lg.2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti Viktor Mossinile lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi Viktor Mossin täitma KarS §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. Viktor Mossini suhtes kohaldatud tõkendelukohast lahkumise keeld- tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Sama otsusega mõisteti Viktor Mossinilt välja
lg.1 p.2 alusel sundraha 1 seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 480 eurot,
lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 125 eurot 28 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 115 eurot 20 senti ning
lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse.
ja §424 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud kokku summas 720 eurot 93 senti tuleb Viktor MOSSINIL tasuda ositi 1 aasta jooksul, tasudes 60 eurot 07 senti kuus. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 31.01.2013. 18.10.2013 esitas Viktor Mossin Viru Maakohtule taotluse karistusest vabastamiseks ning menetluskulude riigi kanda jätmiseks, kuna KarS §391 lg.1 alusel etteheidetav tegu on dekriminaliseeritud. Taotleja majanduslik olukord ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid ja sunniraha tasuda. Maakohtu seisukoht Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja esitatud taotlusega, leidis, et Viktor Mossini taotlus ei kuulu rahuldamisele. 15.07.2013 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 05.07.2013,2), millega muu hulgas muudeti ka KarS §391 lg.1 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, kui teo objektiks oli kaup suures koguses - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud sõnastusega on KarS §391 lg-st 1 jäetud välja väärteoprejuditsioon st et korduvalt väikeses koguses toimepandud salakaubavedu ei ole enam kuritegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab osaliselt teo kriminaalkorras karistatavuse. Sama seadusega täiendati alates 15.07.2013 karistusseadustiku rakendamise seadust §-ga 332, mille kohaselt kohaldatakse karistusseadustiku §391 lõike 1 15.07.2013 jõustunud redaktsiooni tagasiulatuvalt isikule, kes on enne 15.07.2013 nimetatud sätte alusel süüdi mõistetud ja kes kannab vangistust. Vangla, milles kannab vangistust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik, teatab talle karistusseadustiku §391 lõike 1 muudetud redaktsiooni tagasiulatuvast mõjust ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks
§-s 431 sätestatud korras.” Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel KarS §391 lg.1 alusel vangistust. Viru Maakohtu 23.01.2013 kohtuotsusest nähtuvalt karistati Viktor Mossinit tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 18 kuud ja pandi talle katseaja jooksul käitumiskontrollnõuded KarS §75 lg.1 alusel. Viktor Mossinile kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Muudatusettepaneku kohaselt kohaldatakse §391 lõike 1 muudatusi tagasiulatuvalt jõustunud kohtuotsuse korral üksnes neile isikutele, kes kannavad reaalset vanglakaristust. Selliste isikute karistused vaadatakse kohtu poolt üle KrMS §431 korras. Riigikohus on 2 oma lahendites (3-4-1-19-07 p 23; 3-1-3-10-02) viidanud, et Põhiseaduse §12 lg.1 ja 23 lg.2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud. Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS §12 lg.1 esimesest lausest ja §23 lg.2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust. Riik on võtnud vastu õiguspoliitilise otsuse, et tagasiulatuvalt kohaldatakse KarS §391 muudatusi ainult reaalset vangistust kandvate isikute suhtes. Oluline on märkida, et kõik seni karistatavaks loetud teod jäävad endiselt karistatavaks, kuigi teises vormis. Viru Maakohtu 23.01.2013 kohtuotsusega jäeti menetluskulud Viktor Mossini kanda, lubades need tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul. Kuna karistuse ümbervaatamiseks puudub alus ning kohus on menetluskulud ajatanud ei esine alust menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §431, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.