TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-666 Otsuse kuupäev 30.09.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vadim Lebedevi kaebus Tartu Vanglalt kahju

) tulenevad kartserirežiimil viibivale kinnipeetavale piirangud, mille kohaselt piirdub kinnipeetava kartseriväline liikumisvabadus ainult võimalusega viibida vähemalt üks tund värskes õhus (VangS § 651). Nimetatud asjaolu tingib selle, et kartseris viibiv kinnipeetav ei saa spordisaali, kirikusse ega oma õigust osakonna piires vabalt liikuda. Usuliste vajaduste rahuldamiseks oli kaebajal võimalik avaldada soovi kohtuda kaplaniga enda kambris. Samuti ei ole kartseris viibivale kinnipeetavale lubatud kambris telerit või raadiot ega ilukirjandust (

§ 60lg 1).

Samas oli kaebajal võimalik, päevakajaliste uudistega kursis olemiseks, soovi korral küsida valvurilt lugemiseks üleriigilist ajalehte Postimees, mida on vangla tellinud igasse osakonda nii eesti kui vene keelsena. Sarnane olukord on ka sisseostude tegemisega. Kaebajal oli õigus osta asju, mis on kartseris kinnipeetavale lubatud (

§ 60

lg 1) ning seega puudus kaebaja soovitud ostude tegemiseks õigus (Riigikohtu 05.12.

