← Eesti

2-12-44914/30

Obsah (5)§ 100§ 101§ 158§ 162§ 113

2-12-44914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. septembe

) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

(9)2-12-44914 § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 11 tuvastanud, et 14.06.
  1. a sõlmisid pooled tähtajalise (24-kuulise) liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX ZUUMtv kasutamiseks, mille juurde kuuluvad Lepingu üldised tingimused, XXX kodulehel kättesaadavad üldtingimused, hinnakiri ja teenuste spetsifikatsioonid. Liitumis- ja teenuse osutamise lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud, et XXX pakub kliendile lepingus sätestatud ZUUMteenuse hinna sees 24 kuu jooksul ka ZUUMtv boksi (Seade), kasutamise võimalust. Kliendil on ZUUM-teenuse tarbimiskohustus vähemalt selle perioodi jooksul, mis algab kampaaniaga liitumise kuupäevast ning lõpeb, kui Lepingu sõlmilisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast on möödunud 24 kuud. Kohus on tuvastanud, et AS XXX esitas XXX arve nr XXX1.10.
  2. a summas 104,45 eurot maksetähtajaga 31.10.
  3. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 67,55 eurot, arve nr XXX1.11.
  4. a summas 145,19 eurot maksetähtajaga 30.11.
  5. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 104,45 eurot, arve (trahv) nr XXX30.11.
  6. a summas 297,04 eurot maksetähtajaga 30.11.
  7. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 145,19 eurot, arve nr XXX1.12.
  8. a summas 318,24 eurot maksetähtajaga 31.10.
  9. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 297,04 eurot, arve nr XXX1.01.
  10. a summas 325,18 eurot maksetähtajaga 31.01.
  11. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 317,13 eurot, arve nr XXX1.02.
  12. a summas 334,76 eurot maksetähtajaga 28.02.
  13. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 325,18 eurot ja viivist summas 1,53 eurot, arve nr XXX1.03.
  14. a summas 242,57 eurot maksetähtajaga 31.03.
  15. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 233,23 eurot ja viivist summas 1,29 eurot, arve nr XXX1.04.
  16. a summas 259,33 eurot maksetähtajaga 30.04.
  17. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 245,52 eurot ja viivist summas 1,26 eurot, arve nr XXX1.05.
  18. a summas 263,40 eurot maksetähtajaga 31.05.
  19. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 259,33 eurot ja viivist summas 1,33 eurot, arve (digiTV kaart) nr XXX5.05.
  20. a summas 273,40 eurot maksetähtajaga 5.05.
  21. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 263,40 eurot, arve (modem) nr XXX5.05.
  22. a summas 326,40 eurot maksetähtajaga 5.05.
  23. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 263,40 eurot ja kreeditarve nr XXX1.06.
  24. a summas 335,37 eurot maksetähtajaga 30.06.
  25. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 336,40 eurot ja viivist summas 1,57 eurot. Viimatinimetatud arve sisaldas ka leppetrahvi summas 151,85 eurot ning tagastamata seadmete maksumust summas 73 eurot. Seega on hageja põhinõue teenuste kasutamise eest summas 108,95 eurot. Kostja on korduvalt kohtule märkinud, et tunnistab hageja nõuet summas 108,95 eurot, mistõttu loeb kohus selles osas hagi kostja poolt õigeks võetuks. Kuna TsMS § 444 lg 3 kohaselt ei pea kohus põhjendamata õigeksvõtul põhinevat otsust ning kostja on hageja nõude summas 108,95 eurot õigeks võtnud, tuleb kostjalt hageja kasuks hageja poolt osutatud teenuste kasutamise eest põhivõlgnevus summas 108,95 eurot välja mõista. 13.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 11 tuvastanud, et poolte vahel 14.06.2010. a sõlmitud liitumis- ja teenuse osutamise lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud, kui enne tarbimiskohustuse lõppu Klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, 5

