KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.juunil 2013 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6758 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Riiklik sü

§ 311, 312, 314,315, kohus Otsustas : Õigeks mõista Margus Denisjuk süüdistuses Kar

S § 212 lg. 1 järgi. Õigeks mõista Erkki Pekkonen süüdistuses KarS § 212 lg. 1 järgi. Tõkendid tühistuvad kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud jätta riigi kanda.

§ 181lg.

1 alusel hüvitada riigil Margus Denisjukile menetluskuluna kaitsele tehtud kulutus 6733(kuus tuhat seitsesada kolmkümmend kolm ) eurot ja 84 senti.

§ 181lg.

1 alusel hüvitada riigil Erkki Pekkonenile menetluskuluna kaitsele tehtud kulutus 3160 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend )eurot. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest(

§ 319

lg.1,2) Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 20.juunist 2013. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Käesolevas kriminaalasi 1-11-6758/kriminaalasjas 10260100134/

§268

lg 2 alusel 16.10.2012 esitatud muudetud süüdistus: „Margus Denisjuk’i süüdistatakse selles, et tema koos Erkki Pekkonen’iga, eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, kutsusid esile järgmise kindlustusjuhtumi: 17.12.2009.a kella 19.00 paiku Elva – Tartu maanteel Elva viadukti ja Waide motelli vahelisel teelõigul sõitis Erkki Pekkonen enda poolt juhtud sõiduautoga Volvo S80, registreerimisnumbriga XXX kiirusel suurusjärgus 75 km/h otsa Margus Denisjuki juhitud seisvale sõiduautole Chrysler Voyager, registreerimisnumbriga XXX . Eelkirjeldatud viisil esile kutsutud kindlustusjuhtumi kohta esitasid Margus Denisjuk ja Erkki Pekkonen järgmisel päeval, s.o 18.12.2009.a kahjuteate kindlustusandjale If P&C Insurance AS, mille alusel oleks pidanud kindlustusselts seoses sõiduki Volvo S80 põhjustatud kahjuga välja maksma hüvitise kogusummas 300 000 krooni (19173,49 eurot). Kindlustushüvitise saamise eesmärgil esitasid mõlemad sõidukijuhid kindlustusandjale enda poolt esile kutsutud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigeid andmed kindlustusandja If P&C Insurance AS-le esitatud kahjuteates 18.12.2009 ja seletuses 22.01.

