4-13-5574/4

4-13-5574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2013,Tallinn Väärteoasja number 4-13-5574 (2376,13,001556; 2376,13,002766) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi KarS §-s 278 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik XXX, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Marili Tammiste, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo IdaHarju politseiosakonna menetlusteenistus RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus XXX süüdistuses KarS §-s 278 ettenähtud väärtegude toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 150 lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.09.
2. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.08.2013 koostatud väärteoprotokollist nr AB1317898 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 26.04.2013 kell 16.42 põhjustas XXX teadvalt vale väljakutse eritalitusele ja politseipatrulli vale väljasõidu, kuna teatas politsei juhtimiskeskuse lühinumbrile 110, et tema poeg peksis teda. Tegelikkuses seda ei toimunud ning peale helistamist lülitas XXX telefoni välja ja lahkus kodust enne politsei saabumist. Selliselt käitudes pani XXX toime KarS §-s 278 ettenähtud väärteo. 07.08.2013 koostatud väärteoprotokollist nr AB1317899 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 26.04.2013 kell 19.25 põhjustas XXX teadvalt vale väljakutse eritalitusele (politseile) ja politseipatrulli vale väljasõidu, kuna teatas politsei juhtimiskeskuse lühinumbril 110, et tema poeg peksab teda. Tegelikkuses seda aga ei toimunud. Selliselt käitudes pani XXX toime KarS §-s 278 ettenähtud väärteo. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalusele isikule on väärteoasja arutamise aeg ja koht 1 piisava ajavaruga teada, kohus ei ole kohtuistungile ilmumist teinud menetlusalusele isikule kohustuslikuks ning menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, saab väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus, tutvunud väärteotoimiku materjalidega, kontrollinud väärteoprotokolle, isikusamasuse tuvastamise protokolle, indikaatorvahendi kasutamise protokolle, asitõendi vaatlusprotokolle, karistusregistri teatist, asub seisukohale, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 150 lg 2 alusel. VTMS § 69 sätestab väärteoprotokolli sisu ning sama sätte lg 1 p 8 kohaselt tuleb väärprotokolli sissejuhatuses märkida teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud VTMS §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Tutvudes vaatluse all olevate väärteotoimikute materjalidega, täpsustavalt väärteoprotokollidega, tuleb möönda, et väärteoprotokollides puudub igasugune informatsioon, et väärteoprotokolli koostamisel oleks menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS §-le
3. Väärteoprotokollidesse kantud andmetest saab teha järeldusi väärteoprotokollide koopia kättesaamise kohta ehk VTMS §-st 70 tulenevate nõuete kohase täitmise kohta, ent nagu märgitud, menetlusaluse isiku allkirjad selle kohta, et talle oleks tutvustatud/teatavaks tehtud VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, puuduvad. Märgitust saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et menetlusalusele isikule ei ole väärteoprotokollide koostamisel VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi teatavaks tehtud ehk väärteoprotokollid on koostatud puudustega. Kohus selgitab, et menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi ja õiguste ja kohustuste tutvustamisega tagatakse menetlusaluse isiku kaitseõigus. Kuna käesoleval juhul on jäänud see nõue täitmata, puudub alus rääkida nii ausa menetluse läbiviimisest, kui ka kaitseõiguse tagamisest. Teiseks osutab kohus kõrgeima astme lahendile asjas nr 3-1-1-29-11, kus punktis 7 kohus selgitas, et VTMS §-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine loetakse väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes. Seega vaatamata sellele, et kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluselt isikult võetud seletus ja isik menetlusaluse isikuna üle kuulatud, millest nähtuvalt on menetlusaluselt isikult ülekuulamise protokolli võetud allkiri selle kohta, et teda on tutvustatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, siis kohtulikul arutamisel on tõendiks vahetult suuliselt antud ütlused ning kohtuvälises menetluses antud ütlusi tõendina arvestada ei saa. Küll kinnitaks õiguste ja kohustustega tutvumist allkiri väärteoprotokollis vahetult õiguste ja kohustuste all, mis kinnitaks seda, et menetlusalusele isikule on neid selgitatud ja tal enesel oli võimalus nendega ka iseseisvalt tutvuda. Kuigi kohtulikul arutamisel saaks menetlusalusele isikule kohtuistungil tema õigusi ja kohustusi tutvustada, ei ole võimalik väärteoprotokollidest tulenevaid minetusi kõrvaldada ning see omakorda tähendab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada vastavalt VTMS § 150 lg-le 2 ja § 29 g 1 p-le
4. Märt Toming kohtunik 2