Kostja keeldus hageja palvet rahuldamast ning lubas küsimuse lahendada omanike üldkoosolekul 09.08.2010.a. Hageja ei saa kasutada oma kaasomandit põhjusel, et kostja omavoliliselt takistab hagejal oma mõttelise osa kasutamist. Ringkonnakohtu 26.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-47790 tunnustati, et korteriühistu omavoliliselt ehitas parkla 2007 aastal rikkudes seadust, sest vastavalt MTÜS § 21 lg 3, 24¹ lg 1 ei kuulunud antud otsuse vastuvõtmine korteriühistu pädevusse. Hageja palub kohaldada kostja suhtes sunnimeedet tagamaks hagejale takistamatu juurdepääs parklale elamu aadressiga XXX hoovis. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja ei eita fakti, et Ringkonnakohtu 01.10.2010 otsuse järgi KÜ XXX 14.11.2007 üldkoosoleku protokolli nr 22 punktide 1-5 sätestatud otsused (ühistu territooriumile autoparkla ehitamine, autoparkla plaani kinnitamine, parkimiskohtade jaotuskava ja parkimiskohtade kasutamise eeskirja kinnitamine ning konkreetsete parkimiskohtade kasutamise õiguse kahele korteriomanikule kinnitamine) olid tunnistatud kehtetuks kuna 14.11.2007 otsuste puhul on tegemist kostja üldkoosolekuga ja mitte korteriomanike otsustega. Kostja on nõus antud kohtuotsusega ja seoses sellega oli 25.05.2010 korteriomanike koosolek kokku kutsutud ja läbi viidud Korteriomandiseaduse ja Asjaõigusseaduse kohaselt. XXX elumaja territooriumil autoparkla korraldamise ja parkimiskohtade kasutamise eeskirjade kinnitamise küsimused on seotud sellega, et elamu ees ei olnud spetsiaalselt seadistatud parkimiskohti, sõidukeid pargiti kaootiliselt ja ka haljasalale. Kõigile korteriomanikele ei jätkunud ruumi sõidukite parkimiseks, kuna tihtipeale olid elamu ette pargitud võõrad sõidukid. 10.05.2010 pandi välja teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. 25.05.2010 korteriomanike üldkoosolekul osales 39 korteriomanikku 59 korteriomanikust, kellele kuulub 2105,6 m2 kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Seega kostja hinnangul oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Korteriomanikud võtsid otsused vastu vastavalt päevakorrale häälteenamusega. Üldkoosoleku otsused võeti vastu korteriomanike huvidest lähtuvalt. Vastavalt korteriomanike otsusele otsustati elamu juurde kinnistatud 3670 m2 suurune maatükk, mida siiani oli kasutatud korteriomanike poolt nendele kuuluvate autode 2 parkimiseks, ümbritseda piirdega, kuhu tulevad jalgvärav ja autovärav ning iga parkimiskoht märgistatakse eraldi. Kuivõrd see nõudis lisakulutusi, otsustasid korteriomanikud, et parkla rajamise eest tasuvad need korteriomanikud, kes soovivad märgitud parkimiskohti kinnisel territooriumil kasutada. Vastavalt korteriomanike otsusele korraldati parkimine nii, et 28 parkimiskohast 27 on kinnitatud konkreetsetele korteriomanikele ja üks parkimiskoht on vaba. Hageja seda vaba kohta kasutada ei soovi, kuna ta ei taha maksta parkimiskoha korraldamise eest. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole kaasomandi korrashoiu kulutusi teistele kaasomanikele hüvitanud, siis ei ole tal ka õigust kasutada kaasomandi majandamisest saadavat vilja s.o korrastatud parkimisalal asuvad parkimiskohta. Kostja juhib tähelepanu sellele, et elamu territooriumil asetsevat parklat on võimalik läbida, kuna jalakäijatele ei ole mingisuguseid takistusi tehtud. Parkimiskohtade korraldamisel paigaldati väravad, et territooriumile ei siseneks võõraid sõidukeid. Lisaks on elumaja territooriumil olemas 4 tasuta parkimiskohta kasutamiseks kõikidele majaelanikele ja korteriomanikele. 21.06.2011 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus osales 27 korteriomanikku 59-st korteriomanikust. Antud üldkoosolekul arutati hageja avaldust parkimiskoha taotlemise kohta. Üldkoosolekul otsustati talle anda võimalus parkida oma autot (autosid) parkimisplatsil tänavapoolsel KÜ territooriumil
lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama sätte lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust, ja lg-s 5 kehtestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega võivad kaasomanikud
lg-st 1 tulenevalt kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (vt selle kohta Riigikohtu
Ka korteriomandiseaduse sätete kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eset kasutada omavahelise kokkuleppe või häälteenamuse alusel tehtud otsuse kohaselt. Samas piiritleb seadusandja küsimused, mille lahendamise reeglites võib kokku leppida ühel või teisel viisil, 4 kasutades tavakasutuse mõistet. Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab aga KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi valitsemist reguleerib KOS § 15, mille lg-s 3 märgitakse, et korteriomanikud võivad kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna nimetatud KOS § 15 lg-s 6. Juhul kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1 järgi korteriühistu, kes teeb seda korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Kolleegium leiab, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad ka
lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus. Seega ei ole korteriühistu majandustegevus samastatav kaasomanike kokkuleppega. Kohus on seisukohale, et eeltoodust tulenevalt ei saa XXX elamu hoovis, mis kuulub kõigi XXX korteriomandi omanike mõttelise osa hulka, parkimiskorra kindlaksmääramist otsustada MTÜS § 22 lg 1 alusel KÜ XXX üldkoosolekul korteriühistu liikmete elamuse otsusega ega KOS § 12 lg 2 alusel XXX korteriomanike üldkoosolekul XXX korteriomanike enamuse otsusega. XXX elamu hoovis parkimiskorra kindlaksmääramist saab
lg 1 ja KOS § 12 lg 1 alusel reguleerida üksnes kõigi korteriomanike kokkuleppega. Eelnimetatud Riigikohtu lahendi punktis 11 on Riigikohus selgitanud, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul parkimiskohtade kindlaksmääramise) kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kindlaksmääramist kohtumenetluses. Kohtule ei ole esitatud XXX korteriomanike kokkulepet XXX elamu hoovis parkimiskorra tingimuste kindlaksmääramiseks. Hageja palub kohustada kostjat tagada hagejale takistamatu juurdepääs elamu aadressil XXX sisehoovis asuvale parka territooriumile.
kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
lg 4 tulenevalt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et puudub XXX korteriomanike kokkulepe XXX elamu hoovis parkimiskorra tingimuste kindlaksmääramiseks. Sellest tulenevalt on hagejal kui XXX korteriomanikul
lg 1 tulenev õigus XXX elamu hoovis asuvat parkimisala kui temale kuuluva korteriomandi mõttelist osa vallata ja kasutada. Hageja leiab, et ta ei saa kasutada oma kaasomandit põhjusel, et kostja omavoliliselt takistab hagejal oma mõttelise osa kasutamist. 5 Vaidlust pole selle üle, et hagejale on tagatud jalgsi juurdepääs XXX elamu aiaga piiratud hoovi, kuid hageja ei saa oma autoga parkida XXX elamu aiaga piiratud hoovi. Vaidlust pole selles, et XXX elamu aiaga piiratud hoovi parkimist korraldab kostja. Selleks, et hageja saaks oma autoga parkida XXX elamu aiaga piiratud hoovi tuleb hagejal maksta kostjale 10 000 krooni (639,1 eurot) parkimisplatsi ehitamise eest ja parkimisvärava puldi eest 1000 krooni (63,91 eurot). Kohus leiab, et XXX elamu aiaga piiratud hoovi autoga juurdepääsu lubamine üksnes sellisel juhul kui korteriomanik maksab kostjale parkimisplatsi ehitamise eest 639,1 eurot näol on tegemist hageja omandi rikkumisega, sest sellega on piiratud hageja omandi kasutamist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja valdust ei ole rikutud kuna elamu territooriumil asuvat parklat on võimalik vabalt läbida, kuna jalakäijatele ei ole mingeid takistusi tehtud. Kuna puudub korteriomanike poolt kokku lepitud XXX kinnistu kasutamiskord, millega oleks kitsendatud XXX elamu piirdeaiga ümbritsetud hoovis asuva parkimisala kasutamist hageja poolt või kokku lepitud elamu XXX parkimisala kasutamise tingimused korteriomanike poolt, siis on hagejal
§-st 68 tulenev õigus pääseda oma sõiduautoga XXX elamu hoovis asuvasse parklasse. Kostjal puudub õiguslik alus hagejal selleks takistusi teha. Kostja on leidnud, et hageja valduse rikkumisest tulenev vaidlus on kaasomanike vaheline vaidlus ning korteriühistu kui maja majandamiseks loodud juriidiline isik sellesse vaidlusesse ei puutu. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on omandiõiguse rikkumise tõttu toimuva õigusvaidluse puhul omandiõiguse rikkuja, kelleks käesoleval juhul on KÜ XXX. KÜ XXX15.08.2007 toimunud juhatuse koosoleku protokollist nr 20 nähtub, et KÜ XXX juhatus on otsustanud panna välja kuulutuse avalduse esitamiseks parkimiskohtade soovitajatele, kes finantseerivad parkla ehituse ja avalduste alusel kokku kutsuda autoomanike koosolek ja paigaldada liiklusmärgid, mis lubavad parkida ja peatuda KÜ territooriumil valdaja loal, märkide eirajate sõidukite teisaldamise võimalusega (I kd tlk 145). KÜ XXX 19.09.2007 autoomanike koosoleku protokolli kohaselt kokku tulnud autoomanikele esitati tutvumiseks parkimiskohtade plaan, mille järgi on võimalik rajada kinnisesse hoovi 29 parkimiskohta ja ühe parkimiskoha orienteeruvaks maksumuseks tuleb 10 000 krooni (I kd tlk 146). XXX parkimiskorralduse eeskirjade kohaselt asetsevad parkimiskohad kahes piirkonnas: suletud piirkonnas, mis asetseb maja taga aiaga piiratud alal, märgistatud 28 kohta. Kohad on kindlaks määratud autoomanikele ja avatud piirkonnas, maja esisel aiaga piiramata alal, märgitud 4 kohta. Kohad pole kindlaks määratud autoomanikele. Suletud piirkonnas saavad parkimiskoha kasutamise õiguse autoomanikud, kes esitasid avalduse ning on tasunud KÜ poolt esitatud arve alusel 10 000 krooni parkimiskohtade väljaehitamiseks ja 1000 krooni värava puldi ja automaatika omandamiseks, kellega KÜ on sõlminud kasutamislepingu (I kd tlk 148). KÜ XXX arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on parkla väljaehitamise ja autopuldi eest tasutud XXX korteriomanike poolt KÜ-le XXX( I kd tlk 152154). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjat tuleb kohustada tagada hagejale takistamatu juurdepääs elamu aadressil XXX sisehoovis asuvale parkla territooriumile. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 6 TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.