3-13-1134/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-1134 Määruse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks menetleda kaebaja poolt
2. aprillil 2013 esitatud vaiet ja tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas nr 313-
5. Määrus saata kaebajale koos tõlkega vene keelde.
6. Kaebus tagastada kaebajale peale määruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Halduskohtusse saabus
8. mail 2013 Nikolai Lilitškini venekeelne kaebus, milles N. Lilitškin palub kohustada vanglat võtma tema
9. aprillil 2013 esitatud vaie menetlusse ja tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna vangla ei võtnud esitatud vaiet menetlusse.
10. Tartu Halduskohus jättis
11. juuni 2013 määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks on, et vangla lõpetaks õigusvastase tegevuse ja menetleks kaebaja
12. aprillil 2013 esitatud vaiet vaidemenetluses. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-st 4 asus kohus seisukohale, et vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine on erandlik võimalus, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on iseseisvalt rikutud kaebaja õigusi, lahus vaidemenetluse esemest. Kohus osutas, et kui kaebaja leiab, et tema vaie on tagastatud või jäetud menetlusse võtmata õigusvastaselt on tal õigus pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Kohtul on sel puhul kohustus hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ning võtta õigusvastase vaidemenetluse korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita. Sellest tulenevalt tegi kohus kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et vaidlustada kohtus konkreetset vangla haldusakti või toimingut, millega seoses
13. aprilli 2013 vaie oli vanglale esitatud. 1 Juhul, kui kaebaja jääb esialgselt esitatud nõude juurde, siis kohustas kohus kaebajat selgitama, kuidas vaideotsus rikub tema subjektiivseid õigusi, eraldiseisvalt vangla haldusaktist või toimingust, mille peale vaie esitati. Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et kaebuse puuduse kõrvaldamata jätmise korral kaebus tagastatakse.
15. juunil 2013 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini avaldus puuduste kõrvaldamiseks haldusasjas nr 3-13-1134 esitatud kaebuses. Avalduses jääb kaebaja endiselt seisukohale, et soovib vaidlustada tema vaide menetlusse võtmata jätmise. Kaebaja märgib, et on kohtu otsustada, kas ja kuidas kaebuse nõuet muuta. Kohtu seisukoht
16. Kohtule esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses jäi kaebaja esitatud nõude juurde, märkides, et kohus võib enda äranägemise järgi kaebuse nõuet muuta. Kaebaja ei esitanud nõuet vangla konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamiseks, millega seoses
17. aprilli 2013 vaie oli vanglale esitatud. Avalduses ei ole toodud põhjendusi, millest nähtuks kuidas vaidemenetluse toimingud või nende tegemata jätmine iseseisvalt kaebaja õigusi rikub. HKMS § 41 lg 1 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib dispositsioonipõhimõte, mis väljendub selles, et kaebajal on ainuõigus määratleda asja läbivaatamise ulatus. Seega ei saa kohus kaebuse nõuet muuta.
18. Kaebaja nõudest kohustada Tartu Vanglat kaebaja vaiet menetlema järeldab kohus, et kaebaja peab ka ise oma õigusi rikkuvaks eelkõige
19. aprilli 2013 vaidega vaidlustatud Tartu Vangla haldusakti või toimingut. Vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine rikub kaebaja õigusi seetõttu, et kaebaja vaidega taotletud eesmärk on jäänud saavutamata. Kohus jääb
20. juuni 2013 määruses antud selgituse juurde, et sellises olukorras on kohaseks kaebaja õiguste kaitse viisiks halduskohtule kaebuse esitamine vaide eseme nõudes.
21. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada iseseisev kaebus nende Tartu Vangla haldusaktide või toimingute peale, mille osas kaebaja kohtuliku kontrolli teostamist vajalikuks peab. Iga kaebuse juures saab kaebaja osutada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisele või sellele, et Tartu Vangla on jätnud kaebaja vaide seaduses sätestatud tähtaja jooksul läbi vaatamata või vaie on õigusvastaselt tagastatud või jäetud menetlusse võtmata. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebaja nõue kohustada vanglat tema
22. aprillil 2013 esitatud vaiet menetlema ei ole kõnealusel juhul lubatav. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine kaebaja õigusi iseseisvalt rikub ning nimetatud asjaolu ei ole ka kohtule äratuntav, siis on kaebaja jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata. Kaebuse nõue on jätkuvalt vastuolus HKMS § 45 lg-ga
24. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 45 lg-st 4, leiab kohus, et on põhjendatud tagastada Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas nr 3-13-
26. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 2