järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Ruslan Gabrusele Viru Maakohtu 20.mai 2013.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 28 päeva vangistust alates 20.juunist 2012.a. Kohtuotsus jõustus 26.juulil 2013.a. Ruslan Gabruse karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel vangla materjalidest nähtuvalt 18.juulil 2014.a, kuid kohtu arvutuste kohaselt 17.juulil 2014.a. Ruslan Gabrust on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Viru Maakohtu 31.augusti 2010.a otsusega
järgi ning
ja § 60 kohaldades on karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust, mille hulka on arvatud eelvangistus ja lõplik karistus 5 kuud 28 päeva vangistust on jäetud
Viru Maakohtu 20.mai 2013.a otsusega
ja § 178 järgi ning
ja § 60 kohaldades on karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust, mida on suurendatud
lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks on mõistetud 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on Ruslan Gabruse uue X kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 23-40%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Ruslan Gabrusel vabanemisel võimalik asuda elama oma X juurde. Kindel töökoht tal puudub, kuid on tagatud töövõimetuspension. Ruslan Gabrus kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja jätkata oma elu seadusekuulekalt. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Ruslan Gabruse tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Ruslan Gabrus ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ruslan Gabruse puhul on positiivne vabaduses toetavate lähedaste, kindla elukoha ja sissetuleku olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta osalenud regulaarsetel vestlustel X ning talle ei ole määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. Nimetatud positiivsetest asjaoludest hoolimata leiab aga kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning riivaks ilmselt liigselt ka ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vangistust kannabki ta kolme kohtuotsuse kogumis. Kuigi esmalt jäeti temale mõistetud vangistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, siis jätkas ta sellest hoolimata katseajal oma õigusvastast tegevust ja karistus pöörati uue kohtuotsusega täitmisele. Viimane kuritegu on süüdimõistetul toime pandud juba vangistuse ajal. Seega on ilmne, et varasem karistuse kandmiseks antud kergem võimalus vabaduses ega ka vangistuse reaalsele kandmisele asumine ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Ruslan Gabrus on asunud vägivaldsele käitumisele. Kuigi viimane kuritegu oli süüdimõistetul kehaline väärkohtlemine, siis võib varasemate kuritegude ja materjalide põhjal üldiselt järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu käitumist siiski mõjutanud X suhtes, millega oleks vajalik põhjalikumalt tegeleda. Samas aga ei mõista Ruslan Gabrus ise oma tegevuse väärolemust ega käitumise õigusvastasust, mistõttu ei ole motiveeritud vastavate probleemidega ka tegelema. Seega ei saa kohtul kujuneda ka veendumust, et Ruslan Gabrus oleks valmis edaspidiselt oma teguviise muutma ja õigusvastasest käitumisest hoiduma. Vangla andmetel on ta keeldunud pakutavatest programmidest ega ole valmis läbima kompleksravi. Ta ei ole valmis muutusteks, samuti ei saa aru tegude põhjustest ja kahjust, mida on põhjustanud enda kuritegeliku käitumisega kannatanutele. Ka kohtus avaldus tema eelkirjeldatud suhtumine. Seega leiab kohus, et Ruslan Gabruse katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid praeguseks täidetud ja süüdimõistetu kuriteoriskid vajalikul määral maandatud. Puudub kindlus, et käitumiskontrollile allutamisega oleksid riskid maandatavad ning et ta ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine riivaks ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegude X iseloomu, kannatanuid kui ka kuriteo kaudu neile põhjustatud potentsiaalseid tagajärgi, sealhulgas pikas perspektiivis. Kohus peab märkima, et kuna ennetähtaegset vabastamist ei saa käsitleda seadusest tuleneva reeglina kõigi süüdimõistetute suhtes vaid erandina isikute puhul kelle jätkuv ühiskonnaohtlikkus on minimaalne ja kes ei ole varem tema suhtes üles näidatud usaldust rikkunud. Ruslan Gabruse suhtes, arvestades tema korduvaid õigusrikkumisi ja kuritegude iseloomu, aga seda põhjendatud kohaldada ei ole. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Ruslan Gabrus (IK 36909103715) temale Viru Maakohtu 04.juuli 2013.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.