← Eesti

2-13-11522/32

Obsah (8)§ 88§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 111§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 02.10.2013, Tallinn, tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht 2-13-11522 Tsiviilasja number Kentmann

§ 88lg 8 järgi.

7. Tõendid: kostja arved kuupäevadega 06.09.2011, 07.10.2011, 04.11.2011, 05.12.2011, 02.01.201, 02.02.2012, 01.03.2012, 02.04.2012, 02.05.2012, 18.05.2012 XXX OÜ-le; ekirjad 31.03.13 ja 16.07.2012. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et:

  1. a)12.08.2010 sõlmisid hageja ja kostja XXXinfosüsteemi arendus- ja juurutamistööde raamleping nr HIS-12/08/2010, millega kostja pidi hagejale tasuma 75 000 eurot + käibemaks (so 95 000 eurot).
  2. b)Vastavalt kokkuleppe punktile 4.1 kohustus kostja tasuma 50% võlasummast (so 45 000 eur) hiljemalt 31.12.2012 ning vastavalt punktile 4.3 ülejäänud 50% (so 45 000 eur) tasuma hiljemalt 31.03.2013 hagejale arveldusarvele (t/l 25),
  3. c)XXXAS väljastas 23.07.2012 arve nr 008694 võlasumma esimese osamakse kohta,
  4. d)06.03.2013 tasus kostja hagejale võlgnevust summas 7000 eurot,
  5. e)kokkuleppe punkti 8 järgi on kokkuleppest mistahes summa tasumisega viivitamisel korral viivis tähtaegselt tasumata summalt 0,1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (t/l 26). Eeltoodud asjaolusid hinnates, leiab kohus, et poolte vahel on leping, mis sätestab sellest tuleneva võlgnevuse tasumise kokkuleppe kooskõlas

§ 76lg 1.

8.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustustused täita vastavalt seadusele ja lepingule.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib 3 võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 111

lg 1 alusel võib võlgnik keelduda omapoolse kohustuse täitmisest vastastikuste kohustuse puhul seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud. Vaidlus on selle üle, kas kokkuleppe järgi olid hagejal kohustused kostja ees, mille täitmata jätmisel oli õigus kostjal keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Samuti on vaidlus selle üle, kas kostja tasutud summaga 7000 eurot võis hageja lugeda osaliselt tasutuks ka viivise. 9.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja selle nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

  1. Kostja on esitanud arved XXX OÜ-le, millega kostja soovib tõendada asjaolu, et hageja ja kostja vahel kokkulepitud ebakvaliteetsete tööde parandamiseks oli kostja sunnitud tegema kulutusi ligikaudu summa 70 000 eurot (t/l 83-93). Esitatud arvetest nähtuvalt oli viimase makse tähtaeg oli 01.06.
  2. 12.07.2012 sõlmisid pooled vaidlusaluse XXX süsteemi arendustööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja tööde eest võlgnetava summa tasumise kokkuleppe, millega kostja pidi hagejale tasuma 75 000 eurot + käibemaks (so 95 000 eurot). Selles kokkuleppest ei nähtu viiteid märgitud arveile ning summadele. Kui arvestada seda, et kostja viidatud arvete järgsed summad tuli tasuda 01.06.2012 ning pooled on sõlminud vaidlusaluse lepingu ja akti 12.07.2012, milles ei ole viiteid märgitud arveile ega selle alusel tasumisele kuuluvatele summadele, siis ei tõenda arved ja selle alusel tasumisele kuuluvad summad kostja väiteid, et kostja tegi ebakvaliteetsete tööde parandamiseks/uuesti tegemiseks kulusid 70 000 eurot. Nii ei ole poolte kokkuleppel võla tasumiseks ja esitatud arveil ja tasutud summal vastastikust seost ning seetõttu ei ole kostjal õigus keelduda kokkuleppe p 4.2 ja 4.3 tuleneva maksekohustuse täitmisest

§ 111lg 1 järgi.

