1-10-11383/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-11383 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Dmitry Pronini (Pronin) RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 8.oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitry Pronini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama Asjaolud
4. Dmitry Pronin kannab 5-aastast vangistust I ja II astme kuritegude eest kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusena. 27.09.2010 Harju Maakohtu otsusega tunnistati D. Pronin kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 418¹ lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, millist karistust suurendati D. Proninile Harju Maakohtu 15.03.
5. kohtuotsusega KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra, ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati D. Pronin süüdi veel ka KarS § 200 lg 2 p 4,8,10 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust kaetuks 5 aasta vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti 19.03.
6. D. Pronin on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast ning elektroonilise valvega ennetähtaegselt vabastamata jätmise määruse jõustumisest (jõustus 27.11.2012) on möödunud vangistusseaduse § 76 lõikes 2 märgitud 6 kuud. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus leidis, et süüdimõistetu D. Pronin ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Kohus leidis, et toimepandud I astme kuritegude rohkus ja nende toimepanemise asjaolud on liiga rasked selleks, et kinnipeetavat ennetähtaegselt vanglast vabastada ajal, mil viiest aastast vangistusest on kandmata poolteist aastat vangistust. Tähtaegse vabanemise ajaks on kinnipeetava iseloomustuse andmetel 19.03.
8. 27.09.2010 kohtuotsusest nähtuvalt kannab D. Pronin karistust kärbiku ebaseadusliku käitlemise eest ja 4 röövi eest – kõik 4 AS SEB Pank pangakontori röövimist pani ta Tallinnas toime näokattega nägu varjates, kasutades seejuures jahipüssist relvaraua lühendamise teel tehtud kärbikut. AS SEB Pank tsiviilhagi on kohtuotsusega rahuldatud 92 932.51 krooni ulatuses. 2.
9. D. Proninil on vangistuse ajast kehtivad distsiplinaarkaristused. D. Proninit on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 21.04.2011.a noomitusega, 12.07.2011.a 5 ööpäeva kartseriga, 27.07.2012.a 4 ööpäeva kartseriga, 14.01.2013.a noomitusega, 13.02.2013.a noomitusega – suhtles vanglaametnikuga ebaviisakalt: „Mis sa vanaema ikka otsid, mine juba pensionile“, 15.05.2013.a 15 ööpäeva kartseriga – kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. 2.
10. Lisaks on D. Pronini enda süülisest käitumisest tingituna tulnud kahel korral vanglates korra tagamiseks kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid – 2012 aastal ja 2013 aastal. D. Pronin on olnud olulisel määral seotud Tallinna Vanglas kambriakende lõhkumise aktsiooniga ning on sundinud kaaskinnipeetavaid vangla subkultuuri tavasid järgima, sealhulgas ka füüsilise vägivallaga. 2.
11. Maakohtu hinnangul puudus küllaldane alus järeldamaks, et D. Pronini käitumine vangistuse ajal on pöördunud õiguskuulekale teele, mistõttu vabadusse naastes jätkub reaalne uute kuritegude toimepanemise oht. Neil asjaoludel ei olnud põhjendatud D. Proninit vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus leidis, et teiste vabaduses viibivate isikute tervise, elu ja vara turvalisuse huvides on põhjendatud jätta D. Pronin elektroonilise valve alla ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Kohus märkis, et kui isik vangistuses jätkab raskete distsiplinaarsüütegude toimepanemist ja on seotud ka korratuste organiseerimisega (akende lõhkumine), siis ei ole kinnipeetav vangistuse ajal seaduskuulekale teele asunud ja ei ole enda tulevaseks eluks järeldust edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks teinud. Kohus leidis, et sellises olukorras ei ole elektrooniline valve küllaldaselt tõhus meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. D. Pronin ei nõustu maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vabaneks D. Pronin vangistusest enne tähtaega elektroonilise järelevalvega. 3.1 D. Pronin väidab, et käesolevaks ajaks pole mitte mingit alust arvata, et ta on ohtlik ühiskonnal kuna tal on olemas kindel elu- ja töökoht, läbinud sotsiaalprogrammi ,,12 sammu“ ning on saanud Tartu Vanglalt iseloomustuse, mis pooldab tema ennetähtaegset vabanemist. Lisaks märgib D. Pronin, et ta on Tartu Vangla poolt tehtavas riskianalüüsis saanud madala tõenäosusega protsendi uue kuriteo sooritamiseks ning ta kannab reaalset vangistust esimest korda. -2- 3.2 Lisaks ei nõustu D. Pronin maakohtu otsusega osas, et elektroonilise valve kohaldamine poleks tema suhtes tõhus meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Vangistatu nõustub täitma kõiki kohustusi, mida kohus talle määrab KarS § 75 tulenevalt. Lisaks leiab D. Pronin, et vangistus mõjub talle negatiivselt tuues kaasa desotsialiseerumise, kohanemise passiivse vanglaelu stiiliga ning erialaste oskuste vähenemise. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et D. Pronini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et maakohus on D. Pronini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et D. Pronini määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Pronini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelvalvega. Kohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud D. Pronini positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning on omistanud liiga suurt tähtsust varasemalt toime pandud kuritegudele ning vanglas toimepandud distsiplinaarrikkumistele. Kolleegium leiab, et maakohus on asjakohaselt viidanud vangistatu distsiplinaarkorra rikkumistele ning nõustub selle pinnalt loodud järeldustega. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-06 p-s 8.1 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. D. Pronin on vangistuse ajal toime pannud mitmeid distsiplinaarrikkumisi ning tekitanud oma süülisest käitumisest tingituna vanglates olukordi, kus korra tagamiseks on tema suhtes rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kolleegiumi hinnangul annavad eeltoodud asjaolud märku vangistatu suutmatusest käituda õiguskuulekalt ning tema suhtumist kehtestatud reeglitesse ja normidesse.
15. Kohus leiab, et D. Pronini poolt märgitud negatiivsed tegurid, mille kohaselt põhjustab vangistus desotsialiseerumise, kohanemise passiivse vanglaelu stiiliga ning erialaste oskuste vähenemise, ei anna alust süüdimõistetu vabastamiseks, kuna see ei ole ilmselgelt kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda kogu temale mõistetud karistus ja vangistusega kaasnevad paratamatult kitsendused võrreldes tingimustega tavaelus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele positsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi D. Pronini käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mõned positiivsed muutused ning teda vabanemisel eesootavad elutingimused on head, ei võimalda tema varasem elukäik ja toimepandud I astme kuriteod, s.o. 4 AS SEB Pank pangakontori röövimine, mille D. Pronin pani toime Tallinnas näokattega nägu varjates ja kasutades seejuures relvana kärbikut, teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Sealjuures on kolleegium seisukohal, et viiest aastast vangistusest ärakantud 2/3 karistusaega pole vastavuses teiste isikute elu, tervise ja vara vastu suunatud kuriteoga, pidades isiku rasket süülist käitumist arvestades kantud karistusaega lühikeseks. Lisaks on kolleegium seisukohal, et käesoleval juhul ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning annaks ühiskonnale vale signaali karistusest analoogsetes kuritegudes. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu -3- hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid D. Pronini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
17. Kolleegium peab küll positiivseks, et süüdimõistetu on vanglas tegelenud riigikeele omandamisega, osalenud sotsiaalprogrammis, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks elu ja töökoht, kuid leiab, et need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (I astme kuritegude toimepanemine ja vangla distsiplinaarkorra rikkumine mitmel korral). Kolleegium ei ole veendunud, et D. Pronini käitumises ja hoiakutes aset leidnud positiivsed muutused oleksid jõudnud muutuda püsivaks. D. Pronini poolt varasemalt toime pandud kuritegude dünaamika viitab sellele, et tema puhul esineb risk vabanemisel katseaja tingimusi rikkuda ja uusi kuritegusid toime panna. Riski põhistavad ka asjaolud, et isikul on suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid ning on soodumus kasiinodes käia, millest tulenevalt võib D. Pronin pöörduda tagasi kuritegelikule teele oma majandusliku olukorra parandamiseks. Kohtu hinnangul tuleb D. Proninil karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning õiguskuulekalt käitumise harjumuse omandamisega edasi tegeleda.
18. Kuna kinnipeetava iseloomustuse andmetel on D. Pronini tähtaegse vabanemise ajaks 19.03.2015, siis on edasiselt võimalik veel kohtul menetleda D. Pronini ennetähtaegselt vabastamise küsimust. Kohtu hinnangul oleks D. Proninil otstarbekohane kasutada õiguskuulekaks käitumiseks, s.t uutest distsiplinaarsüütegude toimepanemisest hoidumiseks taasühiskonnastavates programmides osalemist, millest tulenevalt suureneks tõenäosus vangistusest ennetähtaegselt vabanemiseks.
19. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D. Pronin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Aarne Sarjas