) § 12 lg 1 p 1 (kehtiv seaduse redaktsioon kuni 01.10.2010) töötamiseks ettevõttes Xxx(reg. nr xxx) juhtorgani liikmena kehtivusega kuni 08.02.2012. Servet Satan esitas 08.12.2011 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) uue esmase tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elamisloa saamiseks abikaasa juurde.
alusel on välismaalase Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal, kui ta on esitanud elamisloa pikendamise taotluse. Seega viibib Servet Satan Eestis seadusliku aluseta alates 09.02.2012. PPA Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse peainspektor Eve Kikkas poolt on 13.02.2012 läbi viidud väärteomenetlus
ning 13.02.2012 on Servet Satan’ile tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks mitte hiljem kui 11.03.2012. Servet Satan Eestist lahkunud ei ole. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel on Xxx(reg.nr xxx) maksnud Servet Satan’ile juhatuse liikme tasu alates märts 2012, mis on tõendatud MTA andmebaasi väljatrükiga.
lg 3 alusel seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada. Seega töötab Servet Satan Eestis ilma seadusliku aluseta alates 09.02.2012 aastast 6 kuud 16 kalendripäeva, pannes sellega toime
10.09.2012 esitas menetlusalune isik Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebaja leiab, et otsus ei ole põhjendatud. Kaebaja vaidlustas tema suhtes 13.02.2012 tehtud lahkumisettekirjutuse ning selle täitmine oli halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse korras peatatud. Kaebuse esitamise ajaks oli vaidlus Tartu Ringkonnakohtus veel pooleli. Seega leiab kaebaja, et ta viibib Eestis seaduslikul alusel. Samuti märkis kaebaja, et
lg 3 kohaselt võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane viibida Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. Ning seega oli kaebaja õigustatud väärteoprotokolli koostamise päeva seisuga – 17.07.2012 täitma Xxxomaniku ja juhatuse liikmena juhatuse liikme kohustusi ning saama selle eest tasu. 22.01.2013 võttis kohus kaebuse menetlusse. 23.01.2013 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja jäi otsuses toodud seisukohale ning märkis täiendavalt, et kuigi halduskohus on oma määrusega 2 peatanud lahkumisettekirjutuse täitmise ja kohaldanud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, ei tähenda see, et ettekirjutus on kehtetu. Määrusega on peatatud ettekirjutuse täitmine, kuid see ei tähenda, et Servet Satan ise ei või vabatahtlikult ettekirjutust täita ja Eestist lahkuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei muutu välismaalase staatus Eestis. See ei anna talle seaduslikku staatust Eestis viibimiseks. Kohtu küsimusele seonduvalt väärteo toimepanemise ajaga vastas kohtuväline menetleja, et tegu on toimepandud alates 09.02.2012 kuni otsuse tegemiseni. Selle aja jooksul on toimepanemine tõendatud. Protokollis märgitud toimepanemise aeg 17.07.2012 tuleneb väärteomenetluse algatamise kuupäevast. Sel päeval tehti esimene toiming ja väljastati isikule kutse. Tegelik toimepanemise aeg on alates 09.02.2012. Protokollis märgitud kuupäev 17.07.2012 tuleneb andmebaasist. Kogutud materjalidega on tõendatud, et ta viibis alates 09.02.2012 Eestis ilma seadusliku aluseta ning jätkas oma juhatuse liikme tegevust ja sai ka tasu selle eest. Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse ning tutvunud kaebaja esitatud dokumentide ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et: - Servet Satan omas tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks ettevõttes Xxx(reg. nr xxx) juhtorgani liikmena kehtivusega kuni 08.02.2012; -Servet Satan esitas 08.12.2011 Politsei- ja Piirivalveametile uue esmase tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elamisloa saamiseks abikaasa juurde ning käesolevas väärteomenetluses 24.08.2012 otsuse tegemise ajaks ei olnud seda taotlust veel rahuldatud; - PPA Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse peainspektor Eve Kikkase poolt oli 13.02.2012 läbi viidud väärteomenetlus
alusel ning 13.02.2012 tehti Servet Satanile ettekirjutus Eestist lahkumiseks mitte hiljem kui 11.03.2012; - Servet Satan vaidlustas nimetatud ettekirjutuse ning Tartu Halduskohtu 22.02.2012 määrusega nr 3-12-367 kohaldati Servet Satani suhtes esialgset õiguskaitset ning peatati Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroos 13.02.2012 tehtud Eestist lahkumise ettekirjutus nr 1020501065 kuni selle peale esitatud kaebuses tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Välismaalaste seaduse § 303 kohaselt on Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase poolt Eestis töötamine karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Välismaalase karistamiseks nimetatud sätte järgi peab seega olema täidetud kaks eeldust – esiteks peab olema tuvastatud, et isikul ei ole seaduslikku alust Eestis töötamiseks ning teiseks, et isik on vaatamata vastava õiguse puudumisele Eestis töötanud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kaebajal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks pärast 09.02.2012 ning seega puudus tal ka seaduslik alus siin töötamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt lõppes kaebaja tähtajaline elamisluba 08.02.2012. Kaks kuud enne seda, so 08.12.2011, esitas ta taotluse uue tähtajalise elamisloa saamiseks senisest erineval alusel. Kuivõrd tegemist ei olnud senise elamisloa pikendamise taotlusega vaid uue elamisloa taotlusega, ei laienenud kaebajale
§-st 130 tulenevat õigust viibida taotluse menetlemise ajal Eestis. Seega puudus kaebajal õigus Eestis viibimiseks tähtajalise elamisloa alusel. Kaebajale tehti 13.02.2012 ettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt 11.03.2012 ning 22.02.2012 peatas halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise korras ettekirjutuse täitmise. 3 Riigikohtu halduskolleegium on 27.09.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-71-07 märkinud, et VSS § 8 lg 2 sätestab, et ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele, kelle elamisluba on tunnistatud kehtetuks või kelle elamisluba on lõppenud, tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Seega on VSS § 8 lg 2 järgi lahkumisettekirjutuse sundtäitmine võimalik, kui isik on nimetatud tähtaja jooksul jätnud täitmata tal lasuva kohustuse lahkuda Eestist. Samas on VSS § 8 lg-l 2 kahesugune tähendus. See säte paneb isikule kohustuse lahkuda Eestist 59 päeva jooksul, kuid annab talle samas ka õiguse viibida Eestis veel 59 päeva. Nimetatud otsuses viidatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 8 on küll 24.12.2010 tunnistatud kehtetuks, kuid kehtivas õiguses sisaldub analoogne põhimõte VSS § 7 lg-s 2, 72 lg-s 1 ja 73 lg-s 1 üksnes selle erinevusega, et enam ei näe seadus ette konkreetset sundtäitmisele pööramise tähtaega, vaid see määratakse igal konkreetsel juhul lahkumisettekirjutuses VSS § 72 lg-s 4 ette nähtud piirmäärasid arvestades. Eeltoodust järeldub, et kuigi isikule on tehtud lahkumisettekirjutus seoses Eestis viibimisega ilma seadusliku viibimisaluseta, siis ettekirjutuses antava vabatahtliku täitmise ajaga, antakse talle õigus viibida Eestis kuni selle tähtaja lõpuni. Kõne all oleval juhul oli ettekirjutuse kohaselt kaebajal õigus viibida Eestis kuni 11.03.2012 ja kuna halduskohus peatas ettekirjutuse täitmise, siis see tähtaeg pikenes kuni halduskohtu määruses nimetatud ajani ehk kohtuvaidluse lõpuni.
lg 1 p 5 kohaselt loetakse välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks muu hulgas ka vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Kaebajale PPA poolt tehtud lahkumisettekirjutus on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses ning seega oli kaebajal lahkumisettekirjutuses märgitud tähtaja lõpuni seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kuivõrd ettekirjutuse täitmine peatati, pikenes Eestis viibimise õiguse tähtaeg. Arvestades, et väidetava väärteo toimepanemise ajal so 17.07.2012 ja ka otsuse tegemise ajal (24.08.2012) oli lahkumisettekirjutuse täitmine kohtu poolt peatatud, oli kaebajal seaduslik alus viibida sel ajal Eestis. Ajutiselt Eestis viibiva välismaalalse Eestis töötamise lubatavus on reguleeritud
kolmanda jao esimeses jaotises. Kuivõrd nii kaebaja enda sõnul kui ka kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt seisnes kaebaja Eestis töötamine Eestis registreeritud Xxxjuhatuse liikmena tegutsemises, siis on antud juhul asjakohane
lg-s 3 sätestatu, mis reguleerib muu hulgas ka välismaalaste töötamist juriidilise isiku juhtorgani liikmena.
lg 3 kohaselt võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. See tähendab, et neil isikutel on õigus Eestis täita juhtimisvõi järelevalvefunktsiooni kuni kuus aasta jooksul ning tulenevalt kõnealuse paragrahvi pealkirjast loetakse seda
tähenduses töötamiseks. Seega omades Eestis viibimiseks seaduslikku alust ning olles samal ajal Eestis registreeritud juriidilise isiku juhatuse liige, oli kaebajal õigus viibida Eestis ning täita oma juhtumis- ja järelevalvefunktsiooni kuni kuus kuud aasta jooksul. Väidetava väärteo toimepanemise aeg on kohtuvälise menetleja 24.08.2012 otsuses määratletud ebaselgelt. Otsuse sissejuhatavas osas on väärteo toimepanemise ajaks ärgitud 17.07.
Samas peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui lähtuda otsuse kirjeldavas osas märgitud väidetavast väärteo toimepanemise ajast so alates 09.02.2012, ei ole otsuses kirjeldatud väärteo tunnuste esinemine tuvastatud. Seda järgmistel põhjustel. Otsuses on märgitud, et otsust tehes on tuginetud järgnevatele tõenditele: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 26.07.2012, PPA Ida prefektuuri 13.02.2012 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1020501065, MTA väljavõte, Äriregistri väljavõte ja PPA Ida prefektuuri 17.07.2012 kontrollkäigu protokoll. Olles tutvunud nimetatud tõenditega, jääb kohtule arusaamatuks, millele tuginedes sai väärteomenetleja teha järelduse, et isik töötas ka veebruaris ja augustis
Esiteks, arvestades olemasolevaid telekommunikatsioonivahendeid on juhatuse liikme funktsioone võimalik täita ka väljaspool Eesti territooriumi (nt esitada Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioone e-maksuameti kaudu ükskõik millisest riigist
). Teiseks, igakuiselt juhatuse liikme tasu saamine ei kinnita, et isik on ka iga kuu reaalselt juhatuse liikmena mingeid ülesandeid täitnud (nt võib nende täitmine olla edasi volitatud mõnele teisele isikule, samuti võib äriühingu tegutsemisvaldkonnast lähtuvalt olla äriühingu aktiivne tegevus hooajaline jne). Ainus tõend, mis kinnitab kaebaja poolt reaalselt Eestis töö tegemist, on 17.07.2012 teostatud kontrollkäigu protokoll ning sellele lisatud Veterinaar- ja Toiduameti 06.07.2012 otsus ning 05.07.2012 kontrollakt. Nimetatud tõendist lähtuvalt on võimalik teha tõsikindel järeldus, et kaebaja on Eestis töötanud vähemalt ajavahemikul 03.07.2012 kuni kõnealuse protokolli koostamiseni so 17.07.2012.a. Kuigi kohtuistungil viitas kohtuvälise menetleja esindaja korduvalt, et restoran, milles kaebaja töötas, avati 10.06.2012, siis kontrollkäigu protokollist nähtuvalt oli avamise kuupäevaks 10.07.
Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ülejäänud perioodil töötamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud ega viidatud ka taoliste tõendite olemasolule. 5 Kõike ülalöeldut arvestades leiab kohus, et kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud
§-s 303 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemist – so välismaalasena Eestis töötamist omamata selleks vajalikku seaduslikku alust. Seega tuleb VTMS § 29 lg 1 p-st 1 juhindudes lõpetada kaebaja suhtes alustatud vääteomenetlus seoses väärteo tunnuste puudumisega. ( allkirjastatud digitaalselt ) Astrid Asi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.