuks, kes
Juhul, kui hageja suhtes kuuluks kohaldamisele
p 2, palub kostja kohtul arvestada
Maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurus ei tugine tõenditele.
Hageja oma vajadusi tõendanud ei ole. Maksmisele kuuluva elatise miinimummäär, mille nõudmisel ei pea kohtupraktika kohaselt vajadusi tõendama, on kehtestatud vaid alaealisele lapsele. Kuivõrd KTG väljastas 26.03.2013 tõendi, milles sisalduvad asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, siis TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt palub kostja võtta nimetatud tõend tsiviilasja juurde, kuna kostjal polnud maakohtus võimalik 26.03.2013 väljastatud tõendit esitada. 5 Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Juhul, kui kohus apellatsioonkaebuse rahuldab ja maakohtu otsuse tühistab, palub hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluse edasine käik Ringkonnakohus, arvestades apellandi põhjendusi, otsustas võtta asja juurde Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi teatise nr 3.1-11/2 (tl 96), millest nähtuvalt kustutati X X õppeasutuse nimekirjast 30.08.2012 ja võeti uuesti nimekirja 27.09.2012 (direktori käskkirjad vastavalt nr 3.1-10/28 ja nr 3.1-10/3). 12.09.2013 toimunud kohtuistungil vähendas apellant apellatsioonkaebuse ulatust, loobudes vaidlustamast elatise väljamõistmist kahe esimese kuu eest, vaidlustades seega maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt välja elatise alates 01.09.2012. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud apellandi seisukoha kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja Pärnu Maakohtu otsus vastavas osas tühistamisele. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 01.09.2012. Tühistatud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium nõustub apellandiga, et alates 01.09.2013 puudub hagejal seaduslik alus nõuda vanemalt elatist.
p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Õige on maakohtu seisukoht, et ka Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi tuleb käsitleda koolina, mis võimaldab omandada üldkeskharidust (PGS § 2 lg 3) ning on seega õppeasutuseks
Seetõttu, kui hagetakse
p 2 alusel ülalpidamist, peab isik õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses nii täisealiseks saamisel kui ka pärast seda. Vaidlust ei ole selles, et hageja õppis kõnealuses õppeasutuses täisealiseks saamise ajal, hilisemate andmete kohaselt küll ebaedukalt. Kuigi õppeedukus ei ole iseenesest aluseks täisealise lapse vanema vabastamiseks ülalpidamiskohustusest, nähtub ringkonnakohtule esitatud tõendist, et hageja kustutati kooli nimekirjast 30.08.2012 direktori käskkirjaga nr 3.1-10/28. Seetõttu puudub kostjal sellest ajast alates kohustus maksta hagejale elatist. Asjaolu, et hageja on hiljem uuesti kooli nimekirja kantud, ei võimalda pidada teda isikuks, kelle õigusi reguleerib
Seetõttu ei oma asjas ka tähtsust, kas hageja võeti kooli tagasi sama klassikursuse jätkajana (selle kordajana) või järgmise klassi üksikaine õppijana. Õpingute katkestamine ja uuesti alustamine ei anna hagejale alust nõuda oma vanemalt
Menetluskulud Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse, tühistab osaliselt maakohtu otsuse ning jätab hagi kaevatavas osas rahuldamata, jätab ta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.