§-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Asjaolud Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tegi Ago Henry Altjõele kirjalikus hoiatusmenetluses
lg 1 p 2 järgi hoiatustrahvi summas 20 eurot, kuna Ago Henry Altjõe parkis Tallinnas keskkinnas, XXX /Tatari 9/11 mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX keelatud kohas, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 2 nõudeid. 01.07.2013.a. esitas A. H. Altjõe vastuväite trahviteatele, kuna trahviteates ei ole märgitud ega tuvastatud väidetava väärteo toimepanijat, puuduvad viited tõenditele, millest tulenevalt saaks väita A. H. Altjõe poolt väärteo toimepanemist. Samuti ei ole A. H. Altjõele trahviteadet kätte toimetatud. Isik elab rahvastikuregistrisse kantud aadressil, mistõttu ei ole talle trahviteate kättetoimetamine väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel lubatud. A. H. Altjõe taotles trahviteate tühistamist. Tallinna Linnavalitus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu jättis 31.07.2013.a A.H.Altjõe vastuväite (kaebuse) nimetatud trahviteate peale läbi vaatamata, juhindudes
lg 2 p 1 alusel, et kaebus on esitatud tähtaja möödumisel ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. A. H. Altjõe esitas 01.08.2013.a. vastavalt
§-le 76 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. 07.08.2013.a. määrusega nr 9-3/10123 rahuldas linnasekretär Toomas X A. H. Altjõe kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale osaliselt, s.t hoiatustrahvi (trahviteade nr 052114) luges mittejõustunuks ja kohtutäiturile sundtäitmiseks saatmise ebaseaduslikuks. Trahviteate nr 052114 kättesaamise kuupäevaks luges 25.06.2013.a., samuti luges trahviteatele kaebuse esitamise tähtaja peatunuks kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamise ajaks 01.07.2013 kuni 07.08.2013.a. Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu jättis 30.08.2013.a. A. H. Altjõe kaebuse uuesti läbi vaatamata. Kohtuvälise menetleja ametnik Inga Piir põhjendas, et kirjalikus hoiatusmenetluses määratud hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes
Kohtuvälise menetleja ametnik on kindlaks teinud, et kaebuse esitaja on rikkunud liiklusseaduse § 21 lg 4 p 2 sätestatud nõudeid (parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab). Asjas kogutud fotode hindamisel on tuvastatud, et sõiduk pargib liiklusmärgi 361 (peatumise keeld- keelab peatumise ja parkimise), 832 ja 891b (va XXXKÜ lubadega) mõjualas. Sõiduki eest vastutav isik ei ole tõendanud, et tal oleks KÜ XXX luba parkimiseks. Sellest tulenevalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et liiklusrikkumine on tõendatud ja puudub alus hoiatustrahvi tühistamiseks. Trahviteade vastab
Kuni trahviteate saaja ehk sõiduki omanik ei ole teatanud sõiduki kasutanud kolmanda isiku andmeid, vastutab ta hoiatustrahvi eest ise. Käesoleval juhul trahviteade saadeti seadusega ettenähtud korras sõiduki eest vastutavale isikule. Kaebaja on trahviteate vastavalt Tallinna Linnakantselei 07.08.2013 määrusele nr S-3/10123 25.06.2013.a kätte saanud, kuid ta ei ole teatanud
Seega vastutab hoiatustrahvi eest registrijärgne vastutav kasutaja ja alusetu on väita, et kirjalikus hoiatamismenetluses ei ole trahviteates füüsiline isik kindlaks tehtud. A. H. Altjõe esitas 16.09.2013.a.