1. a otsus nr 3-3-1-41-11). 2 Kõik kaebaja viidatud piirangud tulenevad kinnipeetavale tema kartserirežiimil viibimisest ning nende suhtes ei langeta vangla otsuseid üksikisikust lähtuvalt eraldi. Siinkohal märgib vastustaja, et kuna kaebuses puudub selgitus, kuidas ja kas üldse kõik kaebaja nimetatud piirangud temale ka reaalselt mõju avaldasid, siis on kaebaja kaebuse põhjenduseks lihtsalt kartseris viibivale isikule seadusest tulenevate piirangute blanketne loetelu, millel kaebaja jaoks reaalsed negatiivsed tagajärjed puudusid. Sellele, et kaebaja soovib hüvitist pelgalt seadusest tulenevate piirangute, aga mitte nendega kaasnenud kahjuliku tagajärje (kahju) tekkimise eest, viitab ka kaebaja poolt 16.03.
2. a kaebuses avaldatu, et: „ kõiki ülaltoodu ei nõua tõendamist, see nähtub seadusest …”.
3. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et tema kartseri kamber ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele või, et tema suhtes piirati ka neid õigusi, mis kinnipeetaval kartserirežiimil viibides on. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks olla temale vangla poolt hüvitatud kahju summa suurendamise aluseks ning seega ei ole kaebaja nõue põhjendatud. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Vadim Lebedevi kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
4. Käesolevas asjas on Vadim Lebedev esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes Tartu Vanglalt hüvitist summas 500 eurot selle eest, et ta kandis kartserikaristust koos sellest tulenevate piirangutega käskkirjade alusel, mis hiljem tunnistati kehtetuks.
5. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja viibis perioodil 07.10.
6. a – 16.10.
7. a õigusvastaselt kartseris kokku 9 päeva. Vastustaja maksis lähtudes väljakujunenud kohtupraktikast kaebajale alusetult kartseris viibimise eest mittevaralise kahju hüvitisena välja 57 eurot ja 51 senti (Riigikohtu 15.03.
8. a otsuse nr 3-3-1-93-09 järgi), s.o 6,39 eurot iga ööpäeva eest (ekvivalent 100 kroonile). Kaebaja nõuab lisaks 57 euro ja 51 sendi väljamaksmisele veel 500 eurot hüvitist, sest „seoses kartseris viibimisega said kannatada ka teised õigused“ (t.l 8).
9. Käesolevas asjas on vaja kindlaks teha, kas vangla kompenseeris lähtudes seadusest ja kohtupraktikast kaebajale õigesti 57,51 eurot seoses kartseris viibimisega ja kas seoses kartseris viibimisega said kannatada ka kaebaja teised õigused, s.o kas oli piiratud ja/või rikutud kaebaja teisi õigusi, mille piiramine või rikkumine ei kaasne otseselt kartseris viibimisega.
10. Kaebaja märgib (t.l 8), et kartseris viibimise ajal oli ta ilma jäetud kõigist eelistest, mis on seadusega ette nähtud: 1) liikumisvabadus; 2) televiisori vaatamine; 3) raadio kuulamine; 4) spordisaali külastamine; 5) vangla poest toiduainete ostmine; 6) telefonikõnede piiramine; 7) duši kasutamise piiramine; 8) raamatute lugemise keeld (ilukirjandus); 9) magamistarvete väljastamise piiramine; 10) elektriseadmete kasutamise keeld; 11) kiriku külastamise keeld; 12) sigarettide suitsetamise keeld. Kohtu arvates kaasnevad kaebaja poolt loetletud piirangud otseselt kartserirežiimil viibimisega ja kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja suhtes oleks rikutud muid õigusi.
11. Kaebaja poolt märgitud piirangud tulenesid kartserirežiimil viibimisest. Vastustaja maksis kaebajale alusetult kartseris viibimise eest rahalise hüvitise ja selle suurus on lähtudes kohtupraktikast küllaldane. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 3 Riigikohtu 15.03.
12. a otsuse nr 3-3-1-93-09 p 11 kohaselt võib õigusvastane kartserisse paigutamine olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja suhtes oleks olnud kohaldatud täiendavaid piiranguid peale nende, mis kaasnevad kartserirežiimiga või et talle oleks kartserirežiimil viibimisega kaasnenud täiendavaid kannatusi. Seega ei ole kaebajal õigust ja alust saada suuremat mittevaralise kahju hüvitist kui näeb ette kohtupraktika seoses alusetult kartseris viibimise ehk ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest. Riigikohtu 15.03.
13. a a otsuse nr 3-3-1-93-09 p-s 12 on märgitud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastaselt kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kohus leiab, et vastustaja õigustatult kompenseeris kaebajalt vabaduse võtmise hüvitisega summas 57 eurot ja 51 senti ja alust selle hüvitise suurendamiseks ei ole. Seega tuleb kaebaja 500 euro suurune kahjunõue jätta rahuldamata. Kaebajale tekitatud kahju suurus ei sõltu sellest, kas vastustaja hoidis kaebajat alusetult kartseris tahtlikult või hooletusest. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et RVastS § 9 lg 2 alusel on tal õigus suuremale mittevaralise kahju hüvitisele kui 57 eurot ja 51 senti, arvestades vastustaja süü vormi ja raskust. Kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks sekkunud kaebaja õigustesse ja vabadustesse rohkem, kui see tuleneb otseselt seadusest. Kaebajale ei olnud tekitatud rohkem kannatusi, kui need, mis tulid vahetult kartserikaristuse režiimist ehk seadusega ettenähtud režiimi järgimisest. Vastustaja märkis, et kartseris viibides on kinnipeetava liikumisvabadus piiratud, liikuda saab ainult üks tund jalutuskäigul viibides, mida kaebajale oli võimaldatud lähtudes VangS §
14. Kartseris viibiv kinnipeetav ei saa spordisaali, kirikusse ega oma osakonna piires vabalt liikuda. Usuliste vajaduste rahuldamiseks oli kaebajal võimalik avaldada soovi kohtuda kaplaniga enda kambris. Ta ei ole seda soovi avaldanud. Samuti ei ole kartseris lubatud teler, raadio või ilukirjandus (

§ 60

lg 1), kuid kaebajal oli võimalik soovi korral valvurilt küsida üleriigilist ajalehte Postimees (ka vene keeles). Kaebajal oli õigus osta asju, mis on kartseris lubatud (

§ 60lg 1), muude ostude tegemiseks tal õigus puudus.

1. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et kartseris viibimisega kaasnenud seaduses sätestatud piirangud oleksid talle kuidagi negatiivselt mõjunud. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebajale oleksid reaalselt saabunud negatiivsed tagajärjed seoses õiguspäraste piirangutega kartseris viibimise ajal.
2. Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 4