3-12-1785/16

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1785 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks teabe väljastamiseks (halduskohtumenetluse seadustik, lepingud, haldusaktid) ja kahju hüvitamise nõudes 5 eurot iga päeva eest alates 01.01.2012, mis läheb üle tähtaja seoses nõutud õiguslike aktide mitteandmisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.09.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10.09.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks teabe väljastamiseks ja kahju hüvitamise nõudes 5 eurot iga päeva eest alates 01.01.2012, mis läheb üle tähtaja seoses nõutud õiguslike aktide mitteandmisega. Kaebaja avaldas Tartu Vanglale soovi saada paberkandjal halduskohtumenetluse seadustikku, Riigikohtu otsuseid ja Euroopa karistusreeglite soovitusi. Lisaks ei tehtud kaebajale soovitud koopiaid. Koopiate mittesaamisega on piiratud kaebaja õigust vabalt saada informatsiooni, mida levitatakse üleüldiseks kasutamiseks. Seoses sellega taotleb kaebaja kohustada Tartu Vanglat esitama talle õigusaktide koopiad ja hüvitama kahju 5 eurot iga päeva eest alates 01.01.2012, mis läheb üle tähtaja seoses nõutud õigusaktide mitteandmisega. Lisaks palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumisest.
5. Tartu Halduskohtu 10.09.
6. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5 sätestab, et kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud nõue HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja palub kohtul Tartu Vanglalt välja mõista kahjuhüvitisena 5 eurot iga ületava päeva eest alates 01.01.2012, mil talle ei antud õigus- ja rahvusvahelisi akte. Tartu Vangla vastusest kohtu järelepärimisele selgub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud seoses õigusaktide mittesaamisega. Tulenevalt eelnevast on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus kuulub antud nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 10.09.
8. a määrus tühistada. Tartu Vangla vastuseid ei tohi usaldada, vaid neid tuleb kontrollida. Kaebaja ei taha, et talle õigusakte müüakse, vaid hoopis seda, et talle nendest koopiad tehakse. Kohus on rikkunud põhiseaduse §
9. Kohus ei kontrollinud kaebaja fakte ega tõendeid, seega on rikkunud HKMS § 12 lg-t 2 ja 3 ning 16 lg-t 2 js § 12 lg-t
10. Vangla juristid esitavad kohtule teadvalt valesid vastuseid. Kaebaja pole tutvunud ühegi vangla vastusega.
11. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Pärast kaebuse saamist tegi halduskohus Tartu Vanglale päringu paludes teavet, kas kaebaja on kaebuses toodud asjaoludel esitanud vanglale eelnevalt vaide ja kahjunõude. Päringus märkis halduskohus ka kaebaja poolt kaebuses avaldatud kirja numbri, mille all väidetav vaie registreeriti. Kahjunõude esitamise kohta kaebaja midagi täpsemat ei avaldanud. Tartu Vangla vastas halduskohtule, et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludel vanglale vaiet ega kahjunõuet esitanud ning edastas halduskohtule kogu kaebaja nimetatud numbri all toiminud kirjavahetuse. Seega kontrollis halduskohus avalduse (vaide) esitamise fakti ning tugines oma otsustuses tõenditele, millele kaebaja viitas ja mille Tartu Vangla kohtule edastas. Kahjunõude menetluse läbimise kohta ei ole kaebaja tõendeid esitanud ega nende olemasolule ka viidanud. Seega on kaebaja etteheited halduskohtule põhjendamatud ning kaebuse tagastamine halduskohtu poolt kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu on õiguspärane ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.09.
13. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei 2 pea vajalikuks neid korrata. Ka ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele.
14. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja on halduskohtule esitanud kohustamiskaebuse ja hüvitamiskaebuse, millede esitamisel on ette nähtud kohustuslik kohtueelne kord. Kuigi kaebaja on väitnud, et tal on kohtuslik kohtueelne menetlus läbitud ei kinnita seda vastustaja poolt halduskohtule esitatud dokumendid. Tartu Vangla on kinnitanud, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust, milles ta oleks nõudnud alates 01.01.2012 õiguslike aktide mitteväljastamise eest 5 eurot iga päeva kohta (tl 7). Ka kaebaja ise ei ole esitanud mingeid tõendeid, et ta oleks kahju hüvitamise taotluse vanglale esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et uskuda ei tohi vangla väiteid, kuna vangla juristid annavad halduskohtule valesid vastuseid. Mingit põhjust ei ole vangla ametnikel halduskohtule esitada tõele mittevastavaid andmeid. Seega on kinnitamist leidnud asjaolu, et kaebajal on kahju hüvitamise taotluse osas läbimata kohtuslik kohtueelne menetlus ja halduskohtul oli õigus tema kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et ka kohustamiskaebuse puhul, milles kaebaja taotleb endale õigusaktide väljastamist on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on tõepoolest vastustajale 01.08 ja 03.08.2012 esitanud taotlused teabe saamiseks (tl 8). Kaebajal on 08.08.2012 palutud täpsustada oma teabenõuet (tl 9) ja 15.08.2012 antud võimalus kõrvaldada teabenõude puudused (tl 12). Vaatamata sellele kaebaja puudusi ei kõrvaldanud ja tema teabenõude täitmisest keelduti 27.08.
15. Kuigi kaebaja on tõepoolest esitanud 13.08.2012 vaide blanketil avalduse vastustajale (tl 10), siis ringkonnakohtu arvates on vastustaja seda õigustatult käsitanud märgukirjana. Seda, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata näitab ringkonnakohtu arvates ka see, et kaebus halduskohtule on esitatud juba 21.08.2012, so pärast lühikese aja möödumist kaebaja pöördumisest vastustaja poole. Kuna eeltoodud dokumentide alusel on võimalik väita, et seoses kohustamiskaebusega ei ole kaebaja vastustajale vaiet esitanud, siis on ka selles osas halduskohus kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Madis Ernits Einar Vene 3 Agu Timmi