Obsah (6)

§ 230§ 232§ 5§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, Tsiviilasja number 2-12-3620 Tsivii

) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise 3 2-12-3620 lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Vastavalt

§ 5

lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 01.02.2010 sõlmisid XXXosaühing ja Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu. Samuti puudub poolte vahel leping, et eelnimetatud leping on lõpetatud poolte kokkuleppel 23.08.2010 (tl 59).
2. Hageja palub kostjalt poolte vahel sõlmitud üürilepingus rikkumisest tulenevalt välja nõuda üürivõlgnevus 2010.a aprilli ja mai ja juuni, kuni
3. kuupäevani, üürivõlgnevus summas 2 717.37 eurot ning viivis summas 2 585.91 eurot ning alates kohtuotsuse jõustumisest lepingus ettenähtud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vaidleb hagile vastu, väitel, et tal oli Tallina linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkonnaga kokkulepe selle kohta, et seoses üüritud parkimisplatsile turu planeerimisega vabastatakse ta üüri tasumise kohustusest.
4. Poolte vahel 01.02.2010 sõlmitud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr XXX (tl 41-46) kohaselt andis hageja kostjale üürile asfaltkattega parkla aadressil XXX Tallinnas parkimisteenuse osutamiseks. Üürilepingu punkti 11 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt
5. kuupäevaks. Mustamäe linnaosa vanema 28.05.2010 korralduse nr XXX alusel muutsid pooled lepingu punkti 12 ning sätestasid igakuiseks üüri tasumise tähtpäevaks jooksva kuu viimase päeva. Hageja väidetel rikkus kostja korduvalt üürilepingu punktis 11 kokkulepitud üüri tasumise kohustust. Hageja on väljastanud kostjale üürilepingust tulenevad arved 2010.a aprillikuu eest summas 21 937.50 krooni (tl 48), maikuu eest summas 21 937.50 krooni (tl 49) ja juunikuu eest summas 16 087.50 krooni (tl 50). 2010.a aprillikuu üüriarve tasus kostja vaid osaliselt, tasudes 21 937.50 kroonist hagejale 17 444.86 krooni 04.04.
6. Mai- ja juunikuu eest esitatud arved jättis kostja tasumata. Kokku on kostja üürivõlgnevus summas 42 517.64 krooni (2 717.37 eurot). Mustamäe Linnaosa Valitsus on 08.09.2010 teinud kirjaliku meeldetuletuse, kuid sellele vaatamata ei tasunud kostja võlgnevust.
7. Kostja vastuväitel oli tal Tallina linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkonnaga kokkulepe selle kohta, et seoses üüritud parkimisplatsile turu planeerimisega vabastatakse ta üüri tasumise kohustusest. Kohus andis 15.01.2013 toimunud kohtuistungil kostjale võimaluse oma vastuväiteid tõendada. Kohus kohustas 15.01.2013 toimunud kohtuistungil hagejat esitama kohtule andmed kostja üüritaval pinnal detailplaneeringu algatamise kohta. 4 2-12-3620
8. Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks Mustamäe linnaosa ajalehe juunist 2010.a (tl 120), kus on avaldatud artikkel kavandatava turu kohta kostja üüritavale parklapinnale. Kohtu nõudmisel hageja poolt esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringu algatamise taotlusest E. Vilde tee 75a ärimaale nähtub, et detailplaneering on algatatud 11.10.2010 (tl 111113). Kostja on esitanud tõendina kohtule kostja kirja hagejale (tl 129), milles kostja palub vähendada üürilepingus kokkulepitud üüri. Nimetatud kirjale saadetud hageja vastuse kohaselt puudub hagejal alus kostja vabastamiseks üüri tasumise kohustusest (tl 134). Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et tal oli Mustamäe Linnaosa Valitsuse juhtkonnaga kokkulepe üürist vabastamise kohta on paljasõnalised. 15.01.2013 toimunud kohtuistungil palus kostja oma vastuväidete tõendamiseks üle kuulata tunnistaja XXX. Kohus lükkas asja arutamise edasi, andes pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. 12.02.2013 toimunud kohtuistungile kostja tunnistaja XXX ei ilmunud. Kostja selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik tunnistajaga ühendust saada. Kohus jättis kohtuistungil tehtud suulise määrusega kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole taganud tunnistaja kohalolekut, vaatamata oma varasematele lubadustele ja samuti ei ole kostja taotlenud kohtu kaasabi tunnistaja kohtusse kutsumisel.
9. Kostja vastuväidete kohaselt oli hagejal tulenevalt üürilepingus kokkulepitust kohustus tasuda kostjale kompensatsiooni ühe kuu üürisumma ulatuses. Üürilepingu punkt 14 viitab üürilepingu lisatingimustele, mille punkti 8.2.
10. kohaselt on üürileandjal kohustus tasuma Linnarajatise üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingutingimuste punktis 11.3.
11. nimetatud alusel üürnikule kompensatsiooni summas, mis võrdub ühe kuu üüriga. Lepingutingimuste punkti 11.3.
12. kohaselt on üürileandjal õigus leping ühepoolselt ülese öelda planeeringute elluviimise huvide, teatades sellest üürnikule ette vähemalt 30 kalendripäeva. Puudub vaidlus selles, et pooled on üürilepingu lõpetanud 23.08.2010 poolte kokkuleppel (tl 59). VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled on 23.08.2010 sõlminud kokkuleppe lepingu muutmiseks ja kuna selles pole kokku lepitud üürileandja poolses kompensatsiooni maksmise kohustuses või üürniku üürist vabastamise kohustuses, siis pooled vastavat kokkulepet sõlminud ei ole ja seetõttu on kostja vastuväited hageja kompensatsiooni maksmise kohustuse kohta alusetud.
13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas kogutud tõendid ei tõenda, et poolte vahel oli kokkulepe kostja vabastamiseks üürilepingust tuleneva kohustuse täitmisest. Asjas kogutud tõendeid uurides on kohus jõudnud järeldusele, et kostja on ise loobunud üürilepingust tulenevast kompensatsiooni võimalusest. Kostja vastuväited selle kohta, et tal olid kokkulepped linnaosa valitsuse juhtkonnaga selle kohta, et kostja vabastatakse üüri maksmise kohustusest, on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 2 717.37 eurot.
14. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis summas 2 585.91 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmisena viivis lepingus kokkulepitud määras. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 7.
15. kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga päeva eest. Hageja palub kostjalt välja nõuda viivis summas 2 585.91 eurot ning viivis lepingus kokkulepitud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kuna kohus on hagi rahuldanud põhinõude osas, siis kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja nõuda viivis summas 2 585.91 eurot ja viivis 0,5 % päevas põhivõlgnevuse tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 5 2-12-3620
16. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule,

§ 174lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 6