4-13-5258/4

4-13-5258 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.oktoober 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-5258 (2317,13,003517) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksandr Šternfeld, ik 38011190271, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Aleksandr Šternfeld süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
2. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
3. Aleksandr Šternfeldilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Aleksandr Šternfeld, 4-13-5258, joobeekspertiis“.
4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.10.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.07.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364614 selles, et 27.04.2013 kella 14.38 ajal peeti Tallinnas, Sõpruse pst 161 juures kinni Aleksandr Šternfeld, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja 7-aminoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on talle inkrimineeritava rikkumise toimepanemisega nõus. On praegu uurimise järgi kinni peetud. Kahtlustus on KarS § 184 lg 1 järgi. Kinni peetud 18.07.
6. Varasemad arestid, mis on mõistetud 22.04.2013 ja 12.06.2013, on kandmata. Taotletud karistusega on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasja materjalidega, menetlusalune isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja taotleb väärteo toimepanemise eest aresti 7 päeva, mõistes välja ka menetluskulu. Arest ära kanda pärast eelmiste karistuste ärakandmist. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli ja 7-aminoklonasepaami, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal on menetlusalune isik vahistatud seoses kahtlustusega KarS § 184 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Vaatamata varasematele karistustele jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, milline karistus kuulub ärakandmisele alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest. Märt Toming kohtunik 2