1. M.Denisjuk ja E.Pekkonen lõid kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse väites, et mõlema liikuva sõiduki kiirus vahetult enne kokkupõrget oli ligikaudu 90 km/h ning kokkupõrke põhjustas objektiivne vajadus vältida ootamatult teele ilmunud takistust ehk otsasõitu teele hüpanud metsloomale. Kokkupõrge tegelikult selliselt ei toimunud, vaid tegemist oli tahtliku kokkupõrke põhjustamisega eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist. Kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja juhtumi kohta ebaõigete andmete esitamise tulemusel oleks kindlustusandja pidanud välja maksma sõiduautole Chrysler Voyager tekitatud kahju sõiduki Volvo S80 liikluskindlustuse lepingu alusel vastavalt avariieelsele turuhinnale summas minimaalselt 150 000 krooni (9586,74 eurot) ning sõiduautole Volvo S80 tekitatud kahju kaskokindlustuse lepingu alusel vastavalt avariieelsele turuhinnale summas minimaalselt 150 000 krooni (9586,74 eurot). Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis kindlustusandja sõidukite maksumuse sõiduki omanikele välja maksmata. Sellega pani Margus Denisjuk toime KarS § 212 lg 1 kvalifitseeritud kuriteokindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomine eesmärgiga kindlustusandjalt saada kindlustushüvitist. Erkki Pekkonen’i süüdistatakse selles, et tema koos Margus Denisjuk’iga , eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist, kutsusid esile järgmise kindlustusjuhtumi: 17.12.2009.a kella 19.00 paiku Elva – Tartu maanteel Elva viadukti ja Waide motelli vahelisel teelõigul sõitis Erkki Pekkonen enda poolt juhtud sõiduautoga Volvo S80, registreerimisnumbriga XXX kiirusel suurusjärgus 75 km/h otsa Margus Denisjuki juhitud seisvale sõiduautole Chrysler Voyager, registreerimisnumbriga XXX . Eelkirjeldatud viisil esile kutsutud kindlustusjuhtumi kohta esitasid Margus Denisjuk ja Erkki Pekkonen järgmisel päeval, s.o 18.12.2009.a kahjuteate kindlustusandjale If P&C Insurance AS, mille alusel oleks pidanud kindlustusselts seoses sõiduki Volvo S80 põhjustatud kahjuga välja maksma hüvitise kogusummas 300 000 krooni (19173,49 eurot). Kindlustushüvitise saamise eesmärgil esitasid mõlemad sõidukijuhid kindlustusandjale enda poolt esile kutsutud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigeid andmed kindlustusandja If P&C Insurance AS-le esitatud kahjuteates 18.12.2009 ja seletuses 22.01.
2. M.Denisjuk ja E.Pekkonen lõid kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse väites, et mõlema liikuva sõiduki kiirus vahetult enne kokkupõrget oli ligikaudu 90 km/h ning kokkupõrke põhjustas objektiivne vajadus vältida ootamatult teele ilmunud takistust ehk otsasõitu teele hüpanud metsloomale. Kokkupõrge tegelikult selliselt ei toimunud, vaid tegemist oli tahtliku kokkupõrke põhjustamisega eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist. Kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja juhtumi kohta ebaõigete andmete esitamise tulemusel oleks kindlustusandja pidanud välja maksma sõiduautole Chrysler Voyager tekitatud kahju sõiduki Volvo S 80 liikluskindlustuse lepingu alusel vastavalt avariieelsel turuhinnale summas minimaalselt 150 000 krooni(9586, 74 eurot) ning sõiduautole Volvo S80 tekitatud kahju kaskokindlustuse lepingu alusel vastavalt avariieelsele turuhinnale summas minimaalaselt 150 000 krooni( 9586, 754 eurot). Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis kindlustusandja sõidukite maksumuse sõiduki omanikele välja maksmata . Sellega pani Erki Pekkonen toime KarS § 212 lg.1 järgi kvalifitseeritud kuriteokindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise, eesmärgiga kindlustusandjalt saada kindlustushüvitist. Süüdistatavad Erkki Pekkonen ja Margus Denisjuk end ei kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses süüdi ei tunnistanud. Nad väitsid, et avarii toimus põhjusel ,et metskits oli tulnud teele. Kohtumenetluses nad väitsid, et nad ilmselt pidurdasid enne avariilist sõidukite kokkupõrget. Nad kinnitasid et toimunud liiklussituatsioonis ei teinud nad midagi valesti; samuti ei ole nad kindlustusfirmale valeandmeid esitanud ning nad ei ole soovinud kindlustusfirmat petta. Kohtu põhjendid Käesolevas kohtumenetluses ei ole menetluspoolte- ringkonnaprokuröri Marge Püss`i ühelt poolt ja süüdistatavad Erkki Pekkonen ,Margus Denisjuk`i ning nende kaitsjate Katrin Johansoni ja Indrek Sirk`i vahel vaidlust selles, et süüdistusaktis kirjeldatud liiklusavarii toimus ning kahju, mis oli märgitud süüdistusaktis oli avariiga tekitatud. Ringkonnaprokuröri Marge Püss jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde ning oli seisukohal, et süüdistatavad Margus Denisjuk ja Erkki Pekkonen on andnud kindlustusandjale IF PC Incurance AS antud seletustes valeandmeid avarii toimumise kohta ning liiklusavarii oli sõidukijuhtide poolt tekitatud, et saada kindlustushüvitist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt jõudsid liiklusõnnetuses osalenud Margus Denisijuk ja Erkki Pekkonen LS § 169 lg 4 p-des 1-4 toodud alusel liiklusõnnetuse asjaoludes sündmuskohal kokkuleppele ning seetõttu puudus neil ka seadusest tulenev kohustus politseile liiklusõnnetusest teatada. Arvestades aga toimunut ning avariiga tekitatud kahjusid, oleks olnud mõistlik siiski politsei kutsuda sündmuskohale ning fikseerida sõidukite asendid pärast avariid, et hilisemaid ebatäpsusi menetlusdokumentides vältida. Käesolevas kriminaalasjas on algdokumentideks Margus Denisjuki ja Erkki Pekkoneni poolt If Kindlustuse AS-le esitatud kahjuteated nendes esitatud lühikeste seletustega liiklusõnnetuse asjaoludest, samuti avariiosaliste sõidukijuhtide Margus Denisjuki ja Erkki Pekkoneni seletuskirjad IF Kindlustuse AS-le 22.01.2010 ( 1 kd. tl. 60-61 ja tl. 62-63). Tähelepanuvääriv on asjaolu, et avariis osalenud juhid ei kirjutanud 22.01.2010 seletuskirju omakäeliselt, vaid need seletused koostati neid küsitledes ning nad kirjutasid seletustele alla. Seega kui mõni asjaolu jäi seletustesse märkimata, siis tulenes see kindlustusandja- poolsest küsitluse mahust. Margus Denisjuk ja Erkki Pekkonen kirjutasid neile seletustele alla, kinnitades seletustes toodu õigsust. Seletusse kirjutamata asjaolude puudumist ei saa neile ette heita ning käsitleda seda valeandmete esitamisena kindlustusandjale kindlustushüvise saamise eesmärgil. Margus Denisjuk on oma 22.01.2010 seletuskirjas (1 kd. tl. 62-63 ) väitnud, et sõitis Chrysler Youageriga 17.12.2009 kella 19 ajal Elvast Tartu poole. Peale Vaide motelli 1-1,5 km oli ta näinud ähmaselt vasakut kätt teepervel metslooma varju. Vastutulev auto reageeris loomale, ning sattus vastassuunavööndisse. Margus Denisjuki juhitav auto kiirus võis olla 80-90 km/h. Kokkupõrke tagajärjel Margus Denisjuki auto tegi pirueti ja jäi samale teepoolele (paremale)esiotsaga Rõngu poole. Samuti tegi pirueti vastutulev auto- jäädes teepeenrale suunaga Tartu poole. Kohtuistungil antud ütlustes(
3. kd. tl.153- 156 pöördel) Margus Denisjuk selgitas, et näinud metslooma vastutuleva auto tuledes kumas, hakkas tema pidurdama, kuid vahemaa vastutuleva autoga oli kiiresti kahanemas ning ta ei jõudnud kokkupõrget vältida. Samuti pidurdas ta ka seepärast, et vältida otsasõitu teele tulevatele võimalikele teistele loomadele, sest alati on oht, et ühele loomale järgneb teine loom. Tema juhitava sõiduki Chrysler kiirus sai tunduvalt väiksemaks, vajadusel suutnuks ta teise looma teele ilmumisel peatuda. Kummagi auto juht avarii tagajärjel kehavigastusi ei saanud. Kohapeal saadi kokkuleppele, et Erkki Pekkonen oli avarii põhjustamises süüdi, sest sõitis vastassuunavööndisse. Otsustati autod kohapealt autotreileriga ära pukseerida. If Kindlustuse AS-le teatati avariist järgmisel hommikul. Kahjujuhtumit menetles If Kindlustuse kahjukäsitleja Ü.K. . Kahjuavaldus ja seletus esitati Ü.K. Respom Auto kontoris. Mõni