← Eesti

3-13-2223/14

Obsah (8)§ 268§ 7§ 269§ 10§ 274§ 4§ 121§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2223 Haldusasi OÜ Napr

) § 252 lg 7, § 280 lg 2 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Eesti Energia Kaevandused AS (hankija) avaldas 18.03.2013 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava hanke „Terastrosside ostmine“ (viitenumber 141649) hanketeate. Vastavalt nimetatud hanketeatele soovis hankija osta erineva läbimõõduga (26,557 mm) kahekordse põimega LK-RO tüüpi terassüdamikuga terastrosse (GOST7669-80) või nendega samaväärseid terastrosse sammuvatele ekskavaatoritele hankelepingu kestusega 12 kuud.
  2. Eesti Energia Kaevandused AS juhatuse 19.06.2013 otsusega nr 3649 otsustati kvalifitseerida ja tunnistada vastavaks OÜ Naprosaks Trading, AS Ost Steel ning ühispakkujate OÜ Progress Service ja OAO MMK METIZ pakkumused. Sama otsusega tunnistati edukaks ühispakkujate OÜ Progress Service ja OAO MMK METIZ pakkumus.
  3. OÜ Naprosaks Trading esitas 02.07.2013 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus tunnistada hankija 19.06.2013 otsus kehtetuks osas, millega hankija tunnistas ühispakkujate OÜ Progress Service ja OAO MMK METIZ pakkumuse vastavaks ja edukaks. 3-13-2223 Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas osaliselt 19.07.2013 otsusega nr 158-13/141649 OÜ Naprosaks Trading vaidlustuse ning tunnistas Eesti Energia Kaevandused AS juhatuse 19.06.2013 otsuse nr 3649 kehtetuks osas, millega tunnistati ühispakkujate OÜ Progress Service ja OAO MMK METIZ pakkumus edukaks.
  4. Progress Service OÜ esitas 29.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.07.2013 otsuse nr 158-13/141649 tühistamiseks. Tartu Halduskohus jättis nimetatud kaebuse 12.09.2013 otsusega rahuldamata. Progress Service OÜ esitas Tartu Halduskohtu 12.09.2013 otsuse peale 23.09.2013 apellatsioonikaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-1629 on apellatsioonikaebus menetlusse võetud.
  5. Avatud hankemenetluse

