1-11-7929/20

1-11-7929 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7929 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus Argo Pärnsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Argo Pärnsoo kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata,
5. Süüdimõistetu Argo Pärnsoo kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot, vandeadvokaadi vanemabile Eve Lainele tema poolt Argo Pärnsoole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Argo Pärnsoolt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
8. Argo Pärnsool tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Argo Pärnsoo, 1-11-7929, menetluskulud“.
10. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. A. Pärnsoo on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 13.01.2006 otsusega KarS § 114 p 1 järgi ning karistatud vangistusega 12 aastat alates 14.07.
12. Karistuse lõpp on 13.07.
14. Tartu Vangla esitas 11.07.2013 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav A. Pärnsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Tartu Maakohtu 03.10.2013 määrusega jäeti A. Pärnsoo talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.
16. A. Pärnsood on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid kuriteod on läinud raskemaks. Vabaduses olles kuritarvitas ta alkoholi ja pani alkoholijoobes toime tapmise raskendavatel asjaoludel. Vanglas karistust kandes on ta viimastel aastatel saanud distsiplinaarkaristusi ja neist viimane kustus alles äsja, mis näitab hiljutisi probleeme enesedistsipliiniga ka vangla tingimustes. A. Pärnsoo on
17. aastal vanglas läbinud küll sotsiaalprogrammi, kuid selle mõju alkoholismile vabaduses on eeltoodu alusel väga küsitav. 3.2 Kohtu hinnangul ei vasta ka ärakantud karistusaeg, kui kanda on veel peaaegu 4 aastat vangistust, ilmselgelt toimepandud kuriteo raskusele ja iseloomule. Sellest tulenevalt A. Pärnsoo ennetähtaegne vabastamine olukorras, kus ta on pannud toime eriti julmal ja piinaval viisil naistuttava tapmise, riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Pärnsoo kaitsja, kes palub tühistada maakohtu 03.10.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega A. Pärnsoo vabastada temale Pärnu Maakohtu 13.01.2006 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 4.
19. Maakohus arvestas A. Pärnsoo ennetähtaegselt vabastamata jätmisel tema varasemat korduvat kriminaalkorras karistatust. Kaitsja arvates on ammukustunud karistuste arvestamine A. Pärnsoo ennetähtaegsel vabastamata jätmisel kohatu ja vastuolus karistuse kustumise mõttega. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Registrist kustutatud karistusandmeid kuritegude korduvuse arvestamisel arvesse ei võeta ning loetakse, et isik on varasemalt karistamata. A. Pärnsood on varem kriminaalkorras karistatud
20. a ja
21. a. Tollased karistused on kantud ja ammu kustunud ning neil puudub praeguse karistuse kandmisega vähimgi loogiline seos. 4.
22. A. Pärnsood on viimati distsiplinaarkorras karistatud 03.08.2012 noomituse kui kergemaliigilise karistusega. Karistuse kustumine kinnitab, et selline karistus oli A. Pärnsoo mõjutamiseks piisav, kuna tal ei ole edaspidi enam olnud vangla sise-eeskirjade järgimisega raskusi. A. Pärnsoo käitumisest ei tulene järeldust, et tal on vanglatingimustes probleeme enesedistsipliiniga, nagu kohus ebaõigesti on märkinud. -2- 4.
23. Maakohus võttis arvesse A. Pärnsoo enne tähtaega vabastamata jätmisel asjaolu, et ta vabaduses viibides kuritarvitas alkoholi ning pani alkoholijoobes toime tapmise raskendavatel asjaoludel. A. Pärnsoo ei ole vabaduses alkoholi kuritarvitamist kunagi eitanud. Ei ole kahtlust, et vangistuses puudub võimalus alkoholi tarvitada, mistõttu A. Pärnsoo ei ole enam kui 8 aasta jooksul alkoholi tarvitanud. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavaga on sel ajal läbi viidud vastavateemalisi vestlusi ning ta on läbinud alkoholisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“. Samuti nähtub iseloomustusest, et A. Pärnsoo tunnistab endal alkoholiprobleemi, seondab ise seda toimepandud kuriteoga ning on motiveeritud vanglast vabanemisel alkoholist täielikult loobuma. A. Pärnsoo kinnitas kohtus, et ta on vabanemisel nõus võtma vastava lisakohustuse ning osalema kriminaalhoolduse poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Sellistel asjaoludel on olemas piisavalt suur tõenäosus, et A. Pärnsoo vabanemisel suudab alkoholi tarvitamisest loobuda. Käesoleval juhul on kohus märkinud, et A. Pärnsoo poolt läbitud sotsiaalprogrammi mõju alkoholismile vabaduses on väga küsitav. Kaitsja asub seisukohale, et selline kohtu hinnang, mis käsitab kinnipeetava poolt sotsiaalprogrammi läbimist pigem negatiivses kui positiivses võtmes, on küüniline ja õigustamatu. Kohus ei ole oma hinnangulist järeldust millegagi põhjendanud ning sellist järeldust ei saa teha ka muudest A. Pärnsoo käitumist iseloomustavatest asjaoludest. 4.
