lg 2 p-st 2, 338 p-dest 1, 3; 339 lg 1 p-st 7 ; 341 lg-st 2 1.Tühistada Tartu Maakohtu
lg 1 alusel jätta lepingulise kaitsja Mart Sikuti õigusabikulud seoses apellatsioonivastuse koostamisega summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot, milles sisaldub käibemaks summas 40 eurot, riigi kanda. Edasikaebamise kord
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi 1 vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtuotsuse sisu
lg 2 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse, kuna maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et kuriteo on toime pannud süüdistatav. 2.1 Süüdistatavale heideti ette, et ta pani 22.05.2010 kuni 03.06.2010 toime XXX kinnistu laoplatsil OÜ-le XXX kuuluva 271.44 tihumeetri metsamaterjali varguse. Asjas uuritud tõendite pinnalt ei olnud maakohtu hinnangul võimalik tõsikindlalt järeldada, et süüdistatav viis M.R. i ja E.R. e eksitusse öeldes, et laoplatsil olev metsamaterjal kuulub talle (süüdistatavale). 2.2 Tunnistaja E.R. kinnitas korduvalt, et süüdistatav ütles talle, et mingi sõber tahab midagi vedada (tl 28) ja tema, st Allan Parkala helistas mulle, et mingi sõber tahab vedada puid ühest kohast teise (tl 29). Need ütlused olid kooskõlas kohtuistungil antud süüdistatava ütlustega, mille kohaselt helistas ta E.R. ele kolmanda isiku palvel, kelle telefoninumbriks ta nimetas 56180959 (tl 33) 2.3 M.R. i eksitusse viimist Allan Parkala poolt polnud maakohtu hinnangul võimalik järeldada, kuna M.R. jäi tunnistajana üle kuulamata, sest tunnistaja ei ilmunud kohtusse eelistungil määratud ajavahemikul 20-
lg 2 sätet, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Apellandi arvates on kohus käsitlenud kohtus uuritud tõendeid eraldi, ilma neid kogumis hindamata. 3.2 Lisaks jättis maakohus kohtuistungil üle kuulamata väga olulise tunnistaja M.R. i, kelle ütlused olid süüdistusaktis tõendina ära märgitud. Tunnistaja viibis Soomes ja prokurör taotles kohtuistungi edasilükkamist, kuid kohus prokuratuuri taotlust ei rahuldanud. Apellant juhib tähelepanu, et Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-86-12 nähtub, et „tunnistaja kohtus kohaloleku kindlustamiseks peab kohus tegema mõistlike pingutusi ja vajadusel selgitama välja tema puudumise põhjusi.“ 3.3 Apellatsioonis on ka märgitud, et maakohus on otsuses täielikult käsitlemata jätnud süüdistatava Allan Parkala enda ütlused. Allan Parkala esitas alibina kohtule telefoni numbri, millelt talle väidetav töö tellija helistas. Number kuulus OÜ-le XXX ning prokurör esitas taotluse kohtuistung edasi lükata ja firmaga seotud isik kohtusse kutsuda, kuna Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-85-07 nähtub, et „kohus kontrollib eriti põhjalikult alibit, mille süüdistatav, kes end kunagi süüdi tunnistanud ei ole, esitab ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumisel. Kohus prokuröri taotlust ei rahuldanud. 3.4 Apellant leiab, et kohus on rikkunud põhistamiskohustust, kuna kohtuotsuse siseveendumuse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale järgitav. Lisaks leiab apellant, et kohus on tõendeid uurinud ühekülgselt ja puudulikult, millega rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Vastus apellatsioonile 4. Süüdistatava kaitsja leiab, et Tartu Maakohtu 03.06.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning prokuröri apellatsioonis sisalduvad väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. 4.1 Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et maakohus on tõendeid hinnanud puudulikult ja ühekülgselt. Samuti ei nõustu kaitsja ka prokuröri väitega, et Tartu Maakohus on rikkunud
Kaitsja ei saa antud seisukohaga nõustuda, sest leiab, et kohus on igati õiglaselt ja õigesti käsitlenud uuritud tõendeid kogumis, mitte eraldi. Tõendeid analüüsides on kohus jõudnud õigele järeldusele, et kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et M.R. näitas E.R. ele ette metsamaterjali asukoha ja selle uue ladustamise koha. 3 4.2 Kaitsja ei nõustu kindlasti prokuröri arvamusega, et kohus on jätnud enda initsiatiivil ülekuulamata M.R. i. M.R. jäi tunnistajana ülekuulamata, sest tunnistaja ei ilmunud kohtusse eelistungil määratud ajavahemikul. Võistlevas protsessis peavad pooled suutma tagada oma tõendiallikate õigeaegse esitamise kohtule ning kui menetluspool seda teha ei suuda, peab ta leppima menetluse kuluga ilma nimetatud tõendita. 4.3 Lõppkokkuvõtteks palub kaitsja jätta apellatsioon rahuldamata ning Tartu Maakohtu otsus jõusse. Samuti palub kaitsja välja mõista Allan Parkala kaitsekulud apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjali ja prokuröri apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu
§-de 338 p-de 1, 3, 339 lg 1 p-st 7, lg 2, alusel tühistada ning saata kriminaalasi maakohtule
Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele. 5.1
See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt
Samuti peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtuotsuse põhjendustest lähtuvalt jälgitav. Kohtuotsus peab vastama
§-s 312 sätestatud nõuetele, s.t peab sisaldama uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, mis võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Selged ja arusaadavad peavad olema kohtu seisukohad ka materiaalõiguslikes küsimustes. 5.2 Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas koostatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. 5.3 Kolleegiumi hinnangul on maakohus tunnistaja M.R. i isikuga tõstatanud kahtlused (tl 126), samas üldse M.R. i enda sellekohaseid ütlusi kontrollimata. Samuti jääb kriminaalkolleegiumile arusaamatuks, milliseid tõendeid kogumis hinnates maakohus järeldas, et süüdistatav pole näidanud M.R. ile metsamaterjali asukohta. Analoogse üldsõnalise ja motiveerimata järelduse on teinud maakohus M.R. i poolt E.R. ele materjali asukoha näitamise osas. 5.4 Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatult keeldutud M.R. i ütluste kontrollimisest, olgugi et prokurör rõhutas ilmselget vajadust isik üle kuulata ning esitas kohtule ka sellekohase taotluse, mida kohus aga ei rahuldanud. 5.5 Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et süüdistatava enda vastuolulistest ütluste ja vastuväidete osas maakohtu otsuse motiivides seisukohavõtt sisuliselt puudub ning samuti pole konkreetset järeldust sündmuskohal liikunud ja tuvastatud sõiduki osas, mille autonumber on teada. Arvestades kohtuotsusele kriminaalmenetluse järgi esitatavat tõendite analüüsi ja motiveerimise nõuet, on maakohtu otsus jäänud pinnapealseks ja seetõttu siseveendumuse kujunemine jälgimatuks. 5.6 Kaitsja leiab, et maakohus on analüüsinud kõiki tõendeid piisava põhjalikkusega ning jõudnud oma otsuses õigele järeldusele Allan Parkala süü puudumise osas. Kaitsja vastus ei sisalda kolleegiumi hinnangul aga siiski põhjendusi ja asjaolusid, mis ajendaks ringkonnakohut maakohtu otsuses esitatuga nõustuma. 4 6. Eeltoodust tulenevalt tuvastas kolleegium, et maakohtu otsus süüdistatavale esitatud süüdistuse analüüsis on üldsõnaline, seisukohad on vastuolulised, kohtu mõttekäik siseveendumuse kujunemisel ei ole jälgitav ning otsuses kajastatud tõendid on jäetud süüdistuse teokoosseisu tunnustega seostamata. Maakohtu nimetatud minetused on hinnatavad kohtuotsuses põhjenduste puudumisena, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
Ringkonnakohus osundab, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sisustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-100-06, 3-11-63-08). 7.
lg 1 p-s 7 sätestatud menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamine on kohtuotsuse apellatsioonikorras tühistamise aluseks. Apellatsioonikohtul puudub sellisel juhul õigus hakata ise eeltoodud puudusi kõrvaldama, kuna
lg-s 1 sätestatud rikkumiste kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Juhul kui ringkonnakohus jätaks menetlusõiguse oluliste rikkumiste tuvastamisel kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks saatmata, rikuks ringkonnakohus ise kriminaalmenetlusõigust. 8.
lg 2 kohaselt, kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on tuvastatud
lg 1 p 7 järgi tuleb saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Seega kooskõlas eeltoodud sättega tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 9. A. Parkala lepinguline kaitsja vandeadvokaat M. Sikut on apellatsioonile saadetud vastusega koos esitanud ringkonnakohtule taotluse A. Parkala õigusabikulude riigi kanda jätmises summas 240 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb
lg-s 2 märgitud lahendi, siis kannab vastavalt
§-le 185 lg 1 menetluskulud riik. Tiit Lõhmus Mati Kartau 5 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.