Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-09-44864, OÜ XXXs hagi KÜ XXX vastu 108 649.80 euro saamiseks. 23.10.2013.a edastasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ühtlasi paluvad pooled, seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega, tagastada OÜ Capital Kinnisvara kontole XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei esitanud omapoolset seisukohta menetluskulude jaotuse osas, seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
lg 4 tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 08.07.2009.a riigilõivu 100 000.00 krooni s.o 6 391.16 eurot (Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123). Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv tagastada hageja palvel OÜ Capital Kinnisvara arvelduskontole osaliselt, s.o summas 3 195.58 eurot.
lg 4 alusel võib kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud asjas on pooled kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega, millest tulenevalt on pooltel õigus esitada määruskaebus menetluse 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.