Kostja väide, et pooltel oli kokkulepe projektirahade saamiseks arendustööde teostamiseks suurusjärgus 150 000-200 000 eurot aastas on kostja poolt tõendamata. Esitatud aktis ja kokkuleppes puudub pooltevaheline kokkulepe, mis sisaldaks lepingu täitmiseks vajalikke tingimusi või tingimusi, mille alusel oleks kokkuleppe sisu võimalik kindlaks määrata nii nagu kostja väidab ehk selliselt, et enne kui kostjal tekib kohustus p 4.2. ja 4.3 järgi summasid tasuda, peaks hageja eelnevalt tegema ülalviidatud investeeringud. Kostja ise pole vaielnud vastu sellele, et poolte vahel 12.07.2012 sõlmiti XXX süsteemi arendustööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja tööde eest võlgnetava summa tasumise kokkulepe, millega 4 kostja pidi hagejale tasuma 75 000 eurot + käibemaks (so 95 000 eurot). Seega on kostja ise tunnistanud omapoolseid kohutusi kokkuleppes toodud viisil ning mingeid tõendeid selle kohta, et vastava võlgnevuse tasumise korra või tähtaja muutmiseks oleks sõlmitud mõni uus kokkulepe, ei ole kostja esitanud. Kohtule kostja esitatud e-kirjadest 16.07.12 ja 31.3.13 (t/l 94,95) nähtub, et kostja teatab hagejale, et hagejapoolse vastupakkumiseta poleks nõustunud suurema summaga kui 50 tuh ning hageja märgib, et ta uuriks e-õppe toetuste teemat ja archimedest, et saaks demo teha. Samas ei nähtu nendest e-kirjadest konkreetselt millise sisu ja ulatusega õigused ja kohustused on hageja endale võtnud kostja ees. Veelgi enam ei nähtu sellest, et hageja oleks võtnud endale kohustuse kostja ees projektirahade saamiseks ja arendustööde teostamiseks 150 000-200 000 eurot aastas. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe

§ 9

lg 1 järgi tingimuses, et hagejal oli kohustus teha investeeringuid kostja väidetud ulatuses. Kuna tõendamist ei leidnud väide, et poolte vahel oli kokkulepe, et hagejal oli kohustus organiseerida projektirahad ja teha investeeringuid aastas 150 000 -200 000 €, siis ei ole õige ega tõendatud kostja väide, et need kohustused on hagejal täitmata. Eeltoodu tõttu ei saa kostja ka tugineda

§ 111lg 1 ning keelduda omapoolse, st kokkuleppe p 4.2, 4.3.

tuleneva võla tasumise kohustuse /75 000 eurot + käibemaks, kokku 95 000 eurot/ täitmisest. 11. Kostja tasus 06.03.2013 hagejale 7000 eurot. Seega täitis kostja lepingust tulenevat kosutust vaid osaliselt, rikkudes

§ 100mõttes kohustust, olles samal ajal viivituses.

Seega on hagejal õigus nõuda

§ 76

lg 1, 101 lg 1 p1, 6, ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamise eest lepingus kokkulepitud viivist 0,1 % päevas. 12. Selleks ajaks, st 06.03.2013 oli sissenõutavaks muutunud esimene osa ehk põhinõue summas 45 000 eurot (37500€+ käibemaks, tasumise aeg oli 31.12.12, lepingu p 4.2) ning lisaks oli kostja viivituses summas 2880 eurot. Lähtuvalt

§ 88

lg 8 arvestas hageja tasutuks viivitusintressid summas 2880 eurot ning seejärel ülejäänud summa 4120 eurot tasutuks põhinõudest. Kostja vaidles sellele vastu. 13.

§ 88

lg 8 sätestab, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega on kohtu seisukohalt hageja tõlgendanud

§ 88

lg 8 vääralt ning kostja poolt 06.03.2013 tasutud 7000 € tuleb maha arvata selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud põhinõudelt.

§ 88lg 8 ei sätesta tasutu arvestamist viiviste vaid intresside katteks.

