) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 4 2-13-13211 Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ-l XXX vara 74.94 eurot, rahalisi kohustusi aga 46 740 euro ulatuses. Majandustegevust võlgnik ei oma ja võlgniku võlad viiviste ja intresside lisandumise tõttu kasvavad. Võlgniku osa omanikuks ning juhatuse liikmeks on Eestis elamisja tööluba mitteomav kodanik. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2012.a. novembrist. Pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul piisavalt vara puudub, mistõttu esineb raugemise koosseis juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta pankrotimenetluse kulude katteks raha. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et OÜ XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et OÜ XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.
lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud rahast tagastatakse pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha makse teinud isikule. Käesolevas tsiviilasjas on pankrotti välja kuulutamata, raugemisega lõpetatud võlausaldaja avalduse alusel alustatud menetlus. Võlausaldaja on kohtumääruse alusel tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu kokku 2 000 eurot. Ettemaksu võlausaldaja poolt mittetasumisel oleks kohus
lg 3 p 5 ja p 6 tulenevalt jätnud võlausaldaja avalduse alusel võlgniku ajutise halduri nimetamata ja lõpetanud menetluse. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku Swedbanga kontol on rahalisi vahendeid 74.94 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning vastavad ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu tuleb need taotletud ulatuses välja mõista ning katta esmalt võlgniku vara arvelt ning ülejäänud osas võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust. Peale ajutisele haldurile määratud summade katmist kohtu deposiidis järele jäänud osa, tagastada selle tasujale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ XXX dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (Läti XXX). 5 2-13-13211 /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.