4-13-5780/2

4-13-5780 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013 Tallinn Väärteoasja number 4-13-5780 Kohtunik Märt Toming Taotlus riigi õigusabi saamiseks Jaanika Erne taotlus riigi õigusabi saamiseks taotluse esitaja kaitsmiseks taotleja esitatud kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus väärteoasjas nr 4-13-5790 Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskond Menetluses osalenud isikud Taotluse esitaja: Jaanika Erne, ik: 46709302714, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
2. Jätta Jaanika Erne taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Keelduda Jaanika Ernele riigi õigusabi andmisest Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1, 6, 12 alusel.
4. Käesoleva määruse koopia saata taotluse esitajale Jaanika Ernele. Edasikaebamise kord Määrusele võib VTMS § 190, 192, 193 alusel 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse kohtumääruse koostanud kohtule. Kohus, tutvunud Harju Maakohtule esitatud taotlusega riigi õigusabi saamiseks, samuti kohtule esitatud kaebusega kohtuvälise menetleja otsusele, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtule esitatud taotluse kohaselt leiab taotluse esitaja, et tema teos puuduvad väärteo tunnused ning vaidlustatud otsus tuleks tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti on leitud, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 24 euro ulatuses on ebaproportsionaalne. Taotluse kohaselt oleks taotlejale võimalik kasu tema reputatsioon ja trahvi tühistamine. Taotlusele on lisatud teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Nimetatud teatise kohaselt õpib taotluse esitaja doktoriõppes ning tema netosissetulek kuus on 245 eurot, pangakontol on hoiusena 0,50 eurot ning muu sissetulek ja vara puuduvad. Juurde on lisatud, et taotluse esitajal puudub sissetulek alates 31.08.
5. Varaliselt hinnatavate kohustustena on taotlusesse märgitud kaks kohustust krediidiasutustele ja kuus kohustust teistele võlausaldajatele. Kohus leiab, et esitatud taotlus on koostatud puudulikult, kuivõrd märkimata on jäetud krediidiasutustele ja teistele võlausaldajatele kohustuste lõpptähtajad ja igakuiste maksete suurused. Seejuures ei ole taotlusele lisatud ühtegi krediidiasutuse või teise võlausaldaja väljastatud tõendit kohustuse olemaolu, suuruse ja jäägi kohta. Peale selle ei ole taotlusele lisatud alates 31.08.2013 sissetuleku puudumise kohta ka töölepingu või võlaõigusliku lepingu koopiat, millest saaks teha järeldusi taotluse esitamisele eelnenud ajaperioodil sissetuleku olemasolu või suuruse või töösuhte lõppemise kohta. Vastavalt Riigi õigusabi seaduse §le 13 esitab taotleja lisaks taotlusele võimaluse korral ka muud tõendid, mis tema majanduslikku seisundit iseloomustavad ning kohtu arvates oli taotlejal võimalik teatisele lisada tõendeid temal lasuvate varaliselt hinnatavate kohustuste kohta. Kohus peab taotluse läbivaatamisel oluliseks ka taotluses märgitud võimalikku kasu, milleks on reputatsioon, korrakaitsjate valeütlused ja rahatrahvi tühistamine. Kohus leiab, et väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb juhinduda VTMS § 123 lg 2 sätetest, mille kohaselt arutatakse väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kaebemenetluses kohtuistungil üle kuulata kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistajad ja kontrollida muid tõendeid, otsustamaks VTMS § 133 märgitud küsimuste lahendamine. Seega alles kõigi tõendite kogumis hindamise järgselt on võimalik otsustada kas esitatud kaebus kuulub rahuldamisele või mitte. Kaebusele listatud otsuse kohaselt määrati taotluse esitajale karistusena rahatrahv 24 eurot. Vastavalt Riigi õigusabi seaduse § 7 sätetele ei anta õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (lg 1 p 1). Kohus leiab, et juhul, kui taotluse esitaja oli võimeline maakohtule esitama tähtaegselt kaebuse vaidlustatavale otsusele ning märkima kaebuses ka taotlused ja põhjendused miks ta otsust tühistada soovib, siis on taotluse esitaja ilmselgelt võimeline oma õigusi kaitsma. Taotluse esitaja märgitu kohaselt oleks võimalikuks kasuks reputatsioon, mida kohus hindab mittevaralise kahjuna eelmärgitud sätte lõike 1 punkt 6 mõttes ja kohus leiab, et asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seejuures peab kohus oluliseks ka ülalmärgitud rahatrahvi suurust võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suurust reguleerib Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Nimetatud korra p 33 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot ning p 34 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Seega arvestades määratud rahatrahvi suurust ja riigi eeldatavaid kulusid õigusabile, oleks õigusabi kulu ebamõistlikult suur võrreldes taotlejale asjast võimaliku tuleneva kasuga ülalmärgitud sätte lg 1 p 12 mõttes. Mis puudutab võimalikku kasu korrakaitsjate valeütluste osas, siis ei ole tegemist kasuga, vaid tõendamisküsimusega, milline lahendatakse konkreetseid isikuid kohtuistungil vahetult ja suuliselt üle kuulates ning see ei ole kohtu hinnangul hinnatav asjast taotlejale võimaliku kasuna. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ja Jaanika Ernele tuleb keelduda riigi õigusabi andmisest Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1, 6, 12 alusel. Märt Toming Kohtunik