aeg hiljem andis Margus Denisjuk ja Erkki Pekkonen ka seletuse küsitlemise teel If Kindlustuse esindajale. Neid küsitleti ja pandi vastused kirja. Seletuse luges ta läbi ja kirjutas alla. Sõidukiirus, mis seletusse sai, oli kiirus enne ohusituatsiooni tekkimist. Sõidukite asend pärast avariid oli üldjoontes sama, kui Lembit Teesalu ekspertiisiaktis toodud. Sõiduki Chrysler nurk maantee suhtes võis olla mõningal määral teistsugune. Seletuse andmisel kindlustusandja esindaja oli huvi tundnud, kas kas tema sõidukijuhina oli ületanud lubatud sõidukiirust; põhirõhk oli sõidukiirusel. Margus Denisjuki ütlusel suutis ta sõidukiirust vähendada võib olla 30 km/h kiiruseni. Margus Denisjuk tunnistas , et tema seletus IF kindlustuse esindajale ei olnud täielik, sest sõiduki pidurdamist ei ole seletuses kirjas. Seletuskirja andes ei laskunud ta detailidesse, vastas mis küsiti. Margus Denisjuki ütlustel oli raske hinnata, kui kaugelt ta nägi teel metslooma, võib olla 90 meetri , võib-olla 50 meetri kauguselt. Juhistaaži on 17 aastat ning ta pidas end kogemustega sõidukijuhiks. Margus Denisjuk tunnistas, et oli seletust andes ütelnud , et nägi teel hüppava metslooma varju, sest siis oli ta nii avariisituatsioonis arvanud. Margus Denisjuk oma ütlustes tunnistas, et ei teinud sõidukjuhina midagi valesti ning ei andnud põhjust liiklusavarii toimumiseks. Süüdistatava Erkki Pekkoneni ütlustest kohtus( 1 kd. tl. 151- 153) nähtub, et tema sõitis enne metslooma teel ääres märgates 90 km /h. kiirusega sõites Tartu poolt. Tee ääres paremal pool metslooma/metsakitse märgates tegi ta kiire kõrvalepõike oma sõidurajalt vastassuuna vööndisse, et mitte loomale otsa sõita; manöövrit tehes ta ka pidurdas. Kõik toimus nii kiiresti, et asjaolusid täpselt ei suuda meenutada. Ta mäletab, et pidurdas instinktiivselt. Ta nägi vastutuleva auto tulesid, kuid ei osanud arvestada, kui kaugel see auto on; ta ei soovinud oma manöövriga avariid tekitada . Seletuses, mille ta andis mõni aeg hiljem IF kindlustuse töötajale, võeti temalt küsimuste vastuste vormis Elvas Kesk tänaval pubis. Põhiline huvi oli olnud seletuse võtjal sõidukiiruse osas, s.t ,millise kiirusega sõidukijuhid sõitsid. Erkki Pekkonen selgitas kohtus, et tema soovis sõita sõbra elukohta Elvasse XXX , aga mitte Elva viadukti kaudu, sest seal oli teeremondid ning Elva linn oli üles kaevatud ; seepärast ta sõitiski teist teed, sest see tee oli antud juhul paremini läbitav. Erkki Pekkoneni sõnul tegeleb ta ATV spordiga ning omab ka normaalseid sõidukijuhi kogemusi. Pärast sõidukite kokkupõrget tuli sündmuskohale Innar Raamat ning aitas sõidukid treileriga ära transportida Respom Auto territooriumile. Järgmisel hommikul teatati avariist kindlustusele. Erkki Pekkonen tunnistas kohtus, et seletuses, mille IF kindlustuse esindaja neilt võttis, kõiki asjaolusid kirja ei pandud. Temale oli tundunud, et pidurdamise faktile kindlustusandja esindaja tähelepanu ei pööranud ning ka tema ei osanud seletust andes sellele tähelepanu pöörata. Pidurdamine ohtu märgates on automaatreaktsioon sõidukijuhil ning ka tema eeldatavasti pidurdas metslooma tee ääres nähes. Maanteekiirus enne ohu tekkimist võis olla 80-90 km/h. Kohus on seisukohal, et metslooma sattumine sündmuse ajal maanteele on usutav fakt. Vaatamata sellele ,et avariipaik ei ole kohas, kus on hoiatusmärk „metsloomad teel“ , on siiski tõenäoline metsalooma teele sattumine. Mõlemad sõidukijuhid seda kinnitasid ning seda väidet ümber lükata ei ole alust. Metsloomad võivad liikuda teede läheduses ka väljaspool väljakujunenud ning liiklusmärkidega tähistatud radasid. Seega kohus peab Erkki Pekkoneni ja Margus Denisjuki väidet metsalooma teel sattumisest tõeseks, samuti nende selgitusi metslooma käitumise kohta teealal. Seega oli Erkki Pekkoneni manööver mööduda metsloomast/kitsest põhjendatud, kuid ei olnud põhjendatud sõit vastassuuna vööndisse. On tõenäoline , et lähitulede