4-13-6490/2

4-13-6490 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6490 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu Valentina Furik’i kaebus Tallinna Linnakantselei 24.09.2013 määruse nr S-3/11983 kohtuvälise menetleja tegevuse peale kirjalikus hoiatamismenetluses Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Valentina Furik (isikukood: 45911150221) XXX Tel: XXX E-post: XXX Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (registrikood 75034502) Pärnu mnt 139c/1 Tallinn 11317 Tel: 53 003 103 E-post: parkimine@tallinnlv.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p-st 1 kohus määras: Jätta Valentina Furik’i kaebus Tallinna Linnakantselei 24.09.2013 määruse nr S3/11983 kohtuvälise menetleja tegevuse peale kirjalikus hoiatamismenetluses rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.
3. EELNEV MENETLUSE KÄIK 14.08.2013 fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrullosakonna inspektor Lembitu Krüger, et mootorsõiduk MB registreerimismärgiga XXX, oli pargitud Tallinnas Vormsi tn 16a hoone juures kõnniteel kohas, kus liikluskorraldusvahendiga ei olnud parkimine lubatud, rikkudes nii liiklusseaduse (LS) § 20 lg 4 p-s 3 sätestatud nõudeid. 4-13-6490 16.08.2013 määras Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Riina Gumbälis mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX eest vastutavale isikule (Valentina Furik, isikukood: 45911150221) väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 lg 1 p 2 ja LS § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi summas 20 eurot (trahviteade 068672). 01.09.2013 saatis Valentina Furik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile kaebuse, milles palus hoiatustrahv (trahviteade 068672) tühistada. Kaebaja selgitas, et Vormsi tn 16sa hoone juures puuduvad liikluskorraldusvahendid, mis keelaks antud asukohas parkida. Samuti on nimetatud hoone juures parkimine äärmiselt raskendatud, kuna eluhooneid on palju ja seetõttu ei jagu kõigile parkimiskohti. 09.09.2013 määrusega jättis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Liina Sulg Valentina Furiki kaebuse läbi vaatamata. Kohtuvälise menetleja ametnik põhjendas kaebuse läbi vaatamata jätmist asjaoluga, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi ei saa vaidlustada mistahes alusel. Hoiatustrahvi saab omanik või vastutav kasutaja vaidlustada üksnes VTMS § 545 nimetatud kolmel seaduslikul alusel, s.o väitega, et mootorsõidukit juhtis teie isik (lg 3) või esitades ametliku kinnituse, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitades tõendi õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta (lg 4). 17.09.2013 esitas Valentina Furik kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse. Kaebaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja ametniku 09.09.2013 kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega ja palus hoiatustrahvi (trahviteade 068672) tühistada. Kaebaja selgitas, et Vormsi tn 16a hoones juures ehk kohas, kuhu mootorsõiduk oli pargitud, ei asu kõnniteed, mida kasutaksid jalakäijad. Samuti puuduvad liikluskorraldusvahendid, mis keelaks antud asukohas parkida. Lisaks juhtis kaebaja kohtuvälise menetleja juhi tähelepanu asjaolule, et Vormis tn 16a hoone juures on viimastel aastatel toimunud muudatused, mis oluliselt on vähendanud parkimisvõimalusi hoovis. 24.09.2013 jättis kohtuvälise menetleja juht linnasekretär Toomas X määrusega VTMS § 77 lg 2 p 2 alusel Valentina Furiki kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht oli seisukohal, et kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud VTMS sätteid. Kirjalikus hoiatamismenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes VTMS § 545 lg-tes 3-6 toodud alustel. Kohtuvälise menetleja juht märkis, et eeltoodud seisukohta jagab ka Justiitsministeerium. Vaidlusaluse trahviteate nr 068672 vaidlustamisel ei tuginenud kaebaja ühelegi VTMS § 545 lg-tes 3-6 nimetatud alustele, sh ei ole esitanud tõendeid teo õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. LS § 2 p 25 kohaselt on kõnnitee jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. LS § 20 lg 4 p 3 kohaselt võib mootorsõiduki peatada või parkida osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahed. Tallinnas Vormsi tn 16a ja Vormsi tn 18 hoonete vahele jääb sõiduteest äärekiviga eraldatud teeosa, seega on antud asukohas tegemist kõnniteega. Kõnniteel parkimist lubavat liikluskorraldusvahendit nimetatud kohas ei ole, seega seal parkida ei tohi. Kohtuvälise menetleja juht pidas oluliseks märkida, et Vormsi tn 16a paikneb alajaam, mille esine ala on ette nähtud alajaama teenindamiseks, mitte sõidukite parkimiseks. Mootorsõiduki juht on kohustatud lähtuma LS-s sätestatud reeglitest ning sõidukijuhi ettekujutus parkimise õiguse olemasolust ei muuda olematuks õigusrikkumise fakti, mis on antud juhul tõendatud. Kohtuvälise menetleja juht möönis määruses, et Tallinnas on korterelamute piirkondades probleeme sõidukite parkimiskohtadega ning tegemist on äärmiselt tõsise kitsaskohaga. 2 4-13-209 Samas saab lisaparkimiskohti rajada korteriühistute hoovide korrastamist toetava projekti „Hoovid korda“ raames. Selleks tuleb korteriühistul pöörduda taotlusega Lasnamäe linnaosa linnavalitsuse poole.
