Kostja palub hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 250 euro ulatuses rahuldamata. Kolmandaks on kostja hinnangul põhjendamatu ja ebavajalik hageja lepingulise esindaja poolt toimingule sisuga „hageja 09.04.2013 seisukoha koostamine ja esitamine kostja vastusele ning 2 kolmanda isiku taotlusele“ kulunud aeg 3,5 tundi. Kostja peab vajalikuks märkida, et toimingu sõnastuse järgi on hageja
Hageja kostajaga ei nõustu ja leiab kostjale 11.10.2013 esitatud vastuses, et esitatud õigusabikulude arvestuses on märgitud tsiviilasja number, kliendi (hageja) nimi ja isikukood, kellele on osutatud märgitud tsiviilasjas õigusabi ning allakirjutanud on sellele lepinguline esindaja Ivo X isiklikult. Sellest nähtub selgelt, kelle ees ja millega seoses avaldajal XXX kohustus on tekkinud. Lisaks leiab hageja, et kuna hagiavalduse koostamine on muust siiski eristatav nii ajaliselt kui ka toimingute erinevuse kaudu, siis ei saa nimetada hagi alusmaterjalidega tutvumist, analüüsimist, kliendiga läbiarutamist ja seostamist õigusaktidega samaseks tegevuseks hagiavalduse koostamise ja selle viimistlemisega. Kohtu põhjendused ja selgitused Vaadanud läbi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse ja tsiviilasja toimiku materjalid, kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
§-s 174) sätestatuga.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 14.09.2013. Seega on hageja 19.09.2013 esitatud avaldus tähtaegne ja vastab
Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist hageja taotleb. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seega on täidetud hageja menetluskulude nõude formaalsed eeldused.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta ei vaidle menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja poolt esitatud kohtukuludele (tasutud riigilõivule) kostja vastuväiteid ei esitanud. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduselt 125 eurot. Vastava summa tasumine nähtub kohtutoimikust (tlk 8, maksekorraldus nr 2), seega on riigilõivu tasumine hageja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista. Järgnevalt analüüsib kohus kohtuväliste kulude ehk esindajakulude põhjendatust. Hageja taotluse kohaselt võttis hagiavalduse alusdokumentidega ja muude asjaga seotud tõenditega tutvumine 3 ning seostamine õigusaktidega, hagi aluse ja eseme väljaselgitamine ning kooskõlastamine hagejaga aega 2,5 tundi ja hagiavalduse koostamine 2,5 tundi. Hagi aluse ja eseme väljaselgitamine ning kooskõlastamisele kulunud aja leiab kohus olevat põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub siinkohal kostja põhjendustega, et tegemist on kobarkirjega. Hageja on eraldanud hagiavalduse koostamise ja sellele eelnevad toimingud, kuid kirjeldanud kogumis teatud tegevusi, näiteks „kooskõlastamist hagejaga“ ilma toimingule ajakulu lisamata. Seega on kohtul keeruline toimiku ja kättesaadavate materjalide pinnalt toimingu kestvust hinnata. Siiski on hageja esitanud ka toimingud, kust on tuvastatav nende toimingute tegemiseks kulunud aeg. 11.10.2013 on hageja täpsustanud, et pidas hagiavalduse koostamise all silmas asjaolude ja õiguslike põhjenduste kirja panekut, eristades seda hagi aluse ja esemega seotud tõenditega tutvumisest. Asja vähekeeruka olemuse tõttu ei saa kohtu hinnangul pidada põhjendatuks nii suurt ajakulu kliendiga suhtlemisel. Hagiavaldusele on lisatud tõendina üksnes broneerimisleping, kinnituskiri ja kinnistusraamatu väljatrükk (tlk 9-13), millede näol ei ole tegemist mahukate tõenditega, millega tutvumine vajaks rohkem aega kui paar tundi. Põhjendatud ajakuluks peab kohus maksimaalselt 2 tundi, vähendades ajakulu 30 minutit. Kostja palub lugeda hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu põhjendamatuks ja ebavajalikuks. Vajalik aeg olnuks 1 tund ja ebavajalik 1,5 tundi. Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 2,5 tundi ei ole põhjendatud. Hageja poolt koostatud hagiavaldus sisaldas endast ühe lehekülje ulatuses asjaolude kirjeldust, pooleteise lehekülje osas seaduse sätteid, vähesel määral õiguslikku argumentatsiooni ning poole lehekülje osas menetluslikke teateid ja taotlusi (tlk 1-3). Arvestades, et hageja esindaja on pidanud eraldi ajakulu arvestust tõenditega tutvumise, hagi aluse ja eseme väljaselgitamise ja õigusliku põhjendustega seostamise osas, saab hagiavalduse koostamine tähendada üksnes asjaolude ja õigusliku argumentatsiooni kirja panekut ning tõendite komplekteerimist. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on umbes 1 tund, vähendades hagiavalduse koostamisele kulunud aega 1 tunni ja 30 minuti võrra. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks asjaolude väljaselgitamiseks, kooskõlastamiseks ning hagiavalduse koostamiseks 3 tundi (2,0 h + 1,0 h). hagejaga Hageja väitel kulus kostja 08.04.2013 vastuse ja kolmanda isiku taotlusega tutvumiseks 0,5 tundi ja hageja 09.04.2013 seisukoha koostamisele ja kostja vastuse esitamisele ning kolmanda isiku taotlusele 3,5 tundi. Kostja väitel ei esitanud kolmas isik tsiviilasjas taotlust ega seisukohta. Kostja leiab, et hageja seisukoha näol on tegemist 3,5-leheküljelise menetlusdokumendiga, millest hageja sisuline seisukoht sisaldub ca 2 leheküljel. Kohus leiab, et hageja ajakulu kolmanda isiku taotlusega tutvumise osas on põhjendatud nagu ka ajakulu kolmanda isiku taotluse suhtes seisukoha esitamise osas. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks nendele toimingutele kulunud aega. Kolmanda isiku taotluse osas on hageja esitanud poole leheküljelise seisukoha (tlk 35). Põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda nii kolmanda isiku seisukohaga tutvumise kui kirja paneku osas kokku 30 minutit, vähendades kolmanda isiku taotluse käsitlemisele kuluvat aega 30 minutit. Hageja on hagiavalduses esitanud oma seisukoha kolmanda isiku suhtes. Kohus nõustub kostjaga osas, et 3,5-leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks, millest hageja sisuline seisukoht sisaldub ca 2 leheküljel (tlk 32-35), ei tohiks kuluda üle 2 tunni. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul seega 2 tundi ja 30 minutit (2,0 h + 0,5 h), vähendades ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Lisaks on hageja esindamisega seotud ajakuluna märkinud kostja 24.05.2013 lõplike seisukohtadega tutvumisel 0,5 tundi ja 11.06.2013 kohtuistungil hageja esindamisel 1 tund. Kostja ei ole hageja nimetatud esindustoimingutele vastuväiteid esitanud. Kohus peab nimetatud toimingute osas hageja ajakulu põhjendatuks. Kokku peab kohus seega põhjendatud ajakuluks 7 täistundi, mis koosneb hageja esindaja ajakulust hagi aluse ja eseme väljaselgitamisele ning hagiavalduse koostamisele (2h+1h), kostja 4 vastusele vastuse esitamisele (2,5h), kolmanda isiku seisukoha käsitlemisele (0,5h) ja istungil osalemisele ning hageja esindamisele
lg 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.