valguses võis mõlemale sõidukijuhile metslooma märkamine jääda hilinenuks , arvestades vastutuleva auto tuledest mõningast pimestamist ning nn. nähtamatu musta ala teket autojuhi vaateväljas. Seega on usutav ja vastavuses autolaternate valguse neeldumise põhimõtetega, et metslooma märkamine jäi Erkki Pekkonenile hilinenuks, samuti ka Margus Deńisjukule hilinenuks. Erkki Pekkoneni reaktsioon pidurdada oli loogiline; reaktsioon lahendada olukord vastassuuna vööndisse sõitmisega aga riskantne ja vastuolus liikluseeskirjadega, praegusel ajal liiklusseadusega. Margus Denisjuki käitumise hindamisel võib tõdeda , et ohu ilmnemisel ja vasttuleva auto tuledest tingituna nähtavuse puudumisel talitas ta õigesti, kui vähendas kiirust ning ei muutnud sõidusuunda ega pööranud teepeenrale, mis oli juhile piiratud nähtavusega ala, tulenevalt vastutuleva auto tuledest. Sõit teepeenrale selles situatsioonis on riskantne ning seda just teepervel olla võiva valgustamata jalakäija või jalgratturi tõttu. Nagu kohtuistungil süüdistatavate Erkki Pekkonen ja Margus Denisjuk ütlustest selgus, küsitles neid 22.01.2010 kindlustusseltsi esindaja, vormistas nende vastuste põhjal seletused (tl. 60- 61 ja tl. 62-63). Seletustes ei ole kategooriliselt väidetud, et enne avariid nad sõidukijuhtidena ei pidurdanud. Näiteks sisaldub Erkki Pekkoneni seletuskirjas lause“ Avariile eelnevalt ma vist ei jõudnud pidurdada“ Kindlustusselts IF P&C Insurance AS on aga pöördumises Lõuna Prefektuurile( tl. 6468)esitanud teesi, et enne avariid kumbki juht pidurdada ei jõudnud. Vaadates aga Margus Denisjuki seletust( tl 62- 63) ei ole kindlustusseltsi esindaja Margus Denisjukilt küsinudki seletuse koostamisel, kas enne avariid Margus Denisjuk pidurdas. Seega ei sisalda algtõend piisavat informatsiooni avariile eelnenud ja avarii asjaolude kohta. On loomulik ja loogiline, et maanteel avariisituatsiooni sattunud sõidukijuhid siiski suurema ohu ärahoidmiseks instinktiivselt pidurdavad, seda juba oma elule ja tervise säästmise eesmärgil. Erkki Pekkonen ja Margus Denisjuk on ka kinnitasid kohtus, et nad kindlasti ka pidurdasid suurema ohu ärahoidmiseks. Kohtueelne menetleja on pöördumises Lõuna Prefektuuri poole need olulised asjaolud jätnud tähelepanuta. See kõik, mis seletustes kirjas on ju õige ,kuid küsitluse teel koostatud seletused võinuksid olla detailsemad. Ei ole põhjendatud küsitletavatele ette heita valeandmete esitamist kindlustusseltsile selliselt kindlustusseltsi esindaja poolt koostatud seletuste eest. Süüdistavad Erkki Pekkonen ja Margus Denisjuk on oma eelkäsitletud küsitlemise teel koostatud seletustes kirjeldanud avariis osalenud sõidukite asendit pärast avariid. Süüdistavate ütlustel käisid nad kindlustusandja esindajaga järgmisel päeval sündmuskohal ja püüdsid meelde tuletada sõidukite asendid pärast kokkupõrget. Arvestades aga sellega, et liiklusavarii toimus talvisel õhtul pimedal ajal ning järgmisel päeval valgel ajal sündmuskoha vaatlusel võidi tahtmatult eksida autode asukoha märkimisega pärast avariid, on võimalik ja Erkki Pekkoneni ja Margus Denisjuki poolt küsitlusel esitatud andmed autode asukoha kohta pärast avariid võisid olla ebatäpsed. Sündmuskohale tuli pärast avariid treiler ning sõidukijälgi oli sellest tulenevalt rohkem ning avariis osalenud sõidukite rehvide jälgede asendi määretlemise tegi see raskendatuks. Tähtis on ka see, et avarii toimus pimedal ajal ning järgmisel päeval valgel ajal sündmuskohta määrates, oli eksimise võimalus sõidukite avariijärgsete asendite määramisel. Neid puudujääke seletustes ei ole aga põhjendatud käsitleda tahtlikult valeandmete esitamisena või ebaõige ettekujutuse loomisena kindlustusandjale. Erkki Pekkoneni ja Margus Denisjuk`i poolt on kindlustusseltsile IF P&C Insurance AS esitatud kahjuteate, milles on ka kujutanud nende poolt juhitavate ning avariis osalenud liiklusvahendite asendit enne avariid(liiklusõnnetuse