4. KAEBUSE SISU 03.10.2013 esitas Valetina Furik Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi Tallinna Linnakantselei linnasekretäri Toomas X (X ) 24.09.2013 määruse nr S-3/11983 peale. Kaebaja taotleb temale mõistetud rahatrahvi tühistamist. Kaebaja põhjendab oma taotlust järgnevalt. Käesoleval aastal on toimunud muutused, mis on oluliselt vähendanud parkimisvõimalusi hoovis. Kaebaja leiab, et muudatuste tegemisel on arvestatud kõigi huvisid, v.a elanike-autojuhtide omi. Valentina Furik ei mõista, miks trahvitakse just teda olukorras, kus linnavalitsus möönab probleemi olemasolu, kuid samal ajal pargivad mitmed teised autojuhid oma sõiduki täpselt samasse kohta kui kaebaja seda tegi, aga neile trahvi ei ole mõistetud. Kaebaja leiab, et antud olukorrast teadlikuna peaks linnavalitsus tegelema väärtegude ennetamisega ehk leidma olukorrale lahenduse, mitte Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu trahvima autojuhte. Samuti on kaebaja seisukohal, et Vormsi 16a hoone kõrval ei asu kõnnitee, mistõttu ei seata jalakäijaid ohtu sõidukite parkimisega nimetatud kohas. Kaebaja lisab veel, et kohtuvälise menetleja juhi välja pakutud osalemisvõimalus projektis „Hoovid korda“ ei ole antud piirkonnas võimalik esiteks seetõttu, et elanikel puudub nõutav rahaline võimekus projektiga liitumiseks ning teiseks põhjusel, et väga raske on leida konsensust ühe hoovi kasutuskorra osas seitsme erineva korteriühistu vahel.
5. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et Valentina Furiki kaebus kohtuvälise menetleja juhi Tallinna Linnakantselei linnasekretäri Toomas X (X ) 24.09.2013 määruse nr S-3/11983 peale tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Valentina Furik on VTMS § 78 lg 1 alusel esitanud Harju Maakohtule kaebuse. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus maakohtule, et vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Valentina Furiki kaebuses ei ole toodud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas kohtuväline menetleja on oma tegevuse läbi tema õigusi ja vabadusi rikkunud. Kaebuse sisust nähtuvalt soovib Valentina Furik temale mõistetud rahatrahvi tühistamist, mitte vaidlustada kohtuvälise menetleja mõnd konkreetsest tegevust või menetlustoimingut. Kohtuväline menetleja on küll Valentina Furikile oma tööülesannete täitmisel mõistnud rahatrahvi, kuid seda ei saa pidada kohtuvälise menetleja tegevuseks, mis rikuks isiku õigusi ja vabadusi ja mida on VTMS § 78 lg 1 alusel võimalik vaidlustada. Seda eriti olukorras, kus isikule tehtud hoiatustrahv on tehtud seadust järgides ning põhjendatult. Hoiatustrahvi on võimalik vaidlustada vaid VTMS § 545 lg-tes 3-6 toodud alustel. Seda seisukohta on Valentina Furikile selgitatud ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Liina Sule (Sulg) 09.09.2013 ja kohtuvälise menetleja juhi linnasekretär Toomas X (X ) 24.09.2013 määrustes. VTMS § 114 lg 2 kohaselt ei ole menetlusalusel isikul õigust esitada maakohtule kaebust VTMS § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale. Seega ei ole antud juhul Valentina Furikil õigust trahviteate nr 068672 peale kaebust maakohtule üldse esitadagi. Siinkohal peab kohas aga vajalikuks ära märkida, et nii kohtuväline menetleja kui tema juht on põhjendatult ning õigesti leidnud, et trahviotsuse tegemine oli antud juhul õigustatud. Kuivõrd Valentina Furikil ei ole VTMS § 114 lg 2 kohaselt õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja poolt mõistetud trahviotsust ning kuna esitatud kaebuses puuduvad põhjendused, 3 4-13-6490 kuidas kohtuväline menetleja on kaebaja õigusi ja vabadusi rikkunud, jätab kohus Valentina Furiki ilmselgelt põhjendamatu kaebuse rahuldamata. Kohus juhindus VTMS § 79 lg 3 p-st
6. Velmar Brett kohtunik 4