lg 1 alusel välja järgneval: pankrotivara suuruselt 12 801 eurot moodustab tasu 2 556 eurot, millel lisandub 11 % alumist piiri ületavalt osalt. Antud juhul moodustab ületav osa (13 878-12 801) 1 077 eurot, millest 11 % omakorda 118,47 eurot. Seega moodustab tasu alammäär koos maksudega 2 674,47 eurot. Arvestades menetluses tehtud töö mahtu, 12 enampakkumise väljakuulutamine, võlgniku korduvate elatise taotluste suhtes seisukohtade võtmine, pankrotivara tutvustamine kohapeal, taotleb pankrotihaldur endale alammäärast kõrgema tasu määramist summas 3 030 eurot. Esimeses rahuldamisjärgus on Nordea Bank Plc Eesti filiaalile välja makstud 6 970 eurot. Teistes rahuldamisjärkudes väljamakseid ei teostatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. 2/4 mõttelist osa kinnisasja aadressil XXX, registriosa numbriga XXX laekus 8 200 eurot. Kogu pankrotivara on realiseeritud. Teistelt isikutelt vara saada ei ole. Pankrotihaldur viis pankrotivara valitsemise käigus läbi järgmised toimingud: Pankrotivara ülevaatus. Pankrotivara enampakkumiste korraldamine, aktide vormistamine, kinnistamisavalduse koostamine ja esitamine. Võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga. Pankrotivõlgniku elatise taotlustega tutvumine, seisukohtade koostamine. Pankrotiseaduses sätestatud aruannete koostamine ning esitamine kohtule ja võlausaldajatele. Jaotusettepaneku ja lõpparuande koostamine ning esitamine võlausaldajale ja kohtule. Lähtudes eeldusest, et kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud halduri poolt taotletud summas, s.o. rahuldab haldurile tasu määramise taotluse, jäävad käesolevas pankrotimenetluses rahuldamata järgmised võlausaldaja nõuded: Võlausaldaja nimi Nordea Bank Plc Finland Eesti filiaal Tunnustatud nõue Raha ei saanud 73 883,57 65 683,57 Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ega esitada ei ole alust. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei kantud. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud on järgmised: ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 142,76 eurot pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 347,50 eurot ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused kokku 490,26 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu
Pankrotimenetluses leidis kinnitust, et alalise maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et maja ehitamiseks võetud eluasemelaenu ei suutnud võlgnik peale hästitasustatud töö kaotust enam teenindada. Kohtumääruse põhjendused 3 Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 26.09.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 26.09.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Halduri hinnangul XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on XXX(pankrotis) pankrotimenetluses jäänud raha saamata järgmiselt: Nordea Bank Plc Finland Eesti filiaal 65 683,57 eurot ulatuses.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 13 878 eurot ja palub alammäärast kõrgema tasu määramist summas 3 030 eurot. Võlgniku ainus võlausaldaja Nordea Bank Plc Finland Eesti filiaal on tutvunud lõpparuandega ning nõustunud selles esitatuga, sealhulgas halduri tasu suurusega. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Tulenevalt eelnevast kohus määrab XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 3 030 eurot. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks peale jaotusettepanekut tehtud kulutused summas 15,60 eurot, milleks on bürookulud. Kohus leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus halduri tehtud kulutused summas 15,60 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada, Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui 4 seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. XXXon 21.02.2012 esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldaja ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole võlgniku usaldusisiku osas ettepanekuid teinud. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.