(9)2-12-44914 vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse Kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub Klient AS-ile XXX leppetrahvi summas 2 376 krooni (s.o 151,85 eurot). Hageja on esitanud kostjale arve nr XXX1.10.
  1. a summas 104,45 eurot maksetähtajaga 31.10.
  2. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 67,55 eurot (tl 43), arve nr XXX1.11.
  3. a summas 145,19 eurot maksetähtajaga 30.11.
  4. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 104,45 eurot (tl 44) ning siis arve (trahv) nr XXX30.11.
  5. a summas 297,04 eurot maksetähtajaga 30.11.
  6. a, mis sisaldas ka eelmise perioodi võlgnevust summas 145,19 eurot (tl 45). Alates 23.11.
  7. a on alustatud kostjale lepingust tulenevate teenuste piiramist asjaolul, et kostja ei tasunud esitatud arveid õigeaegselt. Kuna kostja on tunnistanud oma võlgnevust vähemalt põhivõla osas, saab järeldada, et ta on jätnud arved, kus võlg on kajastatud, tasumata. Seega on hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks kostjalt põhjendatud, kuna kostja rikkus lepingut jättes tasumata hageja poolt osutatud teenuse eest väljastatud arved. Kostja on esitanud leppetrahvi vähendamise või tühistamise taotluse. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvi tühistamiseks õiguslikku alust, kuid põhjendatud on leppetrahvi vähendamine. Kohus leiab, et hagejal on olemas õigustatud huvi saada leppetrahvi, kuid vaid summas, mis võrdub ühe kuu keskmise tasuga kostja poolt keskmiselt tarbitu eest tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 12.
  8. Nimetatud punktis sisalduv kokkulepe annab hagejale õiguse öelda leping üles, kui teenuse osutamist on piiratud asjaolul, et arve tasumise tähtaega on ületatud vähemalt 14 päeva. Kohtule esitatud tõendite kohaselt piiras hageja kostjale teenuse osutamist alles siis, kui kostja oli esimese (võlgnetava) arve tasumisega hilinenud juba kolm kuud ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei tasunud hagejale võlgnevust ka ühe kuu jooksul peale hageja poolt osutatud teenuste piiramist. Kostjale kolme viimase arve, enne hageja poolt teenuste piiramist, keskmiseks suuruseks oli ca 49 eurot (tuleneb arvetest XXX ja XXX). Seega, kui arvestada hageja õigustatud huvi lepingu täitmiseks ja võimalust öelda leping üles juhul, kui lepingut rikkunud pool st kostja ei kõrvaldanud teenuste piiramise aluseks olevat põhjust (ei kõrvaldanud hageja ees olevat võlgnevust) ühe kuu jooksul alates teenuste piiramise rakendamisest, võiks selleks olla ühe kuu keskmine teenuste tarbimine ehk 49 eurot. Kohtu hinnangul vastab leppetrahvi vähendamine summani 49 eurot ka kostja käesolevale majanduslikule olukorrale, kuivõrd ainuüksi asjaolu, et kostja ei tööta, ei ole leppetrahvi vähendamise aluseks ning kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo otsuste nr XXX ja XXX kohaselt on kostja võimeline osalise koormusega töötama ja kostjale omistatud puue ei tekita kostjale lisakulusid. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks leppetrahv summas 49 eurot. 14.

§ 101

lg 1 p-i 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kahjunõude summas 73 eurot on hageja esitanud kostjale poolte vahel 14.06.

  1. a lepingu alusel, milles pooled leppisid muuhulgas kokku, et Seade jääb AS-i XXX omandisse kuni hetkeni, mil Klient on täitnud tarbimiskohustuse või tarbimiskohustuse rikkumiseni kuni hetkeni, mil klient on tasunud Leppetrahvi. Sama lepinguga andis hageja kostjale üle ka ZUUM tv kaardi ja ZUUM tv boksi (Seade). Kostja ei ole viimatinimetatud asjaolu vaidlustanud. Hagiavalduses on hageja märkinud, et on poolte vahel sõlmitud lepingu üles öelnud 12.04.
  2. a. Ka lepingu ülesütlemise asjaolu ei ole kostja vaidlustanud ning kuna pooled sõlmisid 24-kuulise lepingu, on selge, et hageja poolt lepingu ülesütlemisel ei olnud kostja poolt täidetud lepingujärgset tarbimiskohustust. Lisaks on hageja märkinud, et ütles lepingu üles Lepingu üldtingimuste punkti 12.
  3. alusel ning seega tuleb hagejal lepingu sõlmimisel üleantud seadmed Lepingu üldtingimuste punktide 12.
  4. ja 12.
  5. kohaselt tagastada. Samuti on Lepingu üldiste tingimuste punktis 5.3.
  6. kohaselt Klient kohustatud, kui XXX on Kliendile andnud kasutamiseks Seadme, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis Seadme kasutamise aluseks olnud Lepingu lõppemisel tagastama Seadme XXX esindusse või posti teel 6

(9)2-12-44914 aadressile XXX Tallinn, kusjuures vastavad postikulud ja muud tagastamise kulud kannab Klient ning Seadme tagastab Klient koos XXX poolt talle saadetud Lepingu lõpetamise avaldusega, mille XXX täidab ja saadab Kliendi poolt eelnevalt telefoni teel esitatud sooviavalduse alusel. Seega, lepingu lõppemisel, mis ei olnud tingitud lepingu lõppemise tähtaja saabumisest, oli kostja kohustatud tagastama hagejale lepinguga üleantud seadmed. Hageja on esitanud kostjale arve nr XXX5.05.
  1. a digi TV kaarti eest summas 10 eurot maksetähtajaga 5.05.
  2. a ja arve nr XXX modemi eest summas 63 eurot 5.05.
  3. a maksetähtajaga 5.05.
  4. a, kuna kostja ei ole hagejale kostjale kasutusele antud seadmeid (digiTV kaarti ja modemit) tagastanud. Kostja on väitnud, et tagastas hagejale nimetatud seadmed, kuid vaatamata kohtu vastavatele selgitustele (tl 92) tõendanud seda ei ole. Kuivõrd asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostja oleks hageja poolt poolte vahel 14.06.
  5. a sõlmitud lepinguga üle antud seadmed (digiTV kaardi ja modemi) tagastanud ja pooltel on kokkulepe, et seadmete tagastamata jätmisel tuleb kostjal hüvitada seadmete maksumus hageja poolt vastavalt hinnakirjale esitatud arvetele ning hageja on esitanud kostjale arved kogusummas 73 eurot seadmete maksumuse hüvitamiseks, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 73 eurot tagastamata seadmete (digiTV kaadri ja modemi) eest. 15.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule. Kohus on tuvastanud, et lepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras, mis on 0,2 % kalendripäevas (Lepingu üldiste tingimuste punkti 10.

  1. ). Viiviseid on hageja arvestanud summalt 181,95 eurot [arve nr XXX summa 335,37 eurot – viivised (1,57 eurot) – leppetrahv (151,85 euro)] alates arve nr XXX maksetähtajast 30.06.
  2. a, kuni 23.01.2013 a summas 208,51 eurot. Kuigi hageja on hagiavalduses märkinud, et vähendab viiviseid summani 181,95 eurot, palub hagiavalduse välja resolutiivosa p-is 3 välja mõista viivised summas 108,95 eurot, lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja on esitanud viivise vähendamise või tühistamise taotluse. Tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast peab kohus põhjendatuks viiviste vähendamist arvestades viiviseid seadusjärgses määras. Kohus arvestab nii

§ 113lg 1 teise lause muudatusi alates 15.04.2013.

a, millise sätte järgi loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Enne nimetatud kuupäeva oli säte sõnastatud redaktsioonis: viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.) ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teateid. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista arvel nr XXX kajastuv võlgnevus summas 181,95 eurot (põhivõlgnevus ja kahjuna tagastamata seadmete maksumus) kohtuotsuse tegemise seisuga järgmises viivisearvestuses: Lõpp-päev Alguspäev 30.6.12 1.7.11 31.12.12 1.7.12 14.4.13 1.1.13 20.9.13 15.4.13 Põhivõlg (€) 181,95 181,95 181,95 181,95 Viivis (aastas) 8,00% 8,75% 8,50% 7,50% Viivitatud päevi 366 184 104 159 Viivis (€) 14,60 8,03 4,41 5,94 KOKKU: 32,97 7

(9)2-12-44914 Tulenevalt eelmärgitust peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt viivised summas 32,97 eurot. Hageja on esitanud ka nõude alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni viiviste 0,2 % tasumata nõudest väljamõistmiseks. Kuna kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse, millise kohus on osaliselt rahuldanud, on kohtu hinnangul põhjendatud tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste väljamõistmise rahuldamata jätmine tulenevalt kostja majanduslikust seisukorrast.
  1. Eeltoodud põhjendusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 181,95 eurot, mis sisaldab teenuste osutamise eest olevat võlgnevust summas 108,95 eurot ja kahjuna seadmete tagastamata jätmise eest seadmete maksumust summas 73 eurot, leppetrahv 49 eurot ning viivised summas 32,97 eurot.
  2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on haginõudest tulenevalt ca 46 %, tuleb jätta rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda ja 54 % ulatuses hageja enda kanda. Hageja on märkinud oma menetluskulude suuruseks käesolevas menetluses 579,15 eurot, mille sisse kuulub riigilõiv summas 100 eurot ning 8,4 tunni ulatuses esindajatööd (hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine, täpsustuse koostamine, täiendavad tõendid, arvamuse koostamine, kompromissi ettepanek) kogusummas 479,15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 320 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.
  3. a vastu võetud määruses nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) sätestatu kohaselt. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskuludelt seadusjärgne viivis alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kõik hageja nõuded on alusetud. Kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud summas 320 eurot, mis sisaldab riigilõivu 100 eurot, põhjendatud, arvestades Vabariigi Valitsuse 04.09.
  4. a vastu võetud määruses nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) sätestatut ning hageja esitatud menetlusdokumentide vajalikkust kui ka põhjalikkust ja mahtu. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-ist 3 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhjendatud menetluskuludest 46 %, mis on 147,20 eurot. Kohus jätab hageja taotluse menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmiseks rahuldamata tulenevalt kostja majanduslikust seisukorrast.
  5. Kuna kostja on teinud ettepaneku võla ositi tasumiseks, selgitab kohus pooltele kompromissi sõlmimise kohta, et vastavalt TsMS § 451¹ lg-le 1 kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Lisaks, kompromissi sõlmimise korral TsMS § 150 lg 2 p-i 1 kohaselt tagastatakse pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. 8
(9)2-12-44914 /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.