1-13-9002/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9002 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. septembri 2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maia Korhoneni (Korhonen) esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. juuli 2013 määrus muutmata ja Maia Korhoneni esindaja Tambet Laasiku kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 18.07.2013 esitas Maia Korhonen Põhja prefektuurile avalduse selles, et ta leidis 17.07.2013 oma hooldekodus XXX viibiva ema T.R. öökapist 0,5 l haisva vedelikuga pudeli, mille ema sõnul olevat toonud avaldaja õde T.K. ca nädal enne avaldaja külastust ja mis olevat linaseemneõli kõhukinnisuse vastu. Avalduse kohaselt oli T.R. sellest pudelist paar lonksu joonud, misjärel valutas ta kõht ja tekkis kõhulahtisus.
5. Avaldus edastati vastavalt territoriaalsusele Lõuna Prefektuuri, kus seda käsitleti kuriteoteatena ja lahendati 31.07.2013 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatena, kuna ei esinenud KarS eriosas sätestatud kuriteo koosseisulisi tunnuseid.
6. M. Korhonen esitas seepeale oma lepingulise esindaja vahendusel kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuurile.
7. Ringkonnaprokuratuuri 23.08.2013 määrusega jäeti kaebus läbivaatamata põhjusel, et M. Korhonen ei ole KrMS § 207 mõistes kannatanu ning vastavalt KrMS § 207 lg 1 sätestatule võib vaid kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lg 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
8. M. Korhoneni esindaja esitas kaebuse Riigiprokuratuurile, milles ei nõustu, et M. Korhonenil puudub kaebeõigus ning peab ringkonnaprokuratuuri määrust põhistamatuks.
9. Riigiprokuratuur jättis 16.09.2013 määrusega kaebuse rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgnevalt. 6.1 Määruses osundas Riigiprokuratuur kriminaalasjale nr
10. Nimelt andis selles asjas T.R. ütlusi, et tal on XXX as olnud kõhulahtisust, mis tekib vahel toidust. T.R. mainis ka seda, et Tarvastus olles tõi T.K. talle kõhulahtisuse vastu koirohtu, see mõjus hästi ja tegi kõhu korda. Kriminaalmenetluse alustamist T.R. ei soovinud, pigem vastupidi, ta on 04.07.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile prokuröri ja kohtueelse menetleja juuresolekul omakäeliselt avaldanud, et teda ei ole ohtu asetatud ning ta ei soovi kellegi kriminaalkorras vastutusele võtmist. Kõnesolevas kriminaalasjas tunnistajana ülekuulatud hooldekodu XXX vanemhooldaja Riina Tents avaldas, et T.R. orienteerub kenasti ajas, kohas ja ruumis ning saab temaga toimunust aru. Tema probleemiks on kõhulahtisus, mida esineb sageli ka teistel patsientidel. R.T. i arvates võib see olla tingitud nt puuviljadest, mida patsiendid igapäevaselt ei saa. 6.2 Riigiprokuratuur viitas ka 30.07.2013 kirjalikule õiendile, millest nähtuvalt on hooldekodu XXX tegevjuht P.R. väitnud, et T.R. on joonud T.K. i poolt toodud punast värvi pudelis olevat vedelikku, pärast mida ei ole T.R. tervis halvenenud. 10.09.2013 e-kirjas selgitas hooldekodu XXX juhataja V.L. T.R. tervislikku seisundit, pidades patsienti aruselgeks ning vaimselt stabiilseks. Kuna T.R. l regulaarselt kõht lahti, siis ei oska seda seostada T.K. i poolt toodud õliga. 6.3 Olukorras, kus T.R. on ise välistanud enda kannatanuks olemise, on asjakohatu rääkida ka M. Korhonenist kui kannatanust. Kaebaja väidetud omakasu motiiv T.K. i tegevuses on ümber lükatud, T.R. tervis on olnud pikemat aega stabiilne, kõhuprobleemidele on hooldekodu personal andnud asjakohase selgituse. Kuna T.R. ise eitab mistahes kuriteo toimepanemist enda suhtes ja vähimagi kahju tekitamist, ei saa ka M. Korhonenil olla põhjustatud mitte mingisugust kahju ning ta pole kõnealusel juhul KrMS § 207 tähendatud kaebeõiguse isikuks.
11. Riigiprokuratuuri määrusele esitas 08.10.2013 määruskaebuse M. Korhoneni esindaja, taotledes Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning T.K. i suhtes kriminaalmenetluse algatamist KarS § 121 sätestatud tunnustel. Kaebuse esitaja hinnangul on Riigiprokuratuuri määrus põhistamata. 7.1 M. Korhoneni esindaja on seisukohal, et T.R. õigusvastase kohtlemisega T.K. i poolt on kahjustatud ka M. Korhoneni. Riigiprokuratuuri määruses kannatanu poolt teises kriminaalmenetluses antud ütlustele tuginemine ei ole kohane. T.R. ei ole arusaamisvõimeline. 7.2 Kaebuse esitaja märgib, et Riigiprokuratuuri väide, justkui oleks T.R. ise välistanud enda kannatanuks olemise, ei ole eluliselt usutav. T.R. l on juba 1974 diagnoositud püsikululine paranoidne skisofreenia ning ta on nüüdseks juba peaaegu kolme aastakümne vältel saanud asjakohast ravi. Sealjuures esinevad tal tugevad mäluhäired. Viimati Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 11.06.2013 otsusega nr 988646 on ekspertarsti arvamuse alusel tuvastatud, et T.R. l on sügav puue, millest tingituna vajab ta pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, 2 hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist ja järelevalvet. Kaebuse esitaja osundab, et Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-13-19573 on T.R. le seatud eestkostja viieks aastaks. Määruses sedastas maakohus, et isik ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest. 7.3 Määruskaebuse kohaselt on arusaamatu, kuidas on T.R. õigusi üldse võimalik kaitsta, kui ta psüühikahäirest lähtuvalt seda ilmselgelt ise teha ei suuda, kuid tema lähedastel puudub kaitseõigus, et seda teha tema eest. M. Korhoneni ainus eesmärk on kaitsta enda ema. 7.4 Määruskaebuses heidab M. Korhoneni esindaja ette, et kohtueelne menetleja on jätnud välja selgitamata kriminaalmenetluse seisukohalt olulised asjaolud, eelkõige kannatanule antud aine olemuse. Samuti on jäetud põhjendamatult käsitlemata võimalik kuriteokatse. Kaebuse esitaja leiab, et alus kriminaalmenetluse algatamiseks on olemas ning kuna ei esine kriminaalmenetlust välistavaid tunnuseid, tuleb kuriteoteate alusel T.K. i suhtes kriminaalmenetlust alustada ning toimetada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalmenetluse alustamata jätmist puudutavate materjalidega, asub seisukohale, et M. Korhoneni esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 16.09.2013 määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtukolleegium nõustub ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri motiveeritud seisukohtadega ning leiab sarnaselt, et M. Korhonen ei saa läbivaadatavas asjas olla käsitatav kannatanuna, mistõttu puudub tal tulenevalt KrMS §-st 207 ja §-st 208 kaebeõigus süüdistuskohustusmenetluses.
13. Riigiprokuratuur on oma põhistustes kaebuse rahuldamata jätmisel tuginenud muu hulgas kriminaalasjas nr 13260101898 kogutud materjalidele. Määruskaebuse esitaja leiab, et selles kriminaalmenetluses antud ütlustele tuginemine ei ole kohane. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et osundatud kriminaalasja materjalidele tuginemine on igati asjakohane, kuivõrd see sisaldab tõendusteavet ka käesoleva asja lahendamiseks. Nimelt tuleb juhtida tähelepanu, et T.R. on viidatud asja raames andnud ütlusi, mille kohaselt on tal hooldekodus XXX esinenud kõhulahtisust ning see tekib vahel toidust. Kõhulahtisuse vastu võttis ta Tarvastu hooldekodus T.K. i toodud koirohtu, mis T.R. sõnul mõjus ja tegi kõhu korda. XXX a vanemhooldaja R.T. on avaldanud, et kõhulahtisust esineb patsientidel sageli, mis võib olla tingitud toidust, mida patsientide külastajad toovad. 9.1 T.R. ja R.T. i ütlustele leiab toetust Riigiprokuratuuri määruses kajastatud 30.07.2013 kirjalikust õiendist. Sellest nähtub muu hulgas järgnev – XXX a juhataja V.L. öeldu, mille kohaselt on patsientidel pärast külastajate toodud toitudest ja söökidest tihtilugu kõht lahti; XXX a tegevjuht P.R. öeldu, mille kohaselt tõi T.K. T.R. le linaseemneõli punast värvi pudelis, pärast mida T.R. tervis ei halvenenud; T.K. i öeldu, mille kohaselt tõi ta T.R. le punast värvi pudelis kollase korgiga linaseemneõli, mille soetas Raismikuoja talust. 10.09.2013 e-kirjas Riigiprokuratuurile on V.L. selgitanud taas, et T.R. l on regulaarselt kõht lahti, mistõttu ei oska seda seostada T.K. i toodud linaseemneõliga. 9.2 Osundatu pinnalt peab ringkonnakohus sarnaselt Riigiprokuratuuriga ebausutavaks, et T.K. i toodud linaseemneõli tekitas T.R. le tervisekahjustust. Kõhulahtisuse põhjust on ülaltoodust nähtuvalt selgitatud sarnaselt ja usutavalt. Sellest johtuvalt ei leia ringkonnakohus, et T.K. võinuks T.R. suhtes toime panna kehalise väärkohtlemise. Eelöeldu valguses ei saa kuidagi käesolevas asjas rääkida enam võimalikust kahjust M. Korhonenil. 3
14. Soostuda ei saa ka kaitseversiooniga, nagu tuleks T.R. ütlusi pidada ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus toob järgnevalt välja oma varasemas lahendis (asja nr 1-13-7084, 04.09.2013, p 9.1) väljendatu ning jääb selle juurde. Nimelt on kriminaalasjas nr 13260101898 T.R. andnud ütlusi, mis langevad kokku samas kriminaalasjas teiste tunnistajate T.K. i, M.R. , K.K. ja M.K. ütlustega. Kuivõrd ringkonnakohus ei täheldanud T.R. antud ütlustes lahknevusi teiste tunnistajate ütlustega, siis polnud mingit põhjust neid ebaadekvaatseks pidada. Samas kriminaalasjas on XXX a vanemhooldaja R.T. avaldanud, et T.R. orienteerub ajas ja ruumis ning saab temaga toimuvast aru. Lisaks on V.L. juba viidatud 10.09.2013 e-kirjas öelnud, et T.R. on aruselge ja vaimselt stabiilne. Nendel asjaoludel loeb ringkonnakohus T.R. ütlused tervikuna usaldusväärseteks ning peab usutavaks ja adekvaatseks T.R. ütlusi, mis puudutavad muu hulgas kõhulahtisust ning T.K. i toodud koirohtu ja selle mõju. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 11.06.2013 otsus nr 988646 T.R. tervisliku seisundi kohta ei kahanda iseenesest T.R. ütluste tõeväärtust viidatud kriminaalasjas ega kinnita eeltoodu valguses tõsikindlalt, et T.R. psüühikahäire oleks ütluste andmise ajaks sedavõrd progresseerunud, mis seaks tervikuna kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsuse.
15. Seega – ringkonnakohus on esitatud asjaolusid kogumis hinnates seisukohal, et kahju tekkimine M. Korhonenil ega tema kannatanuna käsitamine ei saa antud asjas kõne alla tulla, kuivõrd kohtul puudub objektiivne ja küllaldane alus pidada kuriteoavalduses kirjeldatud asjaoludel T.K. i poolt kahju tekitamist T.R. le. Sellele tuginedes jagab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohta ning leiab sarnaselt, et M. Korhonenil puudub kaebeõigus süüdistuskohustusmenetluses.
16. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 208 leiab ringkonnakohus, et M. Korhoneni esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 16.09.2013 määrusele tuleb jätta rahuldamata. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4