1-08-15534/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-15534 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembril 2013 määrus Sergei Matvejevi taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu 15.06.2011 otsusega tunnistati Sergei Matvejev süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistati teda 2 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti S. Matvejevilt riigituludesse välja menetluskulud kokku 780 eurot 76 senti.
5. 03.09.2013 saabus Viru Maakohtusse S. Matvejevi taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel seoses sellega, et käesoleval ajal puudub tal sissetulek ja elukoht.
6. Viru Maakohtu 06.09.2013 määrusega jäeti S. Matvejevi taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Maakohus, kohaldades KrMS § 423 ja 424, põhjendas oma seisukohta järgnevalt. 3.1 S. Matvejev on põhjendanud oma taotlust sissetuleku puudumisega ning sellega, et kohus 15.06.2011 otsuses ei jätnud osa menetluskuludest riigi kanda. Maakohus ei pidanud toodud põhjust piisavaks, et taotleja menetluskulude tasumisest KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada, kuna selline taotlus on vaja esitada kohtuistungi käigus, mitte kaks aastat pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 23.06.
7. 3.2 Maakohus tõi ka välja, et S. Matvejev ei asunud vabatahtlikult täitma Viru Maakohtu 15.06.2011 otsust kohtukulude väljamõistmise osas ning Narva kohtutäitur T.T. alustas 13.10.2011 täitemenetluse 169/2011/1435 Viru Maakohtu 15.06.2011 otsuse alusel kohtukulude 780,76 eurot sissenõudmiseks. Maakohus pidas antud juhul kaalukamaks siiski sissenõudja, s.o riigi huvi saada tema kasuks väljamõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti.
8. Süüdimõistetu S. Matvejev esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes menetluskulude riigi kanda jätmist, kuna nende tasumine käib üle jõu – süüdimõistetu on kodutu, varatu, elab bastionides ja toitub prügikastidest leiduvast. 4.1 Kohtuotsuse tegemise hetkel ei teadnud S. Matvejev enda sõnul KrMS § 180 lg 3 olemasolust. Sellest pidi aga teadma kohtunik ning arvestama, et S. Matvejev on kodutu (ilma elukoha ja sissekirjutuseta), samuti et tal pole mingit vara, mida võiks arestida, ning ka taasühiskonnastumise perspektiive. Lisaks märgib süüdimõistetu, et ta ei saanud taotleda kohtukulude riigi kanda jätmist koheselt kohtuistungil, kuna talle ei selgitatud õigusi ja kohustusi. Advokaati kohtus ei olnud ning süüdistusakti sai S. Matvejev enda sõnul tutvumiseks alles kohtuistungi ajal. Määruskaebuse kohaselt ei olnud tal eelnevalt aega, et kohtuistungiks valmistuda, sest kohtuistung kestis 5 minutit. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.
10. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et S. Matvejevi taotluses ja määruskaebuses osundatud KrMS § 180 lg 3 ei ole antud juhul asjakohane norm, kuna kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda tal enam menetluskulude vähendamist taotleda. Käesolevaks ajaks on maakohtu 15.06.2011 otsus juba jõustunud (23.06.2011) ja täitmisele pööratud (13.10.2011 alustas kohtutäitur täitemenetlust). Seega on kriminaalmenetlus jõudnud kohtulahendi täitmise staadiumi, milles tekkivad küsimused lahendatakse KrMS
11. peatüki
12. jao sätete järgi. Käesoleval juhul võib nendest sätetest aktualiseeruda üksnes KrMS § 424, mis annab kohtule võimaluse süüdimõistetu taotlusel mõjuvate põhjuste olemasolu korral pikendada või ajatada menetluskulude tasumist. Menetluskulude vähendamise taotlemisõigust osundatud säte ette ei näe. Järelikult puudub ringkonnakohtul alus hakata menetluskulude vähendamist kaalutlema. Ehkki menetluskulude vähendamine kõne alla tulla ei saa, võib S. Matvejev siiski KrMS § 424 alusel taotleda menetluskulude tasumise pikendamist või ajatamist.
13. Vastuseks määruskaebuses toodud seisukohtadele leiab ringkonnakohus veel järgmist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus süüdistatavatele nende õigusi ja kohustusi ning S. Matvejev kinnitas sõnaselgelt, et need on arusaadavad (tl 109 pöördel). 2 Viimatikirjeldatu põhjal ei saa nõustuda S. Matvejeviga, et tema õigusi ja kohustusi ei selgitatud temale. Samuti seisab protokollis, et kohtunik on kohtuotsuse kuulutanud ning selgitanud selle sisu, täitmise korda, edasikaebamise korda ja tähtaega (tl 110). Ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud miski S. Matvejevil pärast kohtuotsuse sisust (sh menetluskulude suurusest) teadasaamist võtta oma kaitsjaga ühendust ning konsulteerida temaga, vaidlustamaks menetluskulusid või taotlemaks nende vähendamist. Seega on alusetud ja põhjendamatud S. Matvejevi väited selle kohta, miks ta ei ole menetluskulude vähendamist varem taotlenud.
14. Nendel asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus