1-12-6373/27

Kriminaalasi nr 1-12-6373 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-6373 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 23.10.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Andrias Liivat´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrias Liivat isikukood 39211173517 viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Andrias Liivat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas kohtule materjalid kinnipeetava Andrias Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrias Liivat on Harju Maakohtu 02.10.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 3 p 1 ja § 414 lg 1 järgi ning KarS § 64 kohaldamisega karistatud 2 aasta 4 kuuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 15.08.2012 kohtuotsusega. Karistuse kandmise algus 02.10.2012 ja lõpp 06.06.
2. Kinnipidamisasutuses Andrias Liivati kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Enne vangistust elas xxx elukaaslase juures, kellega enam ei suhtle. Ei vanaema, ema ega ka xxx maakonnas (omab sissekirjutust) ei saa erinevatel põhjustel kinnipeetavale vabanemisjärgselt elukohta tagada. Põhihariduse ja ehitaja algteadmised omandas xxx. On motiveeritud haridust omandama. Enne vangistust 2011-2012 jaanuar töötas ametlikult xxx. Eelnevalt on töötanud mitteametlikult xxx, xxx ja xxx plekkkatuse paigaldajana. Vabanemisfondis raha xxx eurot. Viru Vangla 1 Kriminaalasi nr 1-12-6373 andmetel on kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid 1106,77 eurot. Vabanedes töökoht puudub. Vabaduses kuritarvitas alkoholi. Väärteokorras AS § 71 alusel on karistatud neli korda. Viimane kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Alkoholijoobes muutub käitumine agressiivseks. Isik saab aru oma sõltuvusest ning tekkinud olukorrast ning on motiveeritud sõltuvusest vabanema. vangistuses pandud diagnoos F 10.21 (alkoholi kuritarvitamine). On läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi "xxx". Vangistuses pandud diagnoos F12.21 (xxx). On motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Ajavahemikul 07.12.2012-10.05.2013 oli paigutatud noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda. On riskiva ja hoolimatu elustiiliga. Suhtlusringkond on valdavalt kriminaalse taustaga. Grupis toimepandud süütegudest nähtub isiku mõjutatavus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegu samalaadne eelmisega, lisandunud vägivald. Kuritegu toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil. Käesoleval hetkel kinnipeetav töötab köögitöölisena Viru Vangla majandustöödel. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 77 %. Tulenevalt kõrgest riskihindamise protsendist ja sellest, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt elukoht, ei toeta Viru Vangla Andrias Liivati vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Andrias Liivati xxx on alates 11.12.06 xxx ning alates 18.11.06 oli tema elukohaks xxx. Tartu Maakohtu 02.10.08 määrusega suunati A. Liivat xxx, kuhu ta saabus 06.12.08, kuid lahkus sealt omavoliliselt juba 09.12.
3. Olles omavoliliselt lahkunud xxx ja xxx elas ta väidetavalt xxx tuttavate ning lühiajaliselt xxx ema juures. Kinnipeetava vanaema ei saa talle eluaset võimaldada kuna Andrias on keeruka iseloomuga, tarvitab alkoholi ja võib olla mõjutatav kuritegelikest sõpradest. Lisaks viibivad suvisel koolivaheajal tema juures ka 3 tavaliselt xx elavat xx ning teise xxx. Eeltoodust lähtuvalt ei ole tal ka majanduslikult võimalik pojapoega abistada, kuid tema külaskäike enda juurde peab võimalikuks. Kinnipeetava vanaema on pensionär ja elab koos abikaasaga xxx vallas. Telefonivestluses kriminaalhooldajaga ütles kinnipeetava ema, et praegu on tal rahalised probleemid, kuid valmisolek pojaga ja kriminaalhooldajaga kontakti võtta oli vestluse lõpuks olemas. Elukaaslase xxx, kes Andrias Liivatit on kinnipidamiskohas mitmel korral külastanud, kriminaalhooldajal kontakti saada ei õnnestunud. Andrias Liivatil puudub ennetähtaegse vabanemise korral töö- ja elukoht, kriminaalhooldajale teadaolevatel andmetel puuduvad tal säästud elu alustamiseks vabaduses ja esialgse toimetuleku tagamiseks. Alternatiivse elukoha, töötamise ja rehabilitatsioonivõimaluse leidmiseks pöördus käesoleva ettekande koostaja xxx vallas asuva xxx poole, uurimaks sealse asutuse võimalusi. Kriminaalhooldajaga vestles informatsiooni omav ja xxx saekaatri tööd koordineeriv xx. xx. Tema sõnul käesoleval ajal külas vabu kohti on, kuid eelnevalt on vajalik täita astuda soovijal ankeet, mille põhjal hinnatakse motivatsiooni ja sobivust ning antakse vastus. Rehabilitatsiooniprogramm kestab 10-12 kuud, see on tasuline ning sõlmitakse kirjalik leping. Programmis osalemise ajal elatakse külas ja töötatakse peamiselt küla territooriumil asuvas saekaatris. Oluline on sisemine motivatsioon, soov muutuda ja sellele vastav käitumine. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Andrias Liivat taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Andrias Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 2 Kriminaalasi nr 1-12-6373 Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrias Liivati isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrias Liivat on vangistuse jooksul 6 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema käitumist ja suhtumist kehtestatud korda. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Andrias Liivat nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisel puudub isikul kindel elukoht, mis ei võimalda teostada kriminaalhooldust. KarS § 75 lg 1 sätestab käitumiskontrolli nõuded, mida süüdimõistetu on kohustatud järgima. Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Andrias Liivat on kriminaalkorras karistatud 3 korral (varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus on mõistetud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis ja lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegeliku käitumist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et tingimuslik karistus ei paneks kinnipeetavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Andrias Liivati puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. 3 Kriminaalasi nr 1-12-6373 Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrias Liivati vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 4