24. Määruskaebuses leitakse, et 8 ärakantud karistusaastaga on käesolevaks ajaks vangistuse eesmärk saavutatud ning selle edasine kandmine pole enam otstarbekas, eriti arvestades asjaolu, et tegu on süüdimõistetu esimese vanglakaristusega. A. Pärnsool on vabanemisel olemas seaduskuuleka elu eeldused. Tal on kindel elukoht ning seaduskuulekatest lähedastest koosnev toetav tugivõrgustik. Tal on olemas töösättumus, mis väljendub nii pidevas töötamises vangistusele eelneval perioodil kui ka vangla tööhõives osalemises, mistõttu töökoha ja äraelamist võimaldava sissetuleku leidmine ei tohiks talle kujuneda probleemiks. A. Pärnsoo majandusliku toimetuleku seisukohalt on oluline, et tal pole täitmata rahalisi kohustusi. Tartu Vangla andmetel on tal vabanemisfondis 960 eurot ja teda on vajadusel lubanud toetada tema lähedased. A. Pärnsoo ennetähtaegne vabanemine pärast 8 aasta pikkuse vangistuse ärakandmist ei tohiks riivata oluliselt ühiskonna õiglustunnet, sest isik vabaneks tingimustel, mis jätavad ta ligikaudu neljaks ärakandmata karistusaastaks riiklike institutsioonide mõjusfääri ning tagavad igakülgse kontrolli tema käitumise üle. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab samuti, et A. Pärnsoo vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
26. Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas A. Pärnsoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid.
27. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Pärnsoo on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“ ja osalenud majandustöödel. On toimunud -3- ka vestlused selgitamaks toimepandud kuriteo põhjusi ja tugevdamaks motivatsiooni alkoholist hoidumiseks. Individuaalse täitmiskava täitmine näitab isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks seda, et süüdimõistetul on vabaduses olemas elukoht, toetav perekond ja A. Pärnsoo on valmis vabanedes asuma tööle. Praeguseks puuduvad tal rahalised kohutused ja vabanemisfondis on 960 eurot.
28. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et isiku varasemaid distsiplinaarkaristusi ei tohiks kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvestada. Kuigi süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, võimaldavad ringkonnakohtu hinnangul ka juba kustunud karistused teha järeldusi A. Pärnsoo võimetusest kehtivast korrast kinni pidada. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Pärnsoole vangistuse jooksul mõistetud kokku 4 distsiplinaarkaristust. Viimase rikkumise pani ta toime 03.08.2012 ning kohtu hinnangul pole sellest möödas piisavalt aega tuvastamaks, et A. Pärnsoo on lõplikult otsustanud pöörduda õiguskuulekale teele. 8.
29. Määruskaebuses leitakse veel, et kohtul puudub õigus A. Pärnsoo varasemaid kriminaalkaristusi arvestada, kuna need on kustunud. Riigikohus on lahendis 3-4-1-7-01 leidnud, et karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või kustutamiseni. Samas karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega ka pärast karistuse kustumist. Seega on maakohus õigesti leidnud, et varasemate kuritegude toimepanemine on A. Pärnsood iseloomustav asjaolu. See näitab isiku suhtumist õiguskorda, mida on antud kontekstis võimalik arvesse võtta.
30. Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga A. Pärnsoo puhul riskiteguriks alkoholi. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku vägivaldne käitumine oli suuresti tingitud alkoholi tarvitamisest. Süüdimõistetu tunnistab enda probleemi alkoholiga ning enda sõnul soovib lõpetada selle tarvitamise. Kinnipeetaval on olnud alkoholi kuritarvitamisega tõsised probleemid, mida kinnitab ka kinnipeetava ema ning ringkonnakohus ei ole veendunud, et praegusel hetkel vabanedes suudaks A. Pärnsoo hoiduda taas alkoholi kuritarvitamisest ja sellega kaasnevast vägivaldsest käitumisest. Vanglas karistuse kandmise jätkamine kinnistaks A. Pärnsoo puhul alkoholist võõrdumist. Kuna A. Pärnsoo pani alkoholijoobes toime ka mõrva, mille eest vanglakaristust kannab, oleks isiku ennetähtaegne vabastamine praegusel hetkel ennatlik. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
31. Seoses määruskaebuses toodud väitega, et karistuse eesmärk on saavutatud ja A. Pärnsoo ennetähtaegne vabastamine ei tohiks oluliselt riivata ühiskonna õiglustunnet, märgib ringkonnakohus järgnevat. Mõrv on üks raskemaid kuritegusid, mille eest on ette nähtud karistusena kuni eluaegne vangistus. A. Pärnsoole mõisteti KarS § 114 järgi karistuseks 12 aastat vangistust, millest on kandmata veel ligikaudu 4 aastat. Seega on tal kantud ainult 8 aastat vangistust, mis on sanktsiooni alammäär ning seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kantud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja iseloomule ning A. Pärnsoo vabastamine peaaegu 4 aastat enne enda karistuse lõppemist olukorras, kus ta on raskendavatel asjaoludel tapnud enda naistuttava, riivab ühiskonna õiglustunnet oluliselt.
32. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles A. Pärnsood iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige raske I astme kuriteo toimepanemine ning tugev -4- alkoholisõltuvus, mis põhjustas isikul vägivaldset käitumist ning fakt, et A. Pärnsoo tappis teise isiku eriti julmalt ja piinaval viisil just alkoholijoobes olles.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb Tartu Maakohtu
34. 10.2013 määrus jätta muutmata ja A. Pärnsoo käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
35. KrMS § 187 lg 2 alusel peab A. Pärnsoo hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine kaitsjatasu 96 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Maarika Kuusk -5- Tiit Lõhmus