Obsah (9)

§ 363§ 5§ 436§ 428§ 122§ 123§ 131§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 07. jaanuaril 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallin

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on hagejale eelmenetluses selgitanud

§ 363sätteid (t/l 34, 44-45).

Samuti on kohus pooltele selgitanud

§ 5

, § 230 ja § 231 sätteid (t/l 142, 147-148).

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja loobus 08.11.2012.a kohtuistungil nõudest kostja vastu tunnistada XXXGaraažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011.a. üldkoosoleku päevakorra p. 3 ja 4 alusel tehtud otsuste tühisust, seega puudub vajadus selle nõude osas menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada menetlus otsust tegemata hageja nõude osas tunnistada XXXGaraažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011.a. üldkoosoleku päevakorra p. 3 ja 4 alusel tehtud otsuste tühisust.

1. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning 3 mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
2. Asjas ei ole vaidlust selles, et XXXGaraažiühistu likvideerija kutsus kokku 06.07.2011.a. üldkoosoleku (t/l 39-43). Üldkoosolek võttis muuhulgas päevakorra p. 2 all vastu otsuse garaažiühistu XXXliikmete nimekirja kohta ühes viitega eraldi nimekirjale ühistu liikmetest, kel ei ole kinnitavaid dokumente (t/l 42). Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt vaidles hageja likvideerija esitatud nimekirjale vastu ja tegi oma ettepaneku jaotada ühistu vara üksnes nende vahel, kellel on olemas dokumendid (t/l 42). Kohus käsitleb nimetatut vastuväitena MTÜS § 24 lg 3 mõttes, seega saab hageja nõuda viidatud otsuse kehtetuks tunnistamist.
3. Vaidlus on selles, kas nimetatud otsus on vastuolus kostja põhikirja või seadusega ning kas viidatud otsus rikub hageja õigusi. Hageja on seisukohal, et kostja on otsuse p. 2 vastuvõtmisega rikkunud hageja õigusi, kuivõrd nimetatud otsuse kohaselt kaotab hageja, olles üks kostja 123 liikmest, kostja osakapitali osade kindlaksmääramise ja vara võrdselt jaotamise õiguse. Päevakorra p. 2 on vastuolus kostja põhikirjaga. Kohtule 23.12.2011.a. esitatud menetlusdokumendis asus hageja seisukohale, et vastuolu on põhikirja p. 25, 27.11.2012.a. menetlusdokumendis viitas hageja mitmele põhikirja punktile, kuid ei toonud esile ega sisustanud täiendavalt väidetavat vastuolu põhikirjaga, lisaks asus hageja seisukohale, et üldkoosolek ei olnud pädev nimekirja vastu võtma, kuivõrd ühistu liikmete arvestus on ühistu juhatuse pädevuses.
4. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et päevakorra p. 2 alusel vastuvõetud otsus ei nõua 9/10 ühistu liikmete eelnevat nõusolekut. Ühistu põhikirja p. 25 kohaselt otsused kõikides küsimustes võetakse vastu lihtsal häälteenamusel, välja arvatud otsused ühistu põhikirja muutmisest, ühistu eesmärgi muutmisest, ühistu lõpetamise, jagunemise ja ühinemise otsustamisest, kus nõutakse põhikirja muutmiseks – üle 9/10 koosolekus osalejate häältest, ühistu eesmärgi muutmiseks, ühistu lõpetamiseks, jagunemiseks ja ühinemise otsustamiseks – 9/10 ühistu liikmete nõusolek, küsimuste ühistule kuuluva kinnisvara või vallasasjade registrisse kantud vallasvara võõrandamisest või koormamisest asjaõigusega otsustamiseks ja vastavate tingimuste kinnitamiseks – 9/10 ühistu liikmete nõusolek. Kohtu hinnangul ei ole päevakorra p. 2 alusel vastuvõetud otsuse näol tegemist ühegi ühistu põhikirja p. 25 sätestatud olukorraga ning seega ei kohaldu selle küsimuse otsustamisel 9/10 ühistu liikmete häälteenamuse nõue.
5. Lisaks on kohus seiskohal, et vaidlusalune otsus ei riku hageja õigusi, kuivõrd tegemist on deklaratiivse ja korraldusliku otsusega, mis ei tekita ei hagejale ega ka kostjale mingeid õigusi või kohustusi. Iseenesest kohus nõustub hageja seisukohaga, et liikmete arvestuse pidamine kuulub MTÜS § 12 lg 2 ning ühistu põhikirja p 36.10 alusel ühistu juhatuse pädevusse, kuid käesoleval juhul on üldkoosolek vaidlustatud otsusega määranud ühistu liikmete nimekirja, mis võib olla aluseks ühistu vara jaotamisel. Kohus on seisukohal, et garaažiühistu liikmete arv ei tulene üldkoosoleku otsusest, vaid see tuleneb teistest alustest, eelkõige asutamislepingust, osakute võõrandamislepingutest. Vaidlustatud otsus ise ei muuda ühistu liikmete arvu. Kohus selgitas seda hagejale 08.11.2012.a. kohtuistungil (t/l 148).
6. Vaidlust ei ole selles, et hageja ainukasutuses on tema osaku suurusele vastav garaažiboks (nr. 107). Seega hagejal ei ole õigust teistele garaažiboksidele ega teistel ühistuliikmetel hageja garaažiboksile. Ka pärast garaažiboksidest korteriomandite moodustamist ja liikmetele üleandmist jääb hagejale garaažiboksist reaalosa ja reaalosaks mitteoleva mõttelise osa kasutamisõigus. Seega ei riku vaidlustatud otsus hageja õigusi, ka ei ole 4 hageja esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, et vaidlustatud otsus on vastuolus seaduse või ühistu põhikirjaga, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
8. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 123

järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Riigikohus on 28.09.2011.a. kohtulahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-11 p. 33 asunud seisukohale, et käimasolevates kohtumenetlustes tuleb lähtuda

§ 123

ja määrata hagi hind jätkuvalt hagi esitamise seisuga.

§ 131lg 2 (13.09.2011.a.

redaktsioonis) kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind on 1 595 eurot. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine 14.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 15.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5