) § 654 lg-s 6 sätestatud põhimõttest lähtudes vajalikuks seda üle korrata. Vahekohus leidis, et eksisteeris leping hageja ja kostja vahel (s.t 27.10.2009.a BIMCO - Baltic and International Maritime Council – standardvormil sõlmitud laeva „LENGLO“ operaatorleping, inglise keeles Ship Management Agreement, edaspidi ka „Leping“), milles sisaldus ka kokkuleppe vaidluste Arbitraažikohtule lahendada andmiseks. Arbitraažikohus tegi 24.10.2012.a asjas nr 10-1/2011 otsuse, millega rahuldas osaliselt kostja hagi hageja vastu, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 308 392,25 eurot (sh põhivõlgnevus, viivisevõlgnevus, menetluskulud). 28.02.2012.a esitas hageja maakohtusse tuvastushagi seoses väidetava õigussuhte puudumisega 27.10.2009.a Lepingu Shipman 98 osas. Harju Maakohus jättis 13.06.2012.a määrusega hagi läbi vaatamata, kuna oli alustatud vahekohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme üle. 19.11.2012.a esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule avalduse Arbitraažikohtu 24.10.2012.a otsuse tühistamiseks. Kostja vastas avaldusele 28.01.2013.a, taotledes ringkonnakohtult menetluse lõpetamist või avalduse läbi vaatamata jätmist. Tallinna Ringkonnakohus ei olnud 2
raames on hageja oma edasikaebeõiguse minetanud, s.t hagejal puudub seadusega kaitstud huvi/õigus, millele riik peaks andma õiguskaitset. Vaheotsuse taaskordne vaidlustamine ja Lepingu ning vahekohtu kokkuleppe mitte-olemasolu tuvastamise taaskordne taotlemine ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2012.a määruse suhtes ka kooskõlas (ringkonnakohtu) lahendi lõplikkuse põhimõttega (
Hageja taotleb hagiavaldusega kahe lepingudokumendi, kahe pitsati ja kahe Declaration of Company „kehtetuks tunnistamist“. Hageja märkis, et nimetatud dokumentide ja pitsatite „kehtetuks tunnistamise“ tagajärjel: tunnistatakse laeva „LENGLO“ arestimine Itaalias ebaseaduslikuks; puudub seaduslik õigus esitada hageja vastu hagiavaldus Arbitraažikohtusse (arvatavasti mõtleb hageja siin vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamist); saab võimalikuks nõuda sisse kostja poolt hagejale laeva „LENGLO“ arestimisega seotud deposiidi maksmisega tekitatud kahju. Kohtu hinnangul ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga taotletavaid eesmärke, kuna hagi rahuldamine ei tooks kaasa hageja soovitud tagajärgi. Hageja on esitanud õiguslikult ebasobiva hagi oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks ning käesoleva tuvastushagi kaudu ei ole hagejal võimalik oma õigusi ega huve kaitsta.
