Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011(AS SEB Pank) või pangakontole nr 221023778606 (Swedbank AS) või pangakontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud XXX(hageja) esitas 27.11.2011 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) elatise väljamõistmiseks. 25.01.2013 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.02.2013 esitas hageja hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja igakuise elatise miinimummääras tagasiulatuvalt alates nõude esitamisest. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud ülalpidamiskohustust alates 2003. aastast. 25.03.2013 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 15. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Hagimaterjalid ning 25.03.2013 kohtumäärus on kätte toimetatud aadressile XXX, Tallinn ning dokumendid on vastu võtnud kostja elukaaslane XXX (kohtule tagastatud väljastusteatel on XXX 2
) § 410 sätestab: „Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.“
lg 3 sätestab: „Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.“ Kostja ei ilmunud 28.08.2013 toimunud kohtuistungile. Hageja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt
lg 3 õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kui ei esine tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostjale edastati kohtuistungi toimumise kohta kohtukutse, milles on välja toodud ka istungilt puudumise tagajärjed ning kostja on kohtukutse isiklikult kätte saanud. Kostja esitas küll e-kirjaga taotluse uue kohtuistungi aja määramiseks seoses haigestumisega, kuid vastav taotlus oli põhistamata. Kuigi 02.09.2013 on kostja esitanud taotluse põhistamiseks täiendavalt perearsti väljastatud tõendi ei saa kohus lugeda kostja taotlust istungilt puudumise kohta põhistatuks. Tulenevalt
lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama §-i lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab 3 sotsiaalminister määrusega.
lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Kostja esitatud tõend ei vasta ülalnimetatud määrusele (sotsiaalministri 22.06.2004 määrus nr 85 „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“). Seejuures omab enam tähtsust asjaolu, et esitatud tõendilt ei nähtu, et kostja haigust saaks lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendilt nähtub üksnes asjaolu, et kostja viibis seoses haigestumisega 28.08.2013 perearsti vastuvõtul. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kostja põhistanud, et puudus 28.08.2013 kohtuistungilt mõjuval põhjusel. Eeltoodust tulenevalt ei esine
lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega.
lg 1 sätestab: „Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.“
lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Tulenevalt
lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja on 28.08.2013.a. esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseadus § 96, § 97, § 100, § 101 § 108 ja § 120 lg 4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 160 eurot ning tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist summas 1873 eurot (november 2011 – detsember 2011 – 139 x 2 ning jaanuar 2012 – november 2012 – 145 x 11). 4
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskulude suuruseks esindaja tasu 300 eurot. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.
lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks kostjatelt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulud hüvitamise nõude täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.