← Eesti

1-11-4272/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2013.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-11-4272 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Mari J

§ 114

p 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.07.2002.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 25 päeva võrra ja mõisteti liitkaristus 10 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 13.06.

  1. a määrusega vabastati Leonid Šestakov Tallinna Linnakohtu 24.04.
  2. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.06.
  3. a. Harju Maakohtu 06.11.
  4. a määrusega tühistati vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja pöörati täitmisele Tallinna Linnakohtu 24.04.
  5. a otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistusaja algus on 14.10.2012.a. ja lõpp 02.10.
  6. a. 11.10.
  7. a on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Leonid Šestakovi isikliku toimiku otsustamaks Leonid Šestakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldusametniku telefonivestlusel kinnipeetava X selgus, et kinnipeetava puudub elukoht ning toetav võrgustik vabaduses. X korteri omanikuna ei anna nõusolekut elama asuda korterisse X Nimetatud elukoht on kinnipeetava elukoht X andmetel. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku tingimus ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel määrata järgmised kontrollkohustused: heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks; mitte omada, kanda ja kasutada relva; alluma ettenähtud X, kui on selleks eelnevalt nõusoleku andnud mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Leonid Šestakov soovib tingimisi enne tähtaega vabastamist. Samas peab ta katseaega ja käitumiskontrolli endale raskemaks olukorraks, kui vangistuse lõpuni kandmist. Ta on teinud avalduse X saamiseks, kuid tulemust seni ei tea. Ta saab aru, et on ise süüdi selles, et pidi kandmata karistust kandma asuma. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Leonid Šestakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: 1) Leonid Šestakov vabastati Tallinna Linnakohtu 24.04.2002 kohtuotsusega röövmõrva eest mõistetud liitkaristuse 10 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust kandmiselt 13.06.2011 Tartu Maakohtu kohtumäärusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.06.
  8. Ta on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses karistuse kandmisel, mis näitab, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangistused ei ole mõjutanud kinnipeetavat asuma seaduskuulekale eluviisile ega takistanud temapoolsete uute kuritegude toimepanemist. 2) Leonid Šestakovil puudub vabaduses kindel alaline elukoht, millest tulenevalt ei ole võimalik tema suhtes ennetähtaegset vabastamist kohaldada. Korterisse aadressil X, mis kuulub kinnipeetava X, ei ole tal võimalik elama asuda, kuna X ei anna selleks nõusolekut. Nimetatud asjaolu viitab ka sellele, et Leonid Šestakovil puudub vabaduses lähedaste toetav võrgustik ning suhted lähedaste isikutega on pigem pingelised. 3) Leonid Šestakov ei täitnud

§ 76

järgi tingimisi enne tähtaega vabastamise katseajal talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimisele ja ei allunud kohtu määratud kohustustele – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Harju Maakohtu 20.09.2012 kohtumäärusega kuulutati Leonid Šestakov tagaotsitavaks, et oleks võimalik menetleda kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet temale mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise küsimuses. Eeltoodust järeldub, et suure tõenäosusega ei ole ta võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile ning tegema koostööd kriminaalhooldajaga. 4) Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval vabaduses töökoht, mis kindlustaks talle legaalse sissetuleku ja sisustaks vabaduses aja positiivse tegevusega. 5) Samuti on olemas maandamata riskid, mis on seotud Leonid Šestakovi alkoholisõltuvusega.. Ei tunnista alkoholiga seonduvate probleemide olemasolu ja ei soovi 2

(4)osaleda karistuse kandmise ajal abistavates sotsiaalprogrammides. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt võib ta alkoholijoobes kaotada kriisi- või konfliktiolukorras enesevalitsemise ja muutuda pidurdamatult vägivaldseks. Prokurör hindab uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks juhul, kui Leonid Šestakov jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist. 6) Tartu Vangla hindab kinnipeetavat kõrgohtlikuks avalikkusele, kusjuures vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38% ja vägivallaga mitte seotud kuriteo puhul 30%. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Leonid Šestakovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelneva vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi ja riigikeele õppe algtaseme. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on tal planeeritud 2014. A teises kvartalis sotsiaalprogramm Eluviisi treening. Kinnipeetava soov sotsiaalprogrammis osalemiseks on pinnapealne. Kainena annab Leonid Šestakov endale aru endast lähtuvatest riskidest ja soovib neid vältida. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 38%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepanekud Leonid Šestakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral määrata talle järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi, heastada kuriteoga tekitatud kahju alluma ettenähtud X, kui ta selleks annab nõusoleku ja mitte viibima kohtu määratud kohtades.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Leonid Šestakovi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Leonid Šestakov on käesolevaks ajaks esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on olemas

§-st 76 3

(4)lg 2 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tema ennetähtaegseks vabastamiseks puudub küllaldaselt materiaalset alust. Leonid Šestakov kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest, mis on toime pandud katseajal. Eelkõige kuriteo asjaolud ja varasem ennetähtaegse vabastamise järgne nurjunud kriminaalhooldus on tema vabastamise vastu rääkivad asjaolud. Käesolevaks ajaks on nõrgenenud Leonid Šestakovi toetav lähedastest koosnev sotsiaalne võrgustik. Vabanemise korral ei ole tal elukohta, mis on vajalik kontrollnõuete täitmiseks. Sotsiaalkorteri saamise asjaolud ei ole küsimuse arutamise ajaks selged. Kaaludes Leonid Šestakovi vabastamise poolt ja vastu rääkivaid asjaolusid, peab kohus antud juhul otstarbekaks süüdimõistetut mitte vabastada ka seetõttu, et ennetähtaegne vabastamine paneb teda raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. Elukoha puudumine ja garanteeritud sissetuleku puudumine ei võimalda rahuldavat toimetulekut. Karistusaja jooksul on võimalik taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ainuüksi sotsiaalkorteri taotlemiseks piisava ajavaru olemasoluga. Ene Muts täitmiskohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.