lg 2 p 2 eesmärgiks on välistada selliste hagide menetlemine, millel ei oleks sisulist tulemit. Kuna hageja eesmärk on soorituse saamine tulevikus (laeva aresti ebaseaduslikuks tunnistamine, vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamine, kahju hüvitamine), siis pole põhjendatud sooritusnõudest eraldi tuvastusnõude menetlemine, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks olevaid asjaolusid. Vahekohtu kokkuleppe puudumist ja laeva opereerimisega seotud dokumentide kehtetust ei tõestanud hageja ei Arbitraažikohtus ega Tallinna Ringkonnakohtus. Käesolev iseseisva tuvastusnõude menetlemine koormab tarbetult kohtusüsteemi ja selliseid nõudeid eraldi menetleda ei ole vajalik. Hagejal on võimalus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ja seepärast on kohtu hinnangul põhjendatud jätta niisugune hagiavaldus
Kohus leidis, et hageja eesmärgi, et dokumentide ja pitsatite kehtetuse tuvastamise korral „puudub seaduslik õigus esitada hageja vastu hagiavaldus Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtus“, saavutamine on käesoleva tuvastushagi esitamisega välistatud, kuna kostja on Arbitraažikohtusse hagi juba esitanud ning lõppotsus on selles asjas 24.10.2012.a tehtud. Kui eeldada, et hageja eesmärgiks on käesoleva hagiga vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamine, siis kohus on tuvastanud, et hageja on 19.11.2012.a esitanud Tallinna Ringkonnakohtusse avalduse vahekohtu 24.10.2012.a otsuse tühistamiseks mh ka alusel, et hageja ja kostja vahel puudus vahekohtu kokkulepe. Seega ei ole dokumentide ja pitsatite kehtetuse tuvastamiseks esitatud käesoleva hagiavalduse menetlemine vajalik ega otstarbekas. Vastuvõetav ei saa olla olukord, kus üks kohus (käesoleval juhul Harju Maakohus) peab tuvastama lepingu kehtetust, kui teine kohus (Arbitraažikohus) on tunnistanud selle olemasolu ja kehtivust (mida on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus) ning on teinud sellest lähtuvalt vaidluse osapooli siduva otsuse. 3
lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4. 10.06.2013.a esitatud määruskaebuses palus hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks uues kohtukoosseisus kohustusega vaadata hagi läbi kohtuistungil, kaasates spetsialiste-eksperte. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõigusnorme. Hageja sõnul ei ole esitatud hagi näol tegemist tuvastushagiga
Nõue tuleneb üksnes esitatud dokumentide ja pitsatite ehtsuse mittetunnistamisest. Hageja heitis kohtule ette seda, et kohus ei teostanud hageja esitatud tõendite kontrollimist ning võrdlemist
Hageja ei ole kunagi omaks võtnud maakohtu poolt viidatud Arbitraažikohtu väidet, mille kohaselt eksisteeris hageja ja kostja vahel 27.10.2009.a sõlmitud operaatorleping. Nimetatud asjaolu kohta puuduvad tõendid. Hageja seadis kahtluse alla Arbitraažikohtu 05.04.2012.a vaheotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2012.a määruse, millega jõustus viidatud vaheotsus. Hageja leidis jätkuvalt, et Arbitraažikohtul puudus pädevus lahendada pooltevaheline kõnealusest lepingust tulenev vaidlus. Väär on maakohtu järeldus, et hageja ei saa kaitsta antud hagiga oma õigusi ja huve, kuna hageja huve on reaalselt rikutud. Hageja ei ole kohustatud tõendama vahekohtu kokkuleppe puudumist. Vahekohtumenetluses oli hagejaks praegune kostja, kes viitas vahekohtu kokkuleppe olemasolule. Kostja ei ole üheski menetluses tõendanud, et eksisteerib vahekohtu kokkuleppe originaal, kohtu järeldus ei saa aga rajaneda koopiatele, kui puudub teise lepingupoole nõusolek. 5. Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 6. Harju Maakohtus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 13.05.2013.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Hageja seisukoht, et käesoleva hagi puhul ei ole tegemist tuvastushagiga
Tuvastushagi saab esitada üksnes
§-s 368 sätestatu tuvastamiseks. See tähendab, et tuvastushagi saab esitada üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning tuvastushagiga ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid ega anda hinnanguid eluliste asjaolude kohta. Nii ei saa tuvastushagi esemeks olla nõue, mis seisneb „dokumentide ja pitsatite ehtsuse mittetunnistamises“. Maakohus leidis õigesti, et selle eesmärgi üle, mida hageja käesoleva eesmärgina nimetas, on pooltel juba vaidlus olnud, milles on Arbitraažikohus teinud lõppotsuse 24.10.2012.a ning et nimetatud otsuse tühistamiseks on hageja esitanud Tallinna Ringkonnakohtusse kaebuse. 4
lg 2 alusel tõendite kontrollimise teostamata jätmise kohta, kuivõrd kõnealune säte reguleerib olukorda, kus üks menetlusosaline vaidlustab teise menetlusosalise poolt menetluses esitatud tõendi ehtsust. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, n-ö tõendid ise ongi vaidluse objektiks. Eespool toodu tõttu jättis maakohus õigustatult hageja hagi läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, mistõttu tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratletud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud määruskaebuse esitaja kanda. Reet Allikvere Ulvi Loonurm Kaupo Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.