skeem)( 1 kd. tl. 1.kd. tl. 86 ja tl. 89), milles on lühikese seletuses kirjeldanud avarii toimumise asjaolusid. Erkki Pekkoneni sõidurajale paremale oli sattunud metsloom, mille tõttu Erkki Pekkonen tegi sõidukiga Volvo S 80 manöövri, ületades sõidutee telgjoone ning sõitis osaliselt vastassuunavööndis; manöövrist tulenevalt toimus kokkupõrge vastassuunast sõitva sõidukiga. Ka kahjuteates esitatud selgitus ühtib hiljem kindlustusandjale antud selgitusega ning kohtu arvates valeandmeid see ei sisalda. Seega ei ole põhjendatud süüdistuse väide , et Erkki Pekkonen ja Margus Denisjuk andsid kindlustusandjale IF Kindlustuse AS valeandmeid liiklusõnnetuse ajaolude kohta Sõidukite tehniliste passide koopiatest( 1 kd. tl. 87 ja tl. 96 ) nähtub, et sõidukid olid liisinguautod. Margus Denisjuki sõiduk Chrysler Youager oli Danske Bank AS Eesti filiaali omand ja Erkki Pekkoneni juhitud sõiduk Volvo S 80 oli Hansa Liising Eesti omand. Tl 90 – 95 on fotod avariis osalenud sõidukitest. Sõidukite vigastused on suured ning tulenevalt kandevkere talade deformatsioonist oli sõidukite taastamine ebaotstarbekas. IF kindlustuse AS kahjukäsitleja Ü.K. Liikluskahju teade ( 1 kd. tl. 98) sisaldab avariis osalenud sõidukite andmeid , ka märget „täishäving“. Tunnistaja Ü.K. ütlustel( 1.kd. tl. 52-56 pöördel) tema mäletas käsitletavat avariisündmust. Margus Denisjuk oli temale helistanud ning ta oli lubanud Elvasse kohale sõita. Avariilised sõidukid olid Respom Auto hoovil ning seal ta need sõidukid ka üle vaatas. Vormistati kahjuavaldused Oli selge, et neid autosid ei ole mõttekas taastada, lähtudes vigastuste suurusest . Käesolevas kriminaalasjas teostatud liiklustehniline ekspertiis (
4. kd.tl 69- 72) Lembit Teesalu poolt ning lisana fototabelid (tl.73 -81) kinnitavad Margus Denisjuki ja Erkki Pekkoneni poolt juhitavate sõidukite kokkupõrget, sõidukite vigastusi. Ekspertiisi lähteandmetena olid eksperdile antud avariis osalenud sõidukite asenditest pärast avariid. Modelleerimise tulemusel on ekspertiisiga saadud teave avariist ning ekspert on andnud arvamuse. Ekspertiisiakti( tl.69- 72) sissejuhatavas osas on eelandmetena kirjas“… Väidetavalt põhjustas kokkupõrke möödapõige ootamatult sõiduteele jooksnud metskits ning mõlema sõiduki liikumiskiirus oli kokkupõrke hetkel 90 km/ h „. Seega on eksperdile esitatud eelandmetes avariiosaliste sõidukite kiirus kokkupõrkel 90 km/h. Ekspert on lähtunud ekspertiisi tegemisel temale antud andmetest. Lembit Teesalu liiklustehnilises ekspertiisis võeti aluseks menetleja määrus, kus on märgitud sõidukite kiiruseks kokkupõrke hetkel 90 km/h , summeeritud kiiruseks 180 km/h. Menetluses on selgunud , et Erkki Pekkonen ja Margus Denisjuk ei ole deklareerinud, et nende poolt juhitavate sõidukite kiirus kokkupõrke hetkel oli 90 km/h. Sellist selgitust ei ole süüdistatavad oma selgituses kindlustusandjale andnud. Avariis osalenud sõidukijuhtide seletused koostati nende küsitlemise teel. Kui menetleja mõnede asjaolude kohta esitas ebapiisavalt küsimusi , siis ei tähenda see seda, et sõidukijuhid Erkki Pekkonen ja Margus Denisjuk oleks esitanud kindlustusandjale valeandmeid. Erkki Pekkoneni ja Margus Denisijuki ütlused kohtus avarii asjaolude kohta ning nende pidurdamise kohta on eluliselt usutavad. Liiklustehnilisel ekspertiisil võeti aluseks sõidukite kokkupõrke momendil olevaks kiiruseks 90 km /h ; see mõjutas ekspertiisitulemust ning ebatäpsed lähteandmed sõidukite kokkupõrke ajal kiirustes mõjutasid eksperdi järeldusi. Eksperdile antud andmed ei vastanud tegelikele algandmetele. Süüdistus toetub Lembit Teesalu ekspertiisiarvamusele, mille kohaselt tekkinuid vigastustest saab järeldada, et üks Chrysler seisis või liikus kuni 10 km/h ja Volvo kiirus sai olla 75 km/h. Kohtuistungil on Lembit Teesalu selgitanud, et lähtuti algkiirustest ning sõidukite asendist pärast kokkupõrget. Lembit Teesalu kohtus antud selgitusel (protokolli lk. 4