24.09.2013.a. määrusega nr S-3/11985 jättis linnasekretär Toomas X A. H. Altjõe kaebuse rahuldamata. Määruses selgitati, et kirjalikus hoiatusmenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada
Kohtuvälise menetleja juht selgitas, et kaebus jäeti 30.08.2013.a. määrusega läbi vaatamata
Tulenevalt
lg 2 p 4 jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega, kui kaebuse aluseks on
Kaebaja väitis, et tal on olemas KÜ XXXväljastatud luba. Seega esines
Lisaks selgitati kirjaliku hoiatusmenetluse olemust, kus oluline on menetluse lihtsus, kiirus ja ökonoomsus. Sellest tulenevalt väärteomenetluse seadustikus fikseeritud kirjaliku hoiatusmenetluse põhimõtetest peab trahviteate vaidlustamise korral tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta esitama kaebaja. Samas määruses on viidatud veel Riigikohtu seisukohale, et juhul, mil süüdistatav otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. (3-1-1-112-99; 3-1-1-104-05;3-1-1-85-07). Kohtuvälise menetleja juht ei pidanud tõeseks kaebaja väidet, mille kohaselt ei ole KÜ-l XXXõigust erakinnistul parkimiskorra määratlemiseks. Liiklusseaduses sätestatud parkimist reguleerivad nõuded kehtivad ka eramaal, kui kinnistu omanik avab oma kinnistu kõigile liiklemiseks. XXX / XXX hoone esine ala on liiklemiseks kõigile avatud ning kui KÜ on võtnud vastu otsuse seal parkimise korraldamiseks, on selline korraldus õiguspärane. Kuna liikluskorraldusvahendiga on eelnimetatud asukohal määratud, et seal tohib parkida ainult KÜ XXXväljastatud lubadega ning kuna nimetatud tõendit (KÜ luba) ei olnud paigaldatud sõiduki armatuurlauale ning kaebaja ei ole luba ka menetluse käigus esitanud, puudub alus kaebuse rahuldamiseks. 08.10.2013.a. saabus Harju Maakohtusse A. H. Altjõe kaebus Tallinna Linnakantselei 24.09.2013.a. kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr S-3/11985 peale. Kaebuse kohaselt on menetleja kaebuse lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kaebaja on seisukohal, et kaebust ei saanud jätta läbi vaatamata, määruses puuduvad viited
§-le 546 lg 2 p 4. Kaebus ei ole esitatud
§-s 545 lõikes 4 toodud asjaoludel, vaid muuhulgas, et pole tuvastatud teo toimepanijat, ta ei ole tegu toime pannud, parkijal oli õigus XXXkinnistul parkida, XXXkinnistul asuv parkimist keelav märk on püstitatud õigusliku aluseta. Menetleja ei ole tuvastanud trahvimise aluseks olevad asjaolud, s.o süüteokoosseisu. Menetleja ei ole välja selgitanud ega tõendanud kaebajal KÜ XXXloa puudumist parkimisel, KÜ XXXloa puhul ei ole tegemist õigusvastasust välistava asjaoluga, vaid süüteokoosseisu objektiivse koosseisu ühe elemendiga; ebaõiged ja asjakohatud on viited Riigikohtu praktikale; menetlejal lasub kohustus välja selgitada objektiivse koosseisu elemendid; parkimine on toimunud KÜ XXXloal. See et puudus kirjalik märkus armatuurlaual, ei oma tähendust, samuti ei tulene viidatud liiklusmärgist kohustust, et parkimisel peab luba olema kirjalik ja paigutatud parkimisel armatuurlauale. Menetleja ei ole loa puudumist ühelgi viisil kontrollinud. Parkimiseks loa olemasolu on kaebaja kinnitanud ja leiab et selline kinnitus on seaduse mõttes piisav. Menetleja ei ole käsitlenud kaebaja väidet, et XXXkinnisasjale paigutatud liiklusmärgid on õigustühised, s.o puuduvad linnavalitsuse poolt antud õigusaktid, mille alusel oleks saanud liiklusmärgid eelnimetatud hoonele paigaldada. KÜ-l puudub õigus parkimiskorra määratlemiseks. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja juhi 24.09.2013.a. määrus, tühistada kaebajale tehtud trahviteade nr 052114 ja hüvitada kaebajale kõik menetluskulud. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et Ago Henry Altjõe kaebus kohtuvälise menetleja juhi Tallinna Linnakantselei linnasekretäri Toomas X (X ) 24.09.2013 määruse nr S-3/11985 peale tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus maakohtule, et vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. A. H Altjõe kaebusest ei nähtu, kuidas kohtuväline menetleja on oma tegevuse läbi tema õigusi ja vabadusi rikkunud. Kaebuse sisust nähtuvalt soovib A. H. Altjõe temale mõistetud hoiatustrahvi tühistamist, mitte vaidlustada kohtuvälise menetleja mõnd konkreetset tegevust või menetlustoimingut. Kohtuväline menetleja on A. H. Altjõele määranud hoiatustrahvi, kuid seda ei saa pidada kohtuvälise menetleja tegevuseks, mis rikuks isiku õigusi ja vabadusi ja mida on
Seda eriti olukorras, kus isikule tehtud hoiatustrahv on tehtud seadust järgides ning põhjendatult. Kohus selgitab, et
lõike 3 kohaselt ei ole hoiatustrahvi näol tegemist süüteo eest kohaldatava karistusega, seda ei kanta karistusregistrisse ja see ei too endaga kaasa karistusõiguslikke tagajärgi. Hoiatustrahv on protsessuaalne meede, mis peab tagama tähelepanu juhtimise, et see isik tulevikus analoogseid väärtegusid ei sooritaks.