Viivis on õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise korral, intress on nn tasu raha kasutamise eest. Seega ei ole viivis ja intress siiski samastatavad seaduse mõttes. Pooled ei ole väitnud, et kostjal oleks intressi tasumise kohustust, seda ei nähtu ka pooltevahelisest lepingust. Eeltoodu alusel ei olnud hagejal õigus kostja poolt 06.03.2013 tasutud 7000 € -st osa arvestada viiviste katteks. Nii oli kostja põhivõlga vähendanud 7000 euro võrra ning õige ei ole hageja väide, et kostja oli seda vähendanud 4120 euro võrra. 14. Kostja pole vaidlustanud seda, et ta pole tasunud kokkuleppe p 4.3 järgset teist osamakset , mis muutus sissenõutavaks 31.03.2013 (muutus sissnõutavaks käesoleva menetluse ajal ja 5 mida hageja nõudis avalduses 05.04.2013, lk 97jj). Seega rikub kostja kokkuleppe p 4.3 tulenevat tasu maksmise kohustus, olles viivituses. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda märgitud kohustuse täitmist ja viivist

§ 76lg 1, § 101 lg 1 p, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi. 15. Ts

MS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda viivist kindla summana kohtuotsuse tegemise aja seisuga (avaldus 02.09.2013 ja sealt edasi protsendina võlast kuni selle tasumiseni.

  1. Hageja palus viivise välja mõista kindla summana otsuse tegemise päeva seisuga ja edaspidi 0,1% päevas võlalt kuni selle tasumiseni. Arvestades ülaltoodut, on kostja võlgnevuses hageja ees 83 000 eurot (90 000-7000) ning viiviste osas 19102 eurot (viivised põhinõudelt 45 000 eurot kuni 06.03.2013, 64 päeva 2880 eurot; viivised põhinõudelt 45 000-7000=38 000 eurot kuni 31.03.2013, 25 päeva 950 eurot; viivised põhinõudelt 38 000+45 000=83 000 eurot kuni 02.09.2013, 154 päeva 12 782 eurot, viivised põhinõudelt 83 000 eurot kuni 02.10.2013 /otsuse tegemise päev/, 30 päeva 2460 eurot). Edaspidiselt kuulub viivis väljamõistmisele põhivõlalt alates 03.10.2013 0,1% päevas kuni põhivõla tasumiseni.
  2. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 83000 eurot ja viivist 02.10.2013 seisuga kokku 19102 eurot ja alates 03.10.2013 põhivõlalt 0,1% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Mis puudutab kostja väiteid, et viiviseid tuleks vähendada, siis kohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul on viivisenõue põhivõlast väiksem ega ole ebamõistlikult suur, seega ei kuulu viivis

§ 113lg 1 ja § 162 alusel vähendamisele.

Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind

  1. Põhinõue kuulus rahuldamisele osaliselt. Hageja soovis saada põhivõlana 85880 eurot (40880+45000), kuid kohus rahuldas põhinõude summas 83 000 eurot, mis teeb ca 97% nõutavast põhivõlast (83000/85880*100% on 96,6). TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad seega hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda.
  2. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1 järgi, arvestades algselt /12.03.2013/ esitatud nõuet ja viivist ja nõude suurendamist /05.04.13, täiendavalt sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise nõue/, vastavalt 101046,48 eurot. Protokolli parandamise taotlus
  3. Kohtuistungi 02.09.2013 kohta on koostatud protokoll. Kostja taotles protokolli parandamist 04.09.2013, millele hageja vastu ei vaielnud 06.09.
  4. Kooskõlas TsMS § 442 lg 5 ja § 53 lg 4 nõustub kohus kostja tehtud parandustega ja seega tuleb kanda 02.09.2013 protokolli
  5. leheküljele järgmised parandused: 6 -
  6. reas tuleb lugeda „ ilmaasjata“ asemel õigeks „ ilma selleta“. - Teksti „ .. P.S. Need on tõendid, mis tõendavad majandustööde kokkulepet“ asemel lugeda õigeks „... P.S. Need on tõendid, mis tõendavad arendustööde rahastamise kokkulepet“. - alt 4.-
  7. real tuleb teksti: „Kostjal on praeguseks juhtkond vahetunud“ asemel õigeks lugeda järgmine tekst: „Hagejal on praeguseks juhtkond vahetunud, mis võib olla tinginud suulise kokkuleppe unustamise“. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.