Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 22§ 109§ 23§ 150

2-13-37322 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2013. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja num

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada XXXOÜ juhatuse liiget XXX kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. novembril
3. a kell 9.
4. Kui XXX vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist, määrata trahv või arest kuni 3 kuud.
5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Indrek Lepsoo’le tasuks 1 344 (üks tuhat kolmsada nelikümmend neli) eurot (sh käibemaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 58 (viiskümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada OÜ-le INC Partner (reg kood 11008111, a/a XXXXXXXXXXXXXX).
6. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus 12.08.2013.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul vara kokku 2 229.00 euro ulatuses, kohustused moodustavad kokku 258 528.96 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 05.09.
7. a määras kohus XXXOÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada osaühing XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Indrek Lepsoo.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 4 600 euro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on 330 475,27 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba

1. aasta lõpus, mil võlgniku omakapital oli negatiivne. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgniku juhatus osanike koosolekut kokku ei kutsunud, pankrotiavaldust kohtule tähtaegselt ei esitanud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatus on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 12.08.
2. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. 2 Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige äriplaani mitterealiseerumine. Samuti vead rahavoogude planeerimises ja riskide hindamises, sh vähene müügikäive, mille arvelt ei ole suudetud tagada piisavat kasumlikkust, et täita oma jooksvaid kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjus on käesolevas menetlusstaadiumis tuvastatu põhjal muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on enamiku oma varast 28.06.2013. a müügilepingu alusel võõrandanud OÜ-le XXX . Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et nimetatud müügitehing on tehtud turutingimustel ning olukorras, kus võlgnikul puudusid muud sissenõutavaks muutunud kohustused. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku summas 1 344 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 344 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 58 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3