§-de 428 lg 2 alusel ja
S 431 lg 1 esimeses lauses sätestatud vormis, kuna seadus ei keela menetlusosalistel ka kohtumenetluses sõlmida kokkuleppeid kohtuväliselt. Taolisel kokkuleppel on ka seaduslik alus.
§-s 4 lg 4 sätestatu kohustab ka kohut kogu menetluse aja tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Selle saavutamiseks võib kohus muu hulgas teha menetlusosalistele ka ettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et kuna I. M. avaldus kaasomandis oleva kinnistu maa kasutuskorra kindlaksmääramiseks kuulub läbivaatamisele vastavalt
§-dele 475 lg 1 p 13 hagita menetluses, siis arvestades
§-s 477 lg 1 sätestatut, on selles asjas avaldajal õigus taotleda
alusel menetluse lõpetamist.
§-s 428 lg 1 p 1-5 on loetletud alused, mil kohus lõpetab menetluse otsust tegema ning lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduse sätestatud alusel. Tulenevalt
6. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse muu hulgas ka määruses, millega hagita menetluse asja menetlus lõpetatakse. Avaldaja ja puudutatud isik L. N. on kohtule kinnitanud, et neil ei ole üksteise suhtes nõudmisi menetluskulude osas. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on õiglane jätta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.