§ 7lg.

3 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlus kriminaalmenetluses tõlgendada süüdistatavate kasuks. Käeoleval juhul ongi kohtul tekkinud kahtlus ekspert Lembit Teesalu arvamuse osas , et Chrysleri kiirus oli kokkupõrke ajal kuni 10 km/h. Kohus loeb usaldusväärseks Magus Denisjuki poolt kohtus antud ütlusi selles, et ta enne avariid pidurdades Chrysleri kiiruse 30 km/ h. Samuti loeb kohus usaldusväärseks Erkki Pekkoneni ütlused avarii toimumise asjaolude kohta. Kohus ei näe ka süüdistatavatel Erkki Pekkonenil ja Margus Denisjukil motiivi kindlustuskelmuse toimepanemiseks sõidukitega ,mis ei kuulunud neile vaid olid liisinguautod. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus süüdistatavad Erkki Pekkoneni ja Margus Denisjuki õigeks neile esitatud süüdistuses KarS § 212 lg. 1 järgi, sest nende tegudes puudus süüteokooseis. Nad ei kutsunud kindlustusjuhtumit esile ega ei esitanud IF Kindlustuse AS-le ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi kohta kindlustushüvituse saamiseks. Kõik menetluskulud jätta

§ 181alusel riigi kanda.

Margus Denisjukile hüvitada menetluskuluna kaitsjatasu 6733, 84 eurot ja Erkki Pekkonenile kaitsjatasu 3160 eurot. Kohtunik :