Juhul kui isik ei nõustu hoiatustrahviga, on tal õigus seda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustada ja sel juhul hoiatustrahv ei jõustu. Hoiatustrahvi on võimalik vaidlustada vaid
lõigetes 3-6 toodud alustel, st kui mootorsõidukit kasutas teine isik või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Muid trahviteate vaidlustamise aluseid seadusega ette nähtud ei ole. Seda seisukohta on A.H.Altjõele selgitatud ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna inspektor Inga Piiri (Piir) 30.08.2013.a. ja kohtuvälise menetleja juhi linnasekretär Toomas X (X ) 24.09.2013.a. määrustes. Kohus nõustub, et kohtuvälise menetleja 30.08.2013.a määruses puudub otsene viide
lõike 2 punktile 4, mille kohaselt jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse aluseks on
Käesoleval juhul on määruses selgitatud aluseid, millistel juhtudel saab üldse hoiatustrahvi vaidlustada ja seega paragrahvi puudumine ei ole antud juhul menetlusnormi oluline rikkumine. Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et menetlusalusele isikule tehtud hoiatustrahv on tehtud seadust järgides ning põhjendatult. Hoiatamismenetluses lasub kohtuvälisel menetlejal kohustus veenduda selles, et enne trahviteate väljastamist on kindlaks tehtud väärteo olemasolu. Selleks tuleb tal
lõike 1 punkti 2 kohaselt fikseerida andmed mootorsõiduki registreerimismärgi, rikkumise aja ja koha kohta. Kohtuvälise menetleja ametnik on käitunud
lõike 1 punkti 2 kohaselt, mis näeb ette, et teo avastanud järelvalvet teostaval ametnikul tuleb rikkumine jäädvustada fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht, kui ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti. Tehtud fotodelt nähtub, et auto registreerimisnumbriga XXX parkis trahviteatel märgitud alal.
lg 2 kohaselt määratakse hoiatustrahv isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Trahviteate kohaselt on mootorsõiduki registreerimisnumbriga XXX registrijärgne omanik või vastutav kasutaja Ago Henry Altjõe. Kohus märkis eelnevalt, et hoiatustrahvi on võimalik vaidlustada vaid
Kui sõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik trahviteate vaidlustab, peab kohtuväline menetleja
Kui aga sõiduki eest vastutav isik vaidlustab hoiatustrahvi põhjusel, et sõiduk või selle registreerimismärk oli varastatud, kadunud või hävinud või kui esines õigusvastasust välistav asjaolu, võib kohtuväline menetleja jätta väärteomenetluse uuendamata ja trahviteate tühistada (
See on kohtuvälise menetleja diskretsioon. Kirjaliku hoiatamismenetluse rakendamise peamiseks põhjuseks on menetluse ökonoomsus ja efektiivsus, arvestades rikkumiste suurt hulka. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetleja juhi määruses toodud selgitusega, et kirjaliku hoiatamismenetluse korral ei kehti menetlejale väärteomenetluse üldine tõendamisstandard. Seega kui isik leiab, et tema vastavat rikkumist toime ei pannud, peab ta ise nimetama isiku, kes seda tegi koos täiendavate andmetega. Kohtuvälise menetleja ametnikul ei ole vaja tegelikku valesti parkijat kindlaks teha. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja juhi seisukohaga, et korteriühistutel on õigus erakinnistul määratleda parkimiskorda. Liiklusseaduses sätestatud parkimist reguleerivad nõuded kehtivad ka eramaal, kui kinnistu omanik avab oma kinnistu kõigile liiklemiseks. XXX / XXX hoone esine ala on liiklemiseks kõigile avatud ning kui KÜ on võtnud vastu otsuse seal parkimise korraldamiseks, on selline otsus õiguspärane. Liikluskorraldusvahendiga on XXX //XXX hoone asukohal määratud, et seal tohib parkida ainult KÜ XXXväljastatud lubadega. Kohus leiab, et kasutades analoogiat tasulise parkimisega, siis liiklusseaduse § 187 lg 5 kohaselt parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasulise parkimise aeg või dokumenti kehtivus. Juhul kui A.H.Altjõel oli vastav õigus, s.t luba parkida eelnimetatud asukohal, oleks ta pidanud vastava loa asetama nähtavale asukohale, et järelevalvet teostav ametnik oleks seda ka näinud. Seda luba ( tõendit) tal ei olnud nähtaval kohal ja ka menetluse käigus ei ole menetlusosaline oma õigust nimetatud kinnistul parkimiseks tõendanud. Kohtu hinnangul puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kohtuväline menetleja toimis õiguspäraselt, jättes 30.08.2013.a määrusega kaebaja esialgse kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd menetlusalune isik ei teatanud, et sõidukit oleks liiklusrikkumise päeval kasutanud teine isik ega ei ole esitanud ka tõendit selle kohta, et tal oleks olnud õigus trahviteates märgitud kohal parkida. Siinkohal peab kohus vajalikuks ära märkida, et nii kohtuväline menetleja kui tema juht on põhjendatult ning õigesti leidnud, et trahviotsuse tegemine oli antud juhul õigustatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebuse esitajale kirjalikus hoiatamismenetluses määratud trahvi alused on õiguspärased ja menetleja ei ole oma tegevusega menetlusnorme rikkunud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Tallinna Linnakantselei 24.09.2013.a. määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohus juhindub
1 Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.