(141649)menetlusseisundist ning terastrosside laovarude vähenemisest tingituna algatas hankija 17.07.2013 hankemenetluse väliselt lihthanke (viitenumber 144929) „Terastrosside ostmine sammuvatele ekskavaatoritele“ lepingu kestusega kolm kuud.
  1. OÜ Naprosaks Trading esitas 26.07.2013 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija tegevusele. Vaidlustaja hinnangul oli kõnealuse lihthanke puhul tegemist sisuliselt ja olemuslikult esialgse avatud hankemenetluse paralleelmenetlusega, mistõttu oli hankija eksimuses hankemenetluse liigi valikuga. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 13.08.2013 otsusega vaidlustuse rahuldamata, misjärel sõlmis hankija lihthankes nr 144929 vastavalt 28.08.2013 ja 02.09.2013 hankelepingud AS-ga Ost Steel ja OÜ-ga Progress Service.
  2. 26.09.2013 algatas hankija uue avatud hankemenetluse (viitenumber 146426) „Terastrosside ostmine“ lepingu kestusega kuus kuud.
  3. Kuna sama hankeeseme osas toimub kohtuvaidlus, siis esitas OÜ Naprosaks Trading riigihangete vaidlustuskomisjonile 07.10.2013 Eesti Energia Kaevandused AS 26.09.2013 alustatud avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Terastrosside ostmine“ (viitenumber 146426) vaidlustuse, milles taotles riigihanke nr 146426 peatamist ja hankemenetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamist.
  4. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2013 otsusega nr 232-13/144929 jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati vaidlustajale riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p 6 alusel. Otsuse kohaselt puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus, kuna vaidlustuskomisjonil puudub pädevus seda liiki vaidluste lahendamiseks. RHS § 126 lg 1 p 5 kohaselt on vaidlustuskomisjoni pädevuses vaidlustuse rahuldamisel hankija otsuste kehtetuks tunnistamine või hankija kohustamine viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Seega on pakkuja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku kaebeõigus vaidlustusmenetluses piiratud õigusega esitada vaidlustus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks (analoogselt tühistamiskaebusega halduskohtumenetluses) või hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks (analoogselt kohustamiskaebusega halduskohtumenetluses). Taotlust hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (analoogselt tuvastamiskaebusega halduskohtumenetluses) enne hankelepingu sõlmimist vaidlustusmenetluses esitada ei saa. Kuna kõik vaidlustuses esitatud põhjendused on seotud esitatud taotlusega, mille rahuldamine ei ole vaidlustuskomisjoni pädevuses ning vaidlustaja ei väida, et hanke alusdokumentides pakkujale või pakkumusele esitatud tingimused iseenesest rikuksid tema õigusi või kahjustaksid tema huve, siis ei esine vaidlustuses ka kõrvaldatavaid puudusi RHS § 122 lg 2 mõttes. Asjaolu, et vaidlustaja taotluse lahendamine ei kuulu vaidlustuskomisjoni pädevusse, ei tähenda, et vaidlustajal puuduks võimalus kaitsta ennast hankija tegevuse eest nn paralleelmenetluste läbiviimisel. RHS § 108 lg 2 kohaselt võib Rahandusministeerium riikliku järelevalve teostamisel teha hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija rikub hankemenetluse käigus riigihangete seadust ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda kõiki asjaolusid arvestades hankemenetlust jätkata. 2
(7)3-13-2223 Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja ongi pöördunud riigihanke nr 146426 osas järelevalve taotlusega Rahandusministeeriumi poole. 10. OÜ Naprosaks Trading esitas 21.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2013 otsuse nr 232-13/144929 tühistamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt. Vaidlustuskomisjon käsitles vaidlustust põhjendamatult tuvastamiskaebusena ning hindas pealiskaudselt hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimise mõistet. See, kas hanke alusdokument on õigusaktidega vastavuses või mitte, tuvastatakse vaidlustusmenetluse käigus vaidlustuskomisjoni poolt. Seega ei saa olla ebakorrektne vaidlustuses esitatud taotlus hankemenetluse alustamise õiguspärasuse tuvastamiseks. Hanke alusdokumendi õigusaktidele vastavuse hindamisel ei ole oluline üksnes selle sisu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, vaid alusdokumendi avaldamise õigusvastasus tervikuna. Vaidlustuse läbivaatamata jätmine saab olla üksnes äärmuslik meede, seda eriti tingimustes, kus piiratud kaebeõiguse tõttu minetab kaebaja võimaluse kohtulikule õiguskaitsele. Vaidlustuskomisjon ei ole otsuses selgitanud, mille tõttu vaidlustuskomisjon ei pidanud vajalikuks võimaldada vaidlustajal täpsustada vaidlustuse motiive ning taotlusi. Kaebaja ei nõustu vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et riikliku järelevalve teostamine antud hankeasjas tagab vaidlustajale piisava õiguskaitse. Nimelt ei ole riiklik järelevalve haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 kohaselt haldusmenetlus HMS tähenduses;

ei võimalda kaebeõigust riikliku järelevalve seisukohtade, otsuste, ettekirjutuste osas; riikliku järelevalve menetlustulemite osas kaebeõiguse regulatsioon RHS-s puudub. Seega tagab riigihangete asjades piisava õiguskaitse üksnes kohustusliku eelmenetluse etapi läbimine. Kaebaja peab kohaseks, et kohus lähtuks

§ 268

lg 1 laiendavast tõlgendusest, mille kohaselt ka juhul, kui vaidlustuskomisjon on jätnud vaidlustuse läbi vaatamata, on isikul õigus esitada halduskohtule kaebus eeldusel, et vaidlustuskomisjon jättis vaidlustuse õigusvastaselt läbivaatamata. Seda toetab tõhusa õiguskaitse põhimõte hankeasjades ning kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2006 määrus nr 3-05-479 ja 23.09.2009 määrus nr 309-1706). Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus Eesti Energia Kaevandused AS poolt 26.09.2013 alustatud hankemenetluse (viitenumber 146426) peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hankemenetluses nr 146426 avaldatud hanketeatest tulenevalt on kõigil huvitatud isikutel võimalik hankes osalemiseks edastada oma pakkumised hiljemalt 12.11.

  1. Kuna pakkumuste esitamine on huvitatud isikutel, s.h kaebajal seotud rahaliste kulutuste tekkimisega, siis on ebamõistlik, kui nende kulutuste vajalikkus tuleneb õigusvastaselt korraldatud hankemenetluses osalemisest. Kui hankemenetluse nr 146426 korraldamine on õigusvastane, siis hankija õigusvastase tegevusega ei tohiks halveneda kaebaja majanduslik olukord. Hankemenetluse nr 146436 korraldamise peatamata jätmine kahjustab pöördumatult kaebaja huve esialgses hankemenetluses nr
  2. On ilmne, et tegemist ei ole hankeplaani järgse hanketegevusega. Hankija on selgelt väljendanud, et täiendavate hangete korraldamise vajaduse on tinginud vajadus piisava laovaru kindlustamiseks. Kuna esialgses vaidlustatud hankemenetluses nr 141649 puudub hankijal igasugune õiguslik takistus paremuselt järgmise pakkujaga (kaebajaga) hankelepingu sõlmimiseks, siis viitab lepingu mittesõlmimine otseselt hankija püüdele kaebajaga lepingu sõlmimist vältida. Sama hankeeseme järjepidev hankimine erinevate riigihangete raames ei ole käsitletav täiendava hankekoguse vajaduse tekkimise ega 3

(7)3-13-2223 laovaru tagamisega. Laovaru tagaks hankelepingu sõlmimine kaebajaga hankemenetluses nr
  1. Hankija tegevus on hankemenetluse korraldamise läbipaistvust, konkurentsitingimusi ja esmases hankes osalenud kaebaja õigustatud ootust lepingu sõlmimisele otseselt kahjustav. Kuna kirjeldatud tegevuse õigusvastasust on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-65-11, on selle korraldamise fakt iseseisvaks aluseks 26.09.2013 alustatud hankemenetluse nr 146426 korraldamise peatamiseks.
  2. Tallinna Halduskohus tagastas 23.10.2013 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse ja resolutsiooni p-ga 2 jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus põhjendas määrust järgmiselt. Kaebusest nähtuvalt on riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine seotud vaidlustuse esemega, mistõttu tõlgendab kohus kaebust viisil, et riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust ei ole vaidlustatud

§ 268

lg 2 kohaselt eraldiseisvalt, vaid kaebuse põhiesemeks on Eesti Energia Kaevandused AS riigihankes „Terastrosside ostmine“ (viitenumber 146426) hankemenetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamine.

§ 7lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi.

Käesoleval juhul on kaebus esitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2013 otsusele nr 23213/144929, mille vaidlustamine on seotud vaidlustuse esemega, mistõttu tuleb menetlusosaliste ringi määramisel lähtuda

§ 269

lõikest 1.

§ 269

lg 1 kohaselt on hankeasjas vastustajaks hankija, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatakse vaidlustuskomisjoni otsust ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta. Seega on käesolevas asjas vastustajaks hankija Eesti Energia Kaevandused AS, mille asukoht on äriregistri teabesüsteemi järgi Ida-Viru maakonnas Jõhvis. Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 kohaselt kuulub Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu tööpiirkonda.

§ 10

lõikes 1 sätestatakse, et kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi.

§ 10lg 2 kohaselt annab kohus asja üle pärast määruse jõustumist.

Üleandev kohus võib teha edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Arvestades hankeasja läbivaatamise tähtaega, loeb kohus hankeasja menetlusse võtmise otsustamise (

§ 274lg 1 ja § 120 lg 1) samuti edasilükkamatuks menetlustoiminguks.

Tulenevalt

§ 268

lg-st 1 võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis.

§ 268

lg 1 kitsal tõlgendamisel ei saaks lugeda kohtueelset menetlust läbituks ainuüksi seetõttu, et puudub riigihangete vaidlustuskomisjoni sisuline otsus. Käesoleval juhul aga peab kohus põhjendatuks lähtuda laiendavast tõlgendusest, mille kohaselt ka juhul, kui riigihangete vaidlustuskomisjon on jätnud vaidlustuse läbi vaatamata, on pakkujal õigus esitada halduskohtule kaebus

§ 268

lg 1 alusel eeldusel, et riigihangete vaidlustuskomisjon on jätnud vaidlustuse läbi vaatamata õigusvastaselt. Sellist tõlgendust toetab tõhusa õiguskaitse põhimõte ning varasem kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-479, Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2009 määrus haldusasjas nr 3-09-1706). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks kontrollida, kas VAKO on jätnud kaebuse esitaja vaidlustuse läbi vaatamata õigusvastaselt. Kaebaja eesmärgiks on 26.09.2013 alustatud hankemenetluse (viitenumber 146426) „Terastrosside ostmine“ lõppemine (hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega). Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt ei ole kaebaja eesmärgiks, et riigihange nr 146426 viiakse läbi muudetud 4

(7)3-13-2223 (õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viidud) hanketeate alusel, mistõttu leiab kohus, et riigihangete vaidlustuskomisjon on õigustatult leidnud, et 07.10.2013 vaidlustuses esitatud taotluse näol on tegemist riigihanke nr 146426 hankemenetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamise taotlusega. Kuna RHS § 126 lg 1 p 5 kohaselt on vaidlustuskomisjoni pädevuses vaidlustuse rahuldamisel hankija otsuste kehtetuks tunnistamine või hankija kohustamine viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega, siis on riigihangete vaidlustuskomisjon õigesti järeldanud, et kaebeõigus on vaidlustusmenetluses piiratud õigusega esitada vaidlustus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks või hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks ning taotlust hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks enne hankelepingu sõlmimist vaidlustusmenetluses esitada ei saa. Kui kaebaja leiab, et Rahandusministeerium on riikliku järelevalve teostamisel rikkunud kaebaja õigusi, siis saab lähtudes

§ 4

lg-st 1 ja § 37 lg-st 2 kaebaja halduskohtus vaidlustada Rahandusministeeriumi haldusakti või toimingu, samuti kooskõlas RHS §-ga 129 esitada riigihanke korraldamisel hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse hankijale, riigihangete vaidlustuskomisjonile või kaebuse halduskohtule. Käesoleval juhul on riigihangete vaidlustuskomisjon tagastanud kaebaja vaidlustuse, kuna vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus, ning tagastamine oli õiguspärane. Seetõttu ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ning kaebus kuulub

§ 121lg 1 p 4 alusel selle esitajale tagastamisele.

Kuna kohus tagastas kaebuse selle esitajale, siis esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldatud.

  1. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 28.10.2013 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 23.10.2013 määruse tühistamiseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas ja taotleb esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Kaebaja esitas 04.11.2013 halduskohtule määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks ka osas, millega kaebus tagastati. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. OÜ Naprosaks Trading palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.10.2013 määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ning vaadata kaebus läbi koos halduskohtu määrusele esitatava põhikaebusega. OÜ Naprosaks Trading kordab halduskohtule 21.10.2013 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi ning märgib täiendavalt järgmist. Kuna halduskohus ei ole 21.10.2013 esitatud kaebust sisuliselt menetlenud, siis ei ole kohus ka tuvastanud, kas kahjuliku tagajärje oht eksisteerib või kas kaebus on perspektiivitu või mitte. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist ei saa otsustada üksnes formaalsetel alustel. Kuna kaebaja eeldab esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel enda õiguste kahjustumist või ohtu nende õiguste kahjustumiseks, siis tuleb eeldada kohtu poolt taotlusele sisulise hinnangu andmist. Halduskohus seda ei teinud. Kaebuse osas ei ole halduskohtumenetlus lõppenud. Kaebajal on säilinud õigus läbi määruskaebuse taotleda kaebuse menetlusse võtmist ja halduskohtu määruse tühistamist. Esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraseks lahendamiseks on vajalik kaebuse perspektiivikuse hindamine.
  3. Eesti Energia Kaevandused AS vaidleb 01.11.2013 kirjalikus vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ja palub määruskaebuse rahuldamata jätta. Kuna vaidlustusmenetluses on kaebeõigus piiratud õigusega esitada vaidlustus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks või hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks ning taotlust hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks enne hankelepingu sõlmimist vaidlustusmenetluses esitada ei 5

(7)3-13-2223 saa, on vaidlustuskomisjon vaidlustuse õigesti tagastanud. Sellest tulenevalt ei saa vastavalt

§ 268

lg-le 1 lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ning rahuldada ei saa ka esialgse õiguskaitse taotlust. Arvestades asjaolu, et hankemenetluste nr 146426 ja 141649 puhul ei ole tegemist osalise või täieliku kattumisega hankeeseme osas, on kaebus ka oma sisult perspektiivitu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja palus vaidlustuskomisjonil tuvastada hankemenetluse nr 146426 alustamise õigusvastasus. Sama taotluse esitas kaebaja halduskohtule, kuid kaebuse põhjendustes palutakse nimetatud hankemenetlus ka kehtetuks tunnistada. Vaidlustusest, kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk hoida ära hankemenetluse nr 146426 läbiviimist, et hoida kokku kaebaja kulutusi uue pakkumise tegemiseks, ning tagada, et hankemenetlus nr 141649 viidaks kohtumenetluse järel lõpule. Kaebaja arvates on need hanked sama eseme kohta ning terastrosside ostmise korral uue hankega ei pruugi olla vajalik enam sama kauba ostmine juba käimasoleva hankemenetluse tulemusel.
  2. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustuskomisjonil on vaidlustuse saamisel selgitamiskohustus tõhusate ja vaidlustuse eesmärgile vastavate nõuete esitamiseks. Olukorras, kus vaidlustuses esitati lihthanke alustamise õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille esitamist RHS § 117 lõigetes 2-3 ette pole nähtud, tuleb vaidlustuskomisjonil anda vaidlustuse esitajale RHS § 122 lg 2 alusel tähtaeg vaidlustuse puuduste kõrvaldamiseks, näidates ära, milline nõue on vaidlustuskomisjoni arvates sobiv vaidlustuse esitaja eesmärgi saavutamiseks.
  3. Hankija alustas käesoleval juhul avatud hankemenetluse, esitades selle alustamise kohta hanketeate. RHS § 117 lg 2 p 1 kohaselt võib vaidlustuse esitada hanketeate peale. RHS § 126 lg 1 p 5 võimaldab hanketeate vaidlustuskomisjoni otsusega kehtetuks tunnistada. Seetõttu oleks vaidlustuskomisjon pidanud kaaluma vaidlustuse esitajale tähtaja andmist vaidlustuses kohase nõude esitamiseks ja vaidlustus tulnuks läbi vaadata, kui puudused tähtajaks kõrvaldatakse. Sellise puuduse saab kõrvaldada ka halduskohtus.
  4. Käesoleval juhul ei saa aga asuda seisukohale, et kaebaja oleks oma eesmärgi saavutanud hanketeate kehtetuks tunnistamise nõude esitamisega. Ringkonnakohtu arvates puuduksid sellel nõudel eduväljavaated, sest hanketeade hankemenetluses nr 146426 ei ole õigusvastane. Riigikohtu halduskolleegium selgitas, nagu kaebaja õigesti viitab, et õiguspärane ei ole korraldada uut hankemenetlust sama eseme suhtes, mille üle toimub vaidlus vaidlustuskomisjonis või kohtus. Sama eseme suhtes mitme paralleelse hankemenetluse läbiviimisel puudub vähemalt ühes hankemenetluses hankeeseme tegeliku soetamise kavatsus. Pelgalt uue hankemenetluse alustamine ja selle registreerimine uue viitenumbriga riigihangete registris ei tähenda, et tegemist oleks uue riigihankega RHS § 2 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 12). Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu arvates aga tegemist sama hankeesemega. Hankeeset ei erista hankemenetlustes nr 141649 ja nr 146426 üksnes hankelepingu kehtivuse aeg, vaid ka andmed soetatavate trosside kohta. Tõsi, käesolevas asjas vaidlustatud hankemenetluses soovitakse soetada neid kaupu, mida soovitakse osta ka hankemenetluses nr 141649, ent väiksemas koguses ja mitte kõiki. Uues hankemenetluses ei soovita osta 26,5 mm, 28 mm ja 30 mm läbimõõduga terastrossi; 39 mm terastrossi soovitakse soetada 2000 m, kuid hankes nr 141649 soovitakse seda osta 10620 m; 45,5 mm läbimõõduga terastrossi soovitakse osta hankes nr 146426 500 m, kuid hankes nr 141629 3860 m; 52 mm terastrossi soovitakse osta kokku 14690 m, kuid hankes nr 141629 18800 m; 57 mm terastrossi soovitakse osta 9070 m, kuid hankes nr 141649 17040 m. Erinevused kogustes ei tulene lihthanke nr 144929 tulemusel sõlmitud hankelepingutes näidatud kogustest, sest nime6

(7)3-13-2223 tatud hanke raames soetatud terastrosside kogused olid veelgi väiksemad. Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et hankijal on ostetavat kaupa vaja pidevalt ning laovarude lõppemise korral ei ole võimalik tal oma tegevust ellu viia. Sellises olukorras, kus hankemenetlus on peatatud, on põhjendatud väiksemas koguses kauba kiire soetamine uue riigihankega väiksemas koguses, sest hankemenetluse nr 141649 eesmärki ei saavutata. Riigikohtu seisukoht puudutas olukorda, kus ühe hankemenetluse tulemusel hankelepingu sõlmimise korral puudub hankijal vajadus teise hankemenetluse lõpule viimiseks. Käesoleval juhul sellise olukorraga aga tegemist ei ole. 19. Seetõttu ei ole hankemenetluse nr 146426 läbiviimine ja sellekohase hanketeate avaldamine õigusvastane ning kaebus on perspektiivitu.

§ 249

lg 3 alusel tuleb kaebuse eduväljavaate puudumist esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse võtta. Arvesse tuleb võtta ka hankija vajadust oma tegevuse täitmiseks terastrossid kiiresti soetada, arvestades, et hankemenetlus nr 141649 on peatatud. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kaebuse perspektiivituse ja hankija huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks kaalukuse tõttu jätta rahuldamata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.