lg 2 p 4 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav Allan Schmidt ringkonnaprokurör Konstantin Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 37806222221, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 01.06.1994 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1,2,3, § 207´1 lg 2 p 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 1 aasta; - 23.02.1996 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - 17.10.1997 Harju Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,3, § 195 lg 2, § 139 lg 2 p 1,2, § 114 järgi vabaduskaotusega 6 aastat; - 22.11.2000 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - 23.10.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 210´2 lg 1, § 140 lg 2 p 3, § 142 lg 2 p 4, järgi, KrK § 40 lg 1, § 40 lg 3 alusel vabaduskaotusega 2 aastat 2 kuud; KrK § 202´2 järgi mõisteti õigeks; - 16.01.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 1 1-13-1629 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud; - 21.05.2004 Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4,7,9, § 214 lg 2 p 1 järgi,
lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 7 aastat 2 kuud; - 19.06.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
järgi, § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud 21 päeva; - 08.03.2012 Viru Maakohtu narva kohtumaja poolt
lg 1 järgi,
lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 29 päeva,
lg 1 alusels asendati karistus üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg- 1 aasta. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 13.07.2012 kuni 13.07.2013, viibib vahi all kriminnalasjas nr 1-13-2267 Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.03.2013 kohtumääruse alusel. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada Allan Schmidt süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Allan Schmidti vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 12.07.2012 kuni 13.07.2012, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 aastat, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Valida Allan Schmidtile antud kriminaalasjas tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistusaega arvestada alates 31.07.
lg 2 p 4,7,9; § 214 lg 2 p 1 järgi süüdi, 01.07.2012.a kella 05.00 paiku, viibides alkoholijoobes Narvas baari „Karina“ (Tallinna mnt 54) juures, lõi mitu korda Xxxle rusikatega näkku, tekitades viimasele füüsilist valu, ning, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, omastas kannatanule kuuluva kuldketi maksumusega 1500 eurot. Seega A.Schmidt, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, s.t.
MS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatav ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks, kuid soovis oma varasemaid ütlusi täiendada. Kohtumenetluses kohus uuris alljärgnevaid tõendeid: - Süüdistatava A. Schmidti ütlused (tl19-22,39-42); - Kannatanu Xxxütlused (tl1-3, 30-31); - Fotod, millest nähtuvad kannatanu Xxxnäo ja kaela vigastused – lisad tema ülekuulamise protokollile (tl5-7); - Tunnistaja Xxxütlused (tl24-27); - Tunnistaja Xxxütlused (tl46-48); - Tunnistaja Xxxütlused (tl35-37); - Asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli vaatluse objektiks kannatanu Xxxkuldrist (tl33-34); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl12-14, 16-18); 3 1-13-1629 - Kannatanu Xxxsüüdistatava äratundmiseks esitamise protokoll (tl8-10); 3. Maakohtu seisukoht süüdituse osas Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist:
lg 2 p 4 näeb ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Nii kannatanu, süüdistatava kui ka tunnistajate Xxx ja Xxxi ütlused kinnitavad, et süüdistatav ja kannatanu viibisid süüdistuses märgitud ajal so 01.07.2012 kella 05.00 paiku Narvas baaris „Karina“ ning mõlemad olid alkoholijoobes. Samuti tõendavad nimetatud isikute ütlused, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis baaris konflikt, mida nad läksid baari ette lahendama. Asjaolu, et üheks konflikti osapooleks oli süüdistatav Allan Schmidt kinnitab ka kannatanule isiku äratundmiseks esitamise protokoll. Kannatanu on öelnud, et baaris võttis noormees tal riietest kinni ja tõukas ta välja. Väljas baari juures lõi ta kannatanut mitu korda rusikaga vastu nägu, siis aga rebis tal kaelast kuldketi. Seejärel läks baari nurga taha ja hakkas kellelegi helistama, öeldes, et kutsub kohe ka oma sõbrad kohale. Kannatanu hakkas politseid kutsuma. Enne politseitoimkonna kohalejõudmist oli noormees kadunud. Rebitud keti küljes oli õigeusu rist, mille kannatanu asfaldilt üles korjas ja see jäi talle alles. Varastatud kuldkett ise on kullaprooviga 585, Bismarki tüüpi, kaal umbes 60-70 grammi. Keti väärtus on 1500 eurot (tl 1-4). Kohtuistungil märkis kannatanu, et see oli tehtud tahtlikult. See, mida räägib süüdistatav ei vasta tõele. Süüdistatav ei visanud seda ketti mitte kuskile vaid võttis kaasa ja veel lubas oma sõpradega tagasi tulla. Kui süüdistatav rebis kaelast keti ära, siis kannatanu nägi, et rist kukkus maha ja tõstis risti maast üles. Süüdistatav võttis keti ja hakkas eemale minema. Kannatanu ütlusi kinnitavad tema ülekuulamise protokollile lisatud fotod, millelt on näha kannatanu kaelal olev tugev punetav ketikujuline vigastus ning ninal ja vasakul kulmul olevad vigastused. Ninal ja kulmul olevate vigastuste asukohta arvestades on välistatud nende tekitamine ühe löögiga, mis tähendab, et kannatanu sai näopiirkonda vähemalt kaks lööki. Protokollist nähtuvalt on kannatanu ülekuulamine toimunud vahetult pärast konflikti st 01.07.2013 kell 6.15 ning seega on kannatanul esinenud vigastused fikseeritud 1-2 tundi peale nende tekitamist.(tl 5-7) Nimetatud vigastuste iseloom ja paiknemine haakuvad kannatanu poolt antud ütlustega. Ka tunnistaja Xxx ütlustest nähtub, et konflikti õhutajaks oli süüdistatav, kes tegi ettepaneku minna õue. Tunnistaja ütlused kinnitavad ka seda, et enne välja minemist oli kannatanul kaelas jäme kuldkett ning baari naastes tal seda enam ei olnud, kaelal oli suur sinikas kuldketi mahakiskumisest, samuti oli kannatanu näol veri ja sinikad. Konkreetseid lööke tunnistaja ei näinud, kuid nägi, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli väljas kaklus, mõlemad vehkisid kätega, kuid Allan vehkis rohkem. Tunnistaja Xxx on öelnud, et olles baari ees väljas nägi ta kuidas järsku tormasid baarist täiesti ootamatult välja kaks meest - üks oli noor mees, pikem ja kõhnem, teine oli vanem ja tugevam. Nad hakkasid omavahel suhteid klaarima ja pärast seda tekkis neil kaklus, kumb 4 1-13-1629 neist esimesena lööma hakkas, tunnistaja ei näinud, kuid see, kes oli noorem, oli aktiivsem ja lõi teist rohkem kordi, teine aga, kes oli vanem, peamiselt kaitses. Kas noorem mees võttis mingeid asju sellelt mehelt, keda ta lõi, ta ei näinud, kuna seal oli väga pime ja selliseid üksikasju ei olnud eriti näha. Hiljem keegi külastajatest (tema meelest mingi võõras tütarlaps) rääkis, et sel mehel olevat kaelakett kaduma läinud. Seega kinnitavad ka Xxxi ütlused, et süüdistatav oli konflikti aktiivsem pool ning lõi kannatanut mitmel korral, kannatanu poolt süüdistatava löömist tunnistaja ei näinud. Kannatanu ja tunnistajate ütlustes ei ole tuvastatud olulisi vastuolusid või muid asjaolusid, mis annaks alust väita, et nende ütlused ei ole usaldusväärsed. Esimesel ülekuulamisel süüdistatav oma süüd ei tunnistanud, öeldes, et kumb neist esimesena keda välja kutsus, ei oska ta öelda, mäletab ainult, et neil tekkis vastu hommikut kannatanuga sõnaline konflikt. Läks koos kannatanuga välja, et lihtsalt rääkida, mingit eesmärki teda röövida tal ei olnud ning samuti ei tahtnud ta temaga isegi kakelda. Kui nad välja läksid, siis oli seal palju rahvast, ja nagu tema aru sai, olid koos kannatanuga mingid kolm meest, kes seisid seal lähedal. Kannatanu hakkas talle väljas „sisse sõitma", ütles talle midagi ebatsensuurset, sellepärast lõi teda esimesena rusikaga näkku, lõi teda ainult ühe korra, kuna ta oli temast palju tugevam ja ta arvas, et ta lööb teda esimesena. Seejärel tekkis neil temaga kähmlus, midagi maadluse moodi, kätega vehkimine, ja ta ei välista, et maadlemise käigus võis ta jääda tema keti taha kinni või pudenes see lihtsalt ise tal kaelast, kuid et ta oleks selle ära võtnud või rebinud, seda kindlasti ei olnud. Ta ei mäleta üldse, et tal mingi kett kaelas oleks olnud. Ei ole välistatud, et kett lendas kaelast kähmluse ajal või tõmbas selle kaelast keegi teine väljas olijatest. Ka kannatanuga toimunud vastastamisel jäi süüdistatav sellele juurde, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Teisel ülekuulamisel märkis süüdistatav, et soovib puhtsüdamlikult üles tunnistada, et rebis tõepoolest kaelast keti, kuid ta ei omastanud seda. Samuti ta soovib oma varem antud ütlusi täiendada, et pärast kaklust kannatanuga, kusjuures ta lõi teda ühe korra, rebis kannatanul kaelast keti ja tahtis seda alguses omastada, aga kui ta oli selle kaelast rebinud, läks veidi eemale baari nurga poole, kuid ei jõudnud nurga taha minna, mõtles ümber ja otsustas seda ketti siiski mitte endale võtta, kuna arvas, et liiga palju inimesi nägid kõike seda, ja ta viskas selle demonstratiivselt kannatanu kõrvale maha. Algselt ei olnud tal mõttes kutsuda kannatanut keti pärast välja. Kohtus ütles süüdistatav, et jääb oma ütluste juurde, et ta tõmbas keti ära aga viskas selle kohe maha tagasi. Kannatanul oli pluus lahti, kett rippus ja ta võttis ristist kinni ja viskas kohe maha keti koos ristiga. Ketti ära rebides oli rist tal käes. Ütluste erinevust keti kannatanult ära rebimise osas põhjendas süüdistatav sellega, et ta algul ei teadnud kuidas see kõik välja näeb. Kuigi süüdistatav on hiljem oma ütlusi muutnud, ei ole see kohtu hinnangul antud juhul aluseks tema ütluste tervikuna tõendite kogumist välja jätmiseks. Süüdistatava ütluseid tuleb küll lugeda ebausaldusväärseks ning seetõttu ei saa kohus neid arvestada kuriteokoosseisu tuvastamisel, kuid arvestades, et oma ütlustes on süüdistatav oma süüd (vähemalt osaliselt) tunnistanud, peab kohus süü tunnistamist siiski arvestama, kui võimalikku karistust kergendavat asjaolu. Eeltoodust lähtuvalt on kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et süüdistatav lõi baari juures kannatanut mitmel korral tekitades sellega kannatanu näole vigastusi. Samuti on kannatanu ja tunnistaja Xxx ütlustega tõendatud, et süüdistatav rebis kannatanult kaelast ära kuldketi. 5 1-13-1629 Arvestades kõnealuse kuldketi jämedust (kannatanu sõnul umbes 7mm) ning selle kaelast ära rebimise tagajärjel kannatanu kaelale tekkinud tugevat rebimisjälge, toimus keti ära võtmine ilmselgelt tugevat füüsilist jõudu rakendades, mis põhjustas kannatanule valu ja vigastusi. Seega on tuvastatud, et süüdistatav võttis kannatanult kaelast ära kuldketi kasutades selleks vägivalda. Kannatanu ütluste kohaselt võttis süüdistatav kaelast rebitud keti endaga kaasa ning rebimise käigus maha kukkunud risti võttis kannatanu ise üles ning see jäi talle alles. Süüdistatav on algul eitanud keti ära rebimist, kuid hiljem on ta öelnud, et rebis kannatanul kaelast keti ja tahtis seda alguses omastada, kuid mõtles seejärel ümber ja viskas keti kannatanu juurde maha. Seega on süüdistatav ka ise möönnud omastamistahte olemasolu. Tunnistajad keti rebimist ei näinud. Kuivõrd kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ning süüdistatava ütlusi ei saa kohus vastuolude tõttu arvestada, loeb kohus kannatanu ütlustega tõendatuks, et süüdistatav võttis kõnealuse kuldketi endaga kaasa. Süüdistatava versiooni kohaselt viskas ta keti koos ristiga kannatanu juurde maha. Arvestades, et kannatanu oma sõnul nägi risti kukkumist ja võttis selle maast üles, pidanuks ta süüdistatava versiooni paikapidavuse korral nägema ka keti maha kukkumist ning lähtudes tema reageeringust maha kukkunud risti osas, võtnuks kannatanu kõigi eelduste kohaselt üles ka temale kuuluva keti ega oleks selle ära võtmise kohta pretensioone esitanud. Juhul, kui kannatanu soovinuks esitada süüdistatava suhtes pahatahtlikult vale kuriteokaebuse, oleks ta tõenäoliselt väitnud, et ka rist võeti koos ketiga ära. Kohtul puudub aga igasugune põhjus arvata, et kannatanul on motiiv süüdistatava suhtes valekaebuse esitamiseks, riskides sealjuures ise valekaebusega kaasneva kriminaalvastutusega. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatava väide keti ja risti mahaviskamise osas ei pea paika ning kannatanu ütlustega on tuvastatud, et süüdistatava võttis temalt ära võetud keti endaga kaasa ning pani sellega toime
Juhul, kui süüdistataval puudunuks tahe ketti omastada ning ta soovinuks selle kaelast rebimisega tekitada kannatanule üksnes valu, poleks süüdistatav ketti endaga kaasa võtnud. Siinkohal ei oma tähtsust kas süüdistataval tekkis keti omastamise tahe juba baaris või otsustas ta keti ära võtta alles väljas toimunud löömise ajal. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et ta lahkus kannatanu juurest koos viimasele kuuluva ketiga, siis see tõendab, et keti kaelast ära rebimine oli ajendatud soovist võtta kannatanult kett ära ning see omastada. Nimetatud asjaoludel on tuvastatud süüdistatava tegevuses võõra vara äravõtmise osas kavatsetuse olemasolu ning vägivallaga kasutamise osas vähemalt otsese tahtluse olemasolu, kuivõrd keti kaelast rebimiseks tugevat füüsilist jõudu rakendades, sai süüdistatav väga hästi aru, et ta põhjustab sellega kannatanule valu ja vigastusi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat Lääne- Viru Maakohtu 23.10.2001 kohtuotsusega karistatud muu hulgas väljapressimise eest ning Narva Linnakohtu 21.05.2004 kohtuotsusega nii väljapressimise kui ka röövimise eest. Seega on süüdistatav
lg 2 p 4 tähenduses isik, kes on varem pannud toime röövimise või väljapressimise. Eelnevat kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud süüdistatava tegevuses
lg 2 p-s 4 sätestatud süüteo toimepanemine st vägivallaga võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise. 6 1-13-1629 4. Karistus
Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ning õiguskorra kaitsmise huve. Allan Schmidti karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse Allan Schmidti poolt oma teo osalist tunnistamist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Allan Schmidt on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate varavastaste süütegude eest, muu hulgas ka raskendavatel asjaoludel toimepandud röövimise eest. Seega tegemist on retsidiivse käitumisega. Kuid siinjuures ei saa jätta tähelepanuta, et röövimise ja väljapressimise korduvus on hõlmatud juba süüdistatavale etteheidetavas kuriteokoosseisus. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem alla keskmise. Võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse Allan Schmidti poolt oma teo osalist tunnistamist, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine miinimumile lähedases määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4-aastast vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg-st 2 juhindudes vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks on seega kaks aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 12.07.2012 kuni 13.07.2012, s.o 2 päeva, ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 aastat, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel peab kohus karistuse täitmise tagamiseks vajalikuks kohaldada tõkendit - vahistamine ja seda koheselt kohtuotsuse kuulutamisest ning võtta süüdistatav vahi